Redaktsioon: 16. juuni 2019, kell 23:10 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 287 muudatust →‎Kultuur ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. juuli 2019, kell 18:34 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 995 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib Palestiina Riigist, mille all mõistetakse siin artiklis neid piirkondi ajaloolisest Palestiinast, mis ei kuulu Iisraeli koosseisu: Gaza tsooni ja Jordani Läänekallast. Ajaloolise Palestiina kohta vaata artiklit [[Palestiina (ajalooline)]]}} {{Riik \| riiginimi = Palestiina Riik \| omastav = Palestiina \| ~~omakeelne_nimi_1~~nimi1_keel = araabia \| nimi1 = دولة فلسطين \| nimi1_latin = Dawlat Filasţīn \| mis_lipp = \| mis_vapp = \| vapp = Coat of arms of State of Palestine (Official).png \| vapi_laius = 80px \| asendikaart = Palestine in its region.svg 20. rida: \| rahvaarv = 4793781 \| rahvaarv_seis = 2017 \| rahvaarv_viide = <ref>[http://www.pcbs.gov.ps/Downloads/book2362.pdf Palestiina statistikaamet.]</ref> \| iseseisvus = 1948; 1988 \| valuuta = [[Egiptuse nael]], [[Jordaania dinaar]], [[Iisraeli seekel]] 44. rida: ==Nimi== Palestiina ~~nimetus~~nimi on araabia keeles فلسطين‎ ''~~Filasṭīn~~Filasţīn''. Nimi tuletub [[heebrea keel\|heebreakeelsest]] sõnast '[[vilistid]]' (פְּלִשְׁתִּים, ''pelištīm'') ja tähendab 'vilistite maad.' ==Asend== Palestiina Omavalitsuse hallatav ala jaguneb kaheks üksteisest eraldatud territooriumiks: [[Gaza tsoon]]iks ja [[Jordani Läänekallas\|Jordani Läänekaldaks]]. Gaza tsoon asub [[Vahemeri\|Vahemere]] [[ida]]kaldal, piirnedes [[lõuna\|lõunas]] ja [[edel\|edelas]] 13 kilomeetri ulatuses [[Egiptus]]ega ning [[kirre\|kirdes]], idas ja [[kagu\|kagus]] [[1950]] kehtestatud vaherahu alusel 59 kilomeetri ulatuses Iisraeliga. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade Gaza tsoonist.]</ref> Jordani Läänekallas piirneb üldjoontes 330 kilomeetri ulatuses [[põhi\|põhjas]], [[lääs\|läänes]] ja lõunas Iisraeliga ning idas 148 kilomeetri ulatuses piki Jordani jõge ja [[Surnumeri\|Surnumerd]] [[Jordaania]]ga. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade Läänekaldast.]</ref> Hiljuti rajatud juudi uusasunduste tõttu on Iisraeli ja Palestiina piir Läänekaldal vastastikku määratlemata. Palestiina riigi rannajoone kogupikkus on 40 kilomeetrit. Palestiina riigi koosseisu ei kuulu [[Jeruusalemm]]. ==Loodus== 58. rida: Mageveeressursside valdamine on üks peamisi probleeme Palestiina Omavalitsuse ja Iisraeli vahel. Palestiina territooriumil on vähe siseveekogusid. Läänekalda territoorium piirneb Surnumerega ja peamine mageveekogu on Jordani jõgi, kuid [[Oslo lepingud\|Oslo lepingutega]] on Palestiina Omavalitsusel piiratud kasutusõigus Jordani jõe veeressursside üle. Gaza tsooni peamine mageveekogu on Vahemerre suubuv [[HaBesor]]i oja ja Läänekalda pikim oja on Wadi al-Far'a. Elanikkond saab oma peamised mageveevajadused põhjavee kaudu. Palestiina territooriumi elanikkond kasutab magevee vajaduste rahuldamiseks kolme põhjavee vesikonda. Gaza tsoonis asub 273 avalikku kaevu ja 9 ÜRO Palestiina abiorganisatsiooni (UNRWA) kaevu. <ref>[https://reliefweb.int/report/occupied-palestinian-territory/gaza-water-status-report-2017-june-2018 Gaza Water Status Report 2017. Reliefweb.]</ref> ===Taimestik=== Palestiina Riigi territooriumil on kirjeldatud 2500 taimeliiki, millest 40 on ohustatud. <ref>[http://www.fao.org/fileadmin/templates/agphome/documents/PGR/SoW1/east/PALESTIN.pdf The Palestinian Institute for Arid Land andEnvironmental Studies (PIALES). "Palestine: country report to the FAO International Technical conference on plant genetic resources." Leipzig, 1996]</ref> Gaza tsoonis asuva HaBesori oja kaldad on võrreldes ümbruskonna maastikuga taimestikurikkad. Seal on tuvastatud 70 taimeliiki 32 perekonnast. <ref>Abdel Fattah N Abd Rabou , Maged M Yassin, Mohammed R Al-Agha, Mohammed I Madi, Mirvat M Al-Wali, Abdel Karim S Ali, Dawi M Hamad: "Notes on some common flora and its uses in Wadi Gaza, Gaza Strip." IUG Journal of Natural Studies 16,1 2008.</ref> Piirkonna suurim taimeperekond on [[korvõielised]]. Läänekaldal leidub 26 000 hektarit metsamaad, peamiselt ~~Tulkaremi~~[[Ţūlkarmi kubernerkond\|Ţūlkarmi]] ja ~~Jenini~~[[Janīni kubernerkond\|Janīni ~~kubermangudes~~kubernerkonnas]]. Piirkonna peamised puuliigid on [[merimänd]] (''Pinus halapensis''), [[pistaatsia]], [[harilik jaanikaunapuu]], [[küpress]]id ja tammed. ===Loomastik=== [[File:Israel._Palestine_sunbird_(15641439378).jpg\|thumb\| [[Araabia nektarilind]]]] Palestiina asub [[Aafrika]], [[Aasia]] ja [[Euroopa]] loodusgeograafiliste piirkondade kokkupuute alal. Gaza tsoonis on tuvastatud 3 [[päriskonnalised\|päriskonnalise]], 2 kilpkonnalise, 8 sisaliku ja 8 [[maod\|maoliiki]]. <ref>Abdel Fattah N. Abd Rabou; Maged M. Yassin; Mohammed R. AlAgha; Dawi M. Hamad; Abdel Karim S. Ali: "The Herpetofauna of the Gaza Strip with Particular Emphasis on the Vicinity of Wadi Gaza." The Islamic University Journal. Vol.15, No. 1, P111 -135 , 2007</ref> Läänekaldal on tuvastatud 36 roomaja liiki .<ref>Elias N. Handal, Zuhair S. Amr, Mazin B. Qumsiyeh: "Some records of reptiles from the Palestinian territories." Russian Journal of Herpetology. Vol. 23, No. 4, 2016, pp. 261 – 270.</ref> Palestiina alalt on kirjeldatud üle 520 linnuliigi. Piirkonna endeemne linnuliik on [[araabia nektarilind]] (''Nectarinia osea''). Maismaaimetajatest on piirkonnas levinud [[nuubia kaljukits]] (''Capra nubiana''), [[dorkagasell]] (''Gazella dorcas'') ja [[mägigasell]] (''Gazella gazella''). Kiskjatest leidub riigis [[hunt]]i, [[leopard]]i ja [[vööthüään]]i. <ref>[http://visitpalestine.ps/flora-fauna/ Ülevaade Palestiina loodusest.]</ref> Gaza tsoonis on tuvastatud 15 liiki imetajaid, sealhulgas hunt, [[šaakal]], [[metskass]] ja mangust. <ref>[http://www2.iugaza.edu.ps/ar/periodical/articles/natural15(1)2007pp87-109.pdf Abdel Fattah N. Abd Rabou; Maged M. Yassin; Mohammed R. AlAgha; Dawi M. Hamad; Abdel Karim S. Ali: "Wild Mammals in the Gaza Strip, with ParticularReference to Wadi Gaza." The Islamic University Journal (Series of Natural Studies and Engineering). Vol.15, No. 1, 2007: 87 -109.</ref> ===Keskkonnakaitse=== HaBesori oja märgala on üks peamisi märgalasid Lähis-Idas. Lindude rändetee läbib Gaza tsooni. Jordani Läänekaldal asub 50 loodusreservaati, samuti asub Iisraeli okupeeritud Läänekalda alal omakorda 73 loodusreservaati. Palestiina peamised looduskaitsealad on Umm al-Tuti kaitseala, Al-Hashmi kaitseala ja Wadi al-Quffi loodusreservaat Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi suuremad keskkonnaprobleemid on: <ref>[http://www.fao.org/fileadmin/templates/agphome/documents/PGR/SoW1/east/PALESTIN.pdf The Palestinian Institute for Arid Land andEnvironmental Studies (PIALES). Palestine: country report to the FAO International Technical conference on plant genetic resources. Leipzig, 1996]</ref> * puudulik jäätmekäitlus * tööstuslik reostus 99. rida: ==Haldusjaotus== [[Fail:Palestine (claims hatched), administrative divisions - et - colored.svg\|pisi\|Palestiina kubernerkonnad]] Palestiinlaste Omavalitsuse territooriumide halduskeskus on [[Rām Allāh]]' linn, kus asuvad palestiinlaste võimuorganid. Palestiina Riigi ametlik pealinn on Jeruusalemm, kuid Palestiina Omavalitsusel puudub kontroll Jeruusalemma üle. Palestiina Riik jaguneb ametlikult 16 kubermanguks (''Muḥāfaẓat''), millest 11 asub Läänekaldal ja 5 Gaza tsoonis.▼ ▲Palestiinlaste Omavalitsuse territooriumide halduskeskus on [[Rām Allāh]]' linn, kus asuvad palestiinlaste võimuorganid. Palestiina Riigi ametlik pealinn on Jeruusalemm, kuid Palestiina Omavalitsusel puudub kontroll Jeruusalemma üle. Palestiina Riik jaguneb ametlikult 16 ~~kubermanguks~~kubernerkonnaks (''~~Muḥāfaẓat~~muḩāfaz̧at''), millest 11 asub Läänekaldal ja 5 Gaza tsoonis. ==Riigikaitse== 107. rida ⟶ 109. rida: Palestiina piirkond on ajalooliselt paljurahvuseline. Sageli on allikates keeruline mõista, kas palestiinlaste all mõeldakse Palestiina ala elanikke või Palestiina araablasi. Palestiina araablaste koguarv on 12,3 miljonit, kellest Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil elab umbes 4,8 miljonit inimest. Suured palestiinlaste põgenike diasporaad on Jordaanias (2 miljonit inimest), Iisraelis (1,75 miljonit inimest) ja [[Süüria]]s (560 000 inimest). 2017 rahvaloenduse järgi elas Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil 4 793 781 inimest. <ref>[http://www.pcbs.gov.ps/Downloads/book2362.pdf Palestiina statistikaamet.]</ref> Läänekaldal elas 2 881 957 inimest, kellest 1 470 293 olid mehed ja 1 411 664 naised. Gaza tsoonis elas 1 899 291 inimest, kellest 962 903 olid mehed ja 936 388 naised. ===Keeled=== 131. rida ⟶ 133. rida: Pärast [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] lõppu otsustas [[ÜRO Peaassamblee]] [[29. november\|29. novembril]] [[1947]] resolutsiooniga nr 181 Iisraeli ja Palestiina riikide moodustamise ning alade jaotamise juutide ja palestiinlaste vahel. Palestiina Omavalitsus peab ÜRO Peaassamblee mandaati legaalseks aluseks Palestiina riigi moodustamiseks. [[14. mai]]l 1948 kuulutati välja [[Iisraeli Riik]]. Sellele vahetult järgnenud [[Araabia-Iisraeli sõda\|Araabia-Iisraeli sõjas]] hõivas Iisrael umbes 6700 km² araablastele määratud Palestiina osast. Palestiina ülejäänud osa liideti [[Jordaania]]ga. 15. novembril [[1988]] kuulutas [[Yāsir ‘Arafāt]] [[Palestiina]] iseseisvaks. [[1993]]. aastal lepiti [[Oslo kokkulepped\|Oslos]] kokku, et Iisraeli väed lahkuvad [[Gaza]]st ja Läänekaldalt ning luuakse [[Palestiina Omavalitsus]]. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza piirkonnast välja. 2006. aastal tuli Gazas võimule Palestiina Seadusandliku Nõukogu valimistel võitnud [[Hamas]], mille tulemusena puhkes taas konflikt Iisraeliga. Palestiina ja Iisraeli vahel on tüliküsimusteks ka Iisraeli uusasundused, Jeruusalemma kuuluvus ja vaidlused mageveevarude üle. Palestiina sai [[29. november\|29. novembril]] 2012 ÜRO vaatlejastaatuse. [[3. jaanuar]]il [[2013]] võttis Palestiina Omavalitsus kasutusele Palestiina Riigi nime. [[2014]] moodustasid Fatah ja Hamas ühisvalitsuse, kuid [[2015]] läks valitsus laiali. Hamasi ja Fatah vahelise Palestiina sisepoliitilise kriisi lõpetamiseks peaksid peatselt toimuma parlamendivalimised. Gaza tsoonis on Hamas alates [[2007]] moodustanud kolm valitsust. ==Eesti ja Palestiina Omavalitsuse suhted== [[Eesti]] pole Palestiina iseseisvust tunnustanud, kuid tunnustab Palestiina Vabastusorganisatsiooni palestiina rahva esindajana rahvusvahelisel tasandil. Eesti määras esimese eriesindaja Palestiina Vabastusorganisatsiooni juurde [[aprill]]is 2014, kes resideerib Tallinnas. Palestiinat on väisanud [[Eesti president]] [[Toomas-Hendrik Ilves\|Toomas Hendrik Ilves]] [[2010]] ning välisministrid [[Urmas Paet]], [[Marina Kaljurand]] ja [[Sven Mikser]]. Eestis on käinud Palestiina välisminister ning infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniminister. [[2016]] eksporditi Eestist Palestiinasse [[turvas]]t, kuid import Palestiinast Eestisse puudub. <ref>[https://vm.ee/et/riigid/palestiina-omavalitsus?display=relations Eesti suhted Palestiina Omavalitsusega. Eesti välisministeeriumi koduleht.]</ref> [[Petlemm]] on [[Haapsalu]] sõpruslinn. ==Haridus== 163. rida ⟶ 165. rida: == Välislingid == {{~~commons~~commonskat\|~~Category:~~Palestine\|Palestiina}} [http://www.pnic.gov.ps/english.html Palestiina rahvuslik infokeskus] [http://www.olympic.org/palestine Palestine Olympic Committee] 170. rida ⟶ 172. rida: {{Aasiariigid}} [[Kategooria:Palestiina\| Palestiina]]▼ [[Kategooria:Vahemere maad]] ▲[[Kategooria:Palestiina\| ~~Palestiina~~]]

Palestiina: erinevus redaktsioonide vahel