Redaktsioon: 14. juuni 2019, kell 10:36 redigeeri Kask (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2377 muudatust EELIS Info ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuli 2019, kell 10:57 redigeeri eemalda Kask (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2377 muudatust Täiendus Uuem muudatus →
1. rida: {{Saar \| Nimi = Kõinastu \| Pilt = K%C3%B5inastu_tulepaak_2005.jpg \| Pildiallkiri = [[Kõinastu tulepaak]]. \| veekogu = [[Väinameri]] \| Pindala = 2,66 \| pindala viide = <ref>~~[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=12;425849249;est;eelisand;;&comp=objresult=~~{{EELIS\|saar~~&obj_id=~~\|-1668540977 ~~Laiu andmed Keskkonnaagentuuri andmebaasis EELIS]~~}}, vaadatud 1411. ~~juunil~~juulil 2019.</ref> \| Pikkus = 2,5 \| Laius = 1,5 \| Kõrgus = 5 \| Rannajoone pikkus = 8,44 \| Rahvaarv = 41 \| Rahvaarvu seis = ~~2011~~2017 \| Rahvaarvu viide = <ref>[~~http~~https://~~statistikaamet~~blog.~~wordpress~~stat.~~com~~ee/~~2013~~2017/0110/0923/~~rahvaloenduse~~pusielanikud-~~tulemused~~on-~~naitavad~~22-~~asustatud-saarte-arvu-kasvu~~saarel/ ~~Rahvaloenduse~~Helerin ~~tulemused~~Äär: ~~näitavad~~"Püsielanikud ~~asustatud~~on ~~saarte~~22 ~~arvu~~saarel."] ~~kasvu]~~Statistikablogi. ~~Statistikaamet, 9~~23. ~~jaanuar~~oktoober ~~2013~~2017.</ref> \| Asendikaardi pilt = EE Kõinastu laid.png }} '''Kõinastu laid''' (ka '''Keinastu'~~Drotzenholm~~'') on ~~266~~2,66 ~~hektari~~km² suurune [[laid]] [[Väinameri\|Väinameres]] [[Väike väin\|Väikese väina]] ja [[Lõpemeri\|Lõpemere]] vahel. ~~Kuulub~~Laid kuulub [[Saaremaa vald\|Saaremaa valla]] [[Kõinastu]] küla koosseisu. == Nimi == Laiu ajaloolised nimed olid [[saksa keel]]es ''Drotzenholm'' ja ''Insul Keinast''. [[Rootsi keel]]es on laidu nimetatud ''Drostenholm''. [[1592]] on mainitud ''Keneste'' ja [[1618]] ''Keniste'' kohanime. <ref>Marja Kallasmaa: "Saaremaa kohanimed I." Eesti Keele lnstituut, 1996.</ref> == Loodus == Madala veetaseme korral on ~~saar~~laid umbes 2-kilomeetrise [[leetseljak]]u, [[Kõinastu lee]], kaudu ühenduses [[Muhu]] kõige läänepoolsema punkti Sääreotsaga [[Koguva]] lähedal. Piki Kõinastu lääneranda kulgeb caumbes 1,5 km pikkune ja põhjaosas ([[Kõinastu pank\|Suur pank]]) kuni 45 meetri kõrgune kruusane [[Vesiru astang]]. Laiul leidub [[paljand]]eid, palju [[rändrahn]]e, pikki [[klibu]]valle, [[kadastik]]ke ja saare idaosas [[salumets]]a. Kõinastu laiul on 9 maastikutüüpi. Laiu valdavaks maastikutüübiks on abradeeritud moreentasandikud. Laiu kaguosas esineb kamardunud randu ja lääneosas klibust rannavalle. Saare keskosas asunud endised põllumaad on tänapäeval muudetud heinamaaks. Laiult on leitud 369 liiki [[taimed\|taimi]].▼ ▲Laiult on leitud 369 liiki [[taimed\|taimi]], neist 16 on kaitsealused. Taimekoosluste ja haudelinnustiku ([[kurvitsalised\|kurvitsaliste]] pesitsusala) poolest on kõrge looduskaitselise väärtusega saare kaguosas asuv [[rannaniit]] ja Kõinastu lee laiud. Saare idaranna ja Kõinastu lee ümbruses paljanduv merepõhi on tähtis [[hanelised\|haneliste]] ja kurvitsaliste rändepeatuspaik.▼ ▲Taimekoosluste ja haudelinnustiku ([[kurvitsalised\|kurvitsaliste]] pesitsusala) poolest on kõrge looduskaitselise väärtusega saare kaguosas asuv [[rannaniit]] ja Kõinastu lee laiud. Saare idaranna ja Kõinastu lee ümbruses paljanduv merepõhi on tähtis [[hanelised\|haneliste]] ja [[kurvitsalised\|kurvitsaliste]] rändepeatuspaik. ~~== Inimtegevus ==~~ [[Keskaeg\|Keskajal]] kuulus Kõinastu laid, tol ajal nimega ''Drotzenholm'', [[Maasilinn]]ale. [[16. sajand]]i alguses oli laiul kaks [[talu]], hiljem isegi väike [[küla]] – näiteks [[1834]]. aastal oli viis talu 73 elanikuga. Viimased alalised elanikud lahkusid laiult [[1965]]. Pärast seda on ehitatud sinna suvilaid – aastal 1989 oli neid viis. Aastal 2007 tegutses saarel üks talumajapidamine. Laid kuulub [[Kõinastu hoiuala]] koosseisu ja on loduskaitse all. == Ajalugu == [[Keskaeg\|Keskajal]] kuulus Kõinastu laid, tol ajal nimega ''Drotzenholm'', [[Maasilinna foogtkond\|Maasilinna foogtkonnale]]. [[16. sajand]]i alguses oli laiul kaks [[talu]] ja nimeliselt on esimest laiu elanikku teada [[1592]]. aastast: Keneste Maz. Hiljem asus saarel väike [[küla]] – näiteks [[1834]]. aastal oli viis talu 73 elanikuga. Laiu elanikud said perenimed: Kesküla, Kivihall, Kohal, Lember ja Võrklaev. 1930.-ndatel asus Kõinastus 9 erinevat kinnistut, lisaks 2 kinnistut [[Ööriku]]l, mis loeti Kõinastu haldusalla kuuluvaks. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal [[1. oktoober\|1. oktoobril]] [[1944]] põletati kõik saarel asunud talud. Viimased alalised elanikud lahkusid laiult [[1965]]. Pärast seda on ehitatud sinna suvilaid – aastal [[1989]] oli neid viis. Aastal [[2007]] tegutses saarel üks talumajapidamine. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas saarel 4 elanikku, kuid 2017 elas vaid üks elanik. Laidu on kasutatud [[mullikas\|mullikate]] [[karjamaa]]na. Alates [[2006]]. aasta talvest töötab saare põhjaosas taas [[Kõinastu tulepaak]], mis mitu aastat oli kasutusel [[päevamärk\|päevamärgina]].▼ Kõinastu laiul on filmitud suur osa filmi "[[Mehed ei nuta]]" materjale.▼ == Kõinastu kultuuriloos == ▲Alates 2006. aasta talvest töötab saare põhjaosas taas [[Kõinastu tulepaak]], mis mitu aastat oli kasutusel [[päevamärk\|päevamärgina]]. ▲Kõinastu laiul on filmitud suur osa filmi "[[Mehed ei nuta]]" materjale. == Viited == 38. rida ⟶ 54. rida: == Välislingid == * {{EELIS\|saar\|-1668540977}} [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1221_1212.html Kõinastu laid]. [[Eesti Loodus]], 9/2005. [http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=24198&_xr=eNpVj2EOgjAMhe%252ByA2A71jHqL09ilrEgiTBliomGuwtsMfirr%252Fnee2ktI386hqNllElFRsOit7dD9HZ0l1Mz2cH5RixEs4iv89U%252B1mVxkSmoRtA7FobMpCyqmnSZ2eD%252FcxqVoR3b50ypVZ2Z%252B%252BVQpyAQkKISVGnkzpQKsEoNoJHAkAFT6WoFisU7hH6VkgVuSWIx9aHxmbdjt32JLO55YkYxjOkGWLQLoy8aH12%252B%252BGqH9mlbn7v94pznL5TgX2c%253D Kõinastu kaart 1786]. Kaartide Infosüsteem, Rahvusarhiiv. *[http://ylo.rehepapp.com/Muhu/K%C3%BClad/K%C3%B5inastu/K%C3%B5inastu.html Koduloolane Ülo Rehepapp Kõinastu elanikest.] [[Kategooria:Väinamere saared]]

Kõinastu laid: erinevus redaktsioonide vahel