Redaktsioon: 14. juuli 2019, kell 12:19 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 069 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Ämmaemandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. juuli 2019, kell 13:08 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust liidetud artikkel Asendusema Uuem muudatus →
1. rida: {{Toimeta\|lisaja=Adeliine\|aasta=2019\|kuu=juuli}} '''~~Surrogaatemadus~~Asendusemadus''' ehk '''~~asendusemadus~~surrogaatemadus''' (ka ''surrogaatlus, vahendussünnitus'') on [[Eesti Naistearstide ~~Seltsi~~Selts]]i definitsiooni järgi olukord, milles [[naine]] kannab rasedust ja sünnitab lapse paarile, kus naine ei ole võimeline sünnitama kaasasündinud emakaanomaalia, omandatud emakaanomaaliate või selle tõttu, et rasedus on vastunäidustatud.<ref name="lMRyR" /> Laiemalt on mõiste defineerinud oma artiklis Liiri Oja: "/-/ asendusemaduse all mõistetakse praktikat, mille käigus naine rasestub kavatsusega laps pärast sündi ära anda."<ref name="Oja" /> '''Asendusema''' ehk '''surrogaatema''' on emasimetaja (tavaliselt [[naine]]), kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu [[embrüo]]st arenenud lapse. Surrogaatemadus on globaalselt väga vastuoluline teema. Paljudes riikides on igasugune surrogaatemadus illegaalne (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Soome), osades riikides on lubatud vaid altruistlik asendusemadus (nt Taani, UK) ning suhteliselt vähestes riikides on altruistliku asendusemaduse kõrval lubatud ka tasustatud asendusemadus (nt Venemaa, India ning mõned USA osariigid).<ref name="G0h8D" /> Asendusemadusega on seotud mitmed usulised, eetilised ja juriidilised küsimused. ▼ ▲Surrogaatemadus on globaalselt väga vastuoluline teema. Paljudes riikides on igasugune surrogaatemadus illegaalne (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Soome), osades riikides on lubatud vaid altruistlik asendusemadus (nt Taani, UKSuurbritannia) ning suhteliselt vähestes riikides on altruistliku asendusemaduse kõrval lubatud ka tasustatud asendusemadus (nt Venemaa, India ning mõned USA osariigid).<ref name="G0h8D" /> Asendusemadusega on seotud mitmed usulised, eetilised ja juriidilised küsimused. ==Surrogaatemaduse liigitus== Eristatakse traditsioonilist ja gestatsioonilist asendusemadust, samuti tasustatud ja tasustamata (ehk altruistlikku) asendusemadust. '''Traditsioonilise asendusemaduse''' (ka geneetiline või osaline asendusemadus) korral jääb [[surrogaat]] rasedaks kasutades kehasisest kunstlikku viljastamist ehk surrogaadi [[munarakk]] viljastatakse tavaliselt last sooviva paari meespoole [[Spermatosoid\|~~seemneraku~~seemnerakuga]]~~<nowiki/>ga~~.<ref name="Imrie" /> Seega on surrogaat lapse geneetiliseks emaks. Geneetiliseks isaks on sellisel juhul last sooviva paari meespool, kelle seemnerakku protsessis on kasutatud. Traditsioonilise asendusemaduse puhul ei ole välistatud ka seemnerakudoonori kasutamine, sellisel juhul ei ole laps geneetiliselt seotud kummagi vanemaga, kes teda kasvatama hakkavad. Kuivõrd traditsioonilise asendusemaduse puhul on oluline seemneraku ülekandmine naisele, kes last kannab, on põhimõtteliselt ja kokkuleppel võimalik seda teostada ka ilma meditsiinilise sekkumiseta ehk n-ö loomulikul teel. 43. rida ⟶ 46. rida: }} [[Kategooria:~~Ämmaemandus~~Perekond]]

Asendusemadus: erinevus redaktsioonide vahel