Eesti Vabariigi Rahvuskomitee: erinevus redaktsioonide vahel

 

Komitee eitas [[Jüri Uluots]]a volitusi [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis|Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ja pidas enesestmõistetavaks, et Eesti vabastatakse Saksa okupatsioonist liitlaste ja Rootsi vägede poolt. Saksa võimude korduv informatsioon, et Eesti on lubatud Nõukogude Liidule<ref>Eesti vastus valedele. Eesti Sõna, 27. veebruar 1944, nr. 48, lk. 1.</ref>, tembeldati "natsipropagandaks". Nii kinnitas komitee väliskeskuse liige [[August Rei]] intervjuus [[Dagens Nyheter]]ile 9. veebruaril 1944 sügava enesekindlusega: ''Oma lootust paneme meie seega lääneriikidele, ja ehkki saksa propaganda järjest kinnitab, et anglosaksid olevat annud Venemaale vabad käed Baltikumis, teame meie, et see pole õige, vaid et Baltikumi saatus jääb lahtiseks kuni rahukonverentsini<ref>Tõotan ustavaks jääda... 2004. lk. 1060–1061.</ref>''. Eestis asuvate Saksa vägede kohta saadeti luureinformatsiooni Soomele ning Nõukogude Liidu lääneliitlastele (vt ka [[Haukka|Haukka grupp]]).