Meditatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus sisu
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
 
'''Meditatsioon''' (meeleharjutus; ka mõtisklus, mõlgutus, mõtlus; [[ladina keel]]es ''meditatio'')) on vaimne tehnika [[Teadvus|teadvusseisundi]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Eesti transpersonaalne assotsiatsioon|lehekülg=|isbn=9789949959341}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Teadvuse seisundid|aasta=2008|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=|isbn=9789985975756}}</ref> muutmiseks. "''Vaimne tehnika''" tähendab siinkohal seda, et meditatsiooni puhul reeglina ei kasutata muid vahendeid teadvusseisundi muutmiseks nagu psühhofarmakonid, alkohol vmt.
'''Meditatsioon''' (mõtisklus, mõlgutus, mõtlus; [[ladina keel]]es ''meditatio'') on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides ([[hinduism]]is, [[budism]]is, [[taoism]]is, [[sikhism]]is jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka [[kristlus]]es, [[judaism]]is ja [[islam]]is ning väljaspool religioosset konteksti.
 
Enamasti põhinevad meditatsioonitehnikad mingil õpetusel, traditsioonil või religioonil.
[[File:Novice meditating in forest.jpg|thumb|Noor munk mediteerib metsas.|669x669px]]
[[Budism|Budistlikus]] traditsioonis peetakse kõige olulisemateks meeleharjutusteks<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Meeleharjutus]</ref> [[meelerahu]]<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Meelerahu]</ref> ja [[analüüsiv vaatlus|analüüsivat vaatlust]]<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCsiv_vaatlus]</ref>.
Erinevalt [[palve]]st ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid ("[[lootose asend]]" jpt).
 
[[Theravaada]] budismis, aga ka mujal, on tänapäeval laialdaselt kasutusel [[vipassana]] ehk sisekaemuslikud meditatsioonitehnikad nagu [[anapanasati]] ja [[satipatthana]], mis põhinevad hingamise jälgimisel.
 
[[Mahajaana]]s, eriti Jaapanis ja Hiinas, on laialdaselt tuntud "[[Puhas maa|Puhta Maa]]" ehk [[Sukhāvatī]] õpetust järgiv meditatsioonitehnika, mis põhineb [[Amitābha]] nime kordamisel.
 
[[Chan]]- ehk [[zen]]-budismis kasutatakse mediteerimisel [[koan|koane]] ehk lahendamatuid mõistatusi.
Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus. Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid.
 
[[Vadžrajaana]]s on meditatsioonil oluline koht idamite ehk [[dhjaanibuddha]]de<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/dhjaanibuddha]</ref> kujustamisel.
Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelevalve all. Tema ülesandeks on jälgida mediteerijate seisundit ja vajaduse korral olla abiks. Samuti on olnud kombeks minna metsa [[erak]]uks ja seal üksi mediteerida (ilma õpetajata) – näiteks võib tuua [[Buddha]].
 
[[Tiibeti budism|Tiibeti budismis]], aga ka mujal, on suur tähtsus [[mantra]]<nowiki/>l "Om mani padme hum".
Meditatsiooni abivahendid võivad ida usundites olla väga mitmesugused. [[Mantra]] võib olla silp või sõna või lause või heli, mida korratakse kas mõttes või häälega või mida kuulatakse või mida tekitatakse. Sügavamates meditatsiooniseisundites kasutatavaid mantraid nimetatakse hinduismi traditsioonides ka [[suutra]]teks. [[Mandala]] võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse. Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena. Abivahenditena kasutatakse ka erilisi hingamistehnikaid (''pranayama'' jt), kehaasendeid (''asana'') jpm.
 
[[Krišnaism]]is kasutatakse "Hare Krishna" [[mantra]]t.
Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Eri [[usund]]ites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused ([[selgeltnägemine]], [[reinkarnatsioon|hinge rännakud]], suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, [[levitatsioon (paranormaalne nähtus)|levitatsioon]], [[metamorfoos]], [[teleportatsioon]] jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad ([[võitluskunstid]], [[kalligraafia]], [[lilleseade]]kunst, [[poeesia]], [[maalikunst]], [[teetseremoonia]] jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat [[teadvus]]seisundit.
 
[[Transtsendentaalne Meditatsioon|Transtsendentaalse Meditatsiooni]] tehnika puhul kasutatakse õpetaja poolt antud isiklikku [[mantra]]t.
Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k ''samadhi'', paali k ''samatha'') kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (näiteks [[elektroentsefalogramm|EEG]] võrdlustes) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] olevat näiteks tõusnud kaheksandale astmele, siis laskunud tagasi esimesele, tõusnud uuesti neljandale ning sealt läinud [[nirvaana]]sse.
 
{{täienda}}
Eestis muutus 1990ndatel populaarseks [[transtsendentaalne meditatsioon]] (TM).
 
==Viited==
'''Meditatsioonideks''' on pealkirjastatud ka usulisi või filosoofilisi kirjutisi, kirjapandud mõtisklusi mingil teemal (Descartesi "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"), muusika- ja kunstiteoseid jpm – ehk siis meditatsiooni tulemusel või käigus loodud asju.
{{viited}}