8. armee (Nõukogude Liit): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
22. rida:
1940. aasta sügisel anti 8. armee [[Punaarmee]] ülemjuhatuse poolt [[Balti sõjaväeringkond|Balti Erisõjaväeringkonna]] koosseisu. Peale Eesti ja Nõukogude Liidu vahelise [[baaside leping]]u sõlmimist saabusid 8. armee väeosad läbi [[Tartu]] ja [[Pihkva]] Eestisse, kus asusid kokkulepitud dislotseeriumiskohtadesse. Oktoobris 1940 aga suundus 8. armee juhtkond juba lähemale uuele NSV Liidu-Saksamaa piirile ning [[Balti Erisõjaväeringkond|Balti Erisõjaväeringkon]]na keskusele [[Läti]]s, seal asuvasse [[Jelgava]] linna ning alustas intensiivseid staabi- ja väliõppusi ning uue piirkonnaga tutvumist.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] okupeeritud Balti riikides peetavate [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] kaitselahingute osaline NSV Liidu poolt.
Alates [[14. juuli]]st 1941. aastal oli armee [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarin]]de alluvuses, ülesandeks oli teostada Eesti territooriumi kaitset. 8. armee taandus Narva jõe taha [[17. august]]il, peale taandumist ühendas Põhjarinde juhatus 8. armee Kingissepa kaitsesektoriga. 1942. aastaks taganesid Leningradi piirkonda ning viisid läbi sõjategevust [[Volhovi rinne|Volhovi rindel]] Leningradi kaitsel.
1944. aastal osales NSV liidu relvajõudude ja [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] koosseisus Eesti vallutamises – [[Narva lahing (1944)|1944. aasta Narva operatsioonis]], septembris 1944 Tallinna vallutamises, oktoobris 1944 koostöös [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti Laevastik]]uga [[Moonsund]]i dessantoperatsioonis.
| |||