Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{Viitamata}}
 
{{See artikkel| räägib Carl Robert Jakobsonist; ansambli kohta vaata artiklit [[Linnutaja (ansambel)]]; ansambli Linnutaja samanimelise plaadi kohta vaata artiklit [[Linnutaja (plaat)]]}}
 
[[Pilt:CRJakobson.jpg|thumb|right|Carl Robert Jakobson]]
'''Carl Robert Jakobson''' ([[pseudonüüm]] '''C. R. Linnutaja'''; [[26. juuli]] [[1841]] [[Tartu]] – [[19. märts]] [[1882]] [[Kurgja]]) oli [[eestlased|eesti]] ühiskonnategelane, [[publitsistika|publitsist]], [[kirjanik]], muusik ja pedagoog.
 
==Elulugu==
Kõik Jakobsoni teosed avaldati [[uus kirjaviis|uues kirjaviisis]]. See aitas uue kirjaviisi võidulepääsule kaasa.
 
Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel kopsupõletikku (eestlased kahtlustasid isegi tapmist arsti poolt, pidades imelikuks nii suure tugeva terve mehe loomulikku surma). C. R. Jakobson on maetud [[Kurgja talu kalmistu|perekonnakalmistule Kurgjal]]. Tema lesk ja tütred kuulusid Vändra saksa kogudusse. <ref>[[Ev. J. V.]] "Kurgja perenaise kirstu juures". Rahvaleht nr 52, 1. märts 1940, nr. 52, lk.Lk 4.</ref> Aastal [[1948]] avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum|muuseum]].
 
==Teoseid==
1956. aastal anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi, aastast 2012 kannab see nime [[Viljandi Jakobsoni Kool]]. Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, [[Viiesajakroonine pangatäht|500-kroonist rahatähte]]. C. R. Jakobsoni nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates.
*Valitud teosed I-II, koostanud [[Rudolf Põldmäe]],. [[Eesti Riiklik Kirjastus]],. [[Tallinn]] [[1959]]
 
==Mälestuse jäädvustamine==
[[Pilt:Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, kujur Mati Karmin, 13. september 2010.jpg|thumb|Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, sügis 2010]]
Aastal [[1948]] avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum|muuseum]].
[[1957]]. aastal püstitati Jakobsoni [[mälestussammas]] Torma kooli juurde (skulptor [[Roman Haavamägi|Roman Haavamägi)]], [[1993]]. aastal avati monument ka Viljandis (kujur [[Mati Karmin]] ja arhitekt [[Tiit Trummal]]).
 
1956. aastal anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi, aastast 2012 kannab see nime [[Viljandi Jakobsoni Kool]]. AastatelKa 1992–2010Jõgeva kaunistasmaakonnas temapaiknev portreeTorma EestiPõhikool suurimat,kannab [[Viiesajakrooninetema nime pangatäht|500-kroonist rahatähte]].[[Carl C. R.Robert Jakobsoni nimenimeline kannavadTorma tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulatesPõhikool]].
 
Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, [[Viiesajakroonine pangatäht|500-kroonist rahatähte]].
 
C. R. Jakobsoni nime kannavad [[Carl Robert Jakobsoni tänav (täpsustus)|tänavad mitmes Eesti linnas ja väiksemas asulas]].
 
1927. aastal avati pidulikult [[Carl Robert Jakobsoni hauasammas|mälestussammas tema haual]] Kurgja talu kalmistul (kujurid [[Jaan Koort]] ja [[Ferdi Sannamees]]). [[1957]]. aastal püstitati Jakobsoni [[mälestussammas]] Torma kooli juurde (skulptorkujur [[Roman Haavamägi|Roman Haavamägi)]],. [[1993]]. aastal avati [[Carl Robert Jakobsoni mälestussammas (Viljandi maakond)|monument ka Viljandis]] (kujur [[Mati Karmin]] ja arhitekt [[Tiit Trummal]]).
Ka Jõgevamaal paiknev Torma Põhikool kannab Carl Robert Jakobsoni nime - C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool.
 
Carl Rober
[[Eesti Telefilm]] on teinud Jakobsonist dokumentaalfilmi "[[Carl Robert Jakobson (film)|Carl Robert Jakobson]]" (režissöör [[Mati Põldre]], [[1982]]).
 
Alates 2011. aastast annab Torma Põhikool välja C. R. Jakobsoni nimelist stipendiumi.<ref>[http://tormapk.edu.ee/ajalugu Ajalugu Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli kodulehel]</ref>
==Teoseid==
 
*Valitud teosed I-II, koostanud [[Rudolf Põldmäe]], [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1959]]
==Viited==
{{viited}}
 
==Personaalia==
*[[Ea Jansen]], "Carl Robert Jakobson muutuvas ajas", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1987]]
*[[Herbert Laidvee]], "Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863–1980", [[1991]]
*[[Jänkimees]]. Saatus, mille määras laulupidu. [[Uus Eesti]], 23. juuni 1938, nr 170, lk 8.
**T. Rebane. Veel jüriööst ja Jakobsonist. Uus Eesti, 30. juuni 1938, nr 176, lk 13.
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==