Jahve: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ats (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Ats (arutelu | kaastöö)
toimetasin veidi
3. rida:
'''Jahve''' (See Kes on, olemise algpõhjus, Igavesti Olemasolev; Püsiv; Eluandja. Olema = hájah;) on Iisraeli [[Jumal]]a [[Jumala nimi|nimi]] [[Vana Testament|Vanas Testamendis]]. Iisraeli Jumala nimi esineb Vanas Testamendis 7000 korda. Lühivormid: „Jahu", „Jo", „Ja", „Jeho". Võrdle [[El]].
 
Kuna [[heebrea kiri]] on [[konsonantkiri]], siis [[vokaal]]ide häälduseshääldusi eion oldamitmeid päris(sõltub kindladkäändest). [[Juut|Juudid]] ei tohtinud Jumala nime välja öelda ja lugesid selle koha peal '''[[Adonai]]''' mis eesti keeles keeles tõlgime '''[[Issand]]'''. Hiljem, kui hakati lugemise hõlbustamiseks lisama vokaalimärke lisati ka kirjapildile '''[[YHWH]]'''. Sõnale lisati [[Elohim]] vokaalimärgid , millest hiljem tuli väärkuju [[Jehoova]].
 
Tegelik hääldus on '''[[Jahve]]'''. RespektistEt juutluseoleks vastuüks jumala nimi siis kasutavad mitteteaduslikud piiblitõlkedVana Testamendi tõlked Jahve asemel sõna Issand.
 
[[Jumal]] ütles [[iisraellased|iisraellastele]], et Tema nimi on '''Jahve''', mis tähendab "Ma olen", või veel täpsemas tõlkes '''"Ma olen see, kes ma olen"''' ([[Moosese teine raamat|2 Moosese 3:13-15]]). (Nimekuju ''jehovah'' = igavesti olev, igavene mina, mina olen kõik). [[Eksodus]] 3:14 "Mina olen olemine" kõlab juba filosoofiliselt.