Noot (kalandus): erinevus redaktsioonide vahel

Püügiviisi ja -koha järgi eristati ranna- ehk kaldanoota, samuti jõe- ja süvaveenootasid<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. Nooda tüüpideks olid suur noot ehk avanoot, jalg-, jää-, pära-, ranna-, roo-, sääris-, ääre-, tuule-, öö-, vastu-, väliveenoot. Noodad olid sarnase ehitusega, vaid võrgutihedus oli erinev, olenevalt millist kala püüti<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. Kõige tihedamad olid [[kilu]]-, [[räim|räime]]e- ja [[tint (kala)|tindi]]noodad. Olid ka [[siig|siia]]-, [[haug]]i- [[lõhe]]-, [[angerjas|angerja]]- ja [[lest|lesta]]a-noodad. Väiksemad ja tihedaimasilmalisemad noodad olid söödakala püüdmiseks õngepüügi tarvis.

Noot oli tahapoole ahenev, pikkadest kiiludest kokku õmmeldud. Tiiva ehk ''reie'' hoidis lahti ''reiepuu'', mille küljes oli veoköis. Nooda tiivad koosnesid kolmest üksteise jätkuks õmmeldud võrgulinast. Nooda tiibade ja pära ülemise [[selis|selise]]e küljes olid [[Pull (kalandus)|pullud]], alumise küljes kivid. Selised olid [[kanep|kanepi]]i-, [[lina]]- või [[niin|niine]]koorestekoorest. Pullud olid [[kasetoht|tohust]], noodakivid põletatud savist.

Väiksem kaldanoot lasti vette jalgsi, suurem paadist. Vettelaskmine algas kaldalt ühe tiiva veoköiest, kalaparv piirati paadiga sõudes sisse. Loomus veeti kaldale käsitsi või [[pöör|pööra]]a abil. Nooda väljatõmbamisel tõsteti pärasse jäänud kalad [[kahv|kahvaga]]aga väiksematesse paatidesse<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.

Eestis olid noodad arvatavasti kasutusel juba kiviajal. Päraga noodaga püük algas hiljemalt [[1. aastatuhat|1. aastatuhandel]]. [[19. sajand]]il oli Eestis kasutusel nii algelisemaid kui keerulisemaid nootasid. Süvaveenoodad võeti kasutusele samal sajandil [[vene]] kalurite vahendusel. Noodaga püüti nii suvel kui talvel. Suvine noodapüük vähenes peale [[rüsa]] tarvitusele võttu. Talvenoota kasutati [[20. sajand]]i keskpaigani.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.

Noodapüük on maailma veekogudes üheks levinuimaks püügiviisiks, kuna on kasutatav kõikjal rannavetes. [[Ookean|Ookeanidel]]idel kasutatakse mitmesaja meetri kõrgusi ja mitme kilomeetri pikkuste tiibadega pelaagilisi [[seinnoot|seinnootasid]]asid. Väikeste noodalaevade e. [[Seiner|seineriteseiner]]ite abil teostatakse põhjanoodapüüki, mille põhimõte seisneb ühe või kahe seineri poolt vette lastava nootpüünise aeglases tagasitõmbes edasi liikuva seineri pardale kahe paralleelselt sisse keritava noodaköie abil. Köite tagasi kerimise kiirus suureneb püügioperatsiooni lõppfaasis, vältimaks noodapärasse kogunenud saagi põgenemist.

*[http://rannakalurematerjalid.ut.ee/kurnpuunised/ Kurnpüünised]