3. Tartu kütipolk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
 
33. rida:
Hiljem nimetati polk ümber '''15. Tartu jalaväepolguks''' (vene ''15-й (Юрьевский) Тартуский пехотный полк''), mis võttis alates augustist 1918 osa lahingutest [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarindel]] [[6. armee (Vene SFNV)|6. armee]] koosseisus, [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]].
 
[[3. jaanuar]]il 1919 määrati Punaarmee eesti väeosad 6. kütidiviisi koosseisu ja moodustasid selle III brigaadi. Selle ajani olid punased eesti kütipolgud olnud ainult 6. kütidiviisi operatiivalluvuses. Eesti kütipolkudest moodustati 3. KD III brigaad ja muudeti ka polkude numbreid: 1. Tallinna polgust sai 52. Tallinna polk, [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk|2. Viljandi polgust]] sai 53. Viljandi polk ja 15. Tartu polgust sai '''54. Tartu kütipolk''' (vene ''54-й Тартуский коммунистический стрелковой полк'').
[[18. veebruar]]il 1919 moodustati Vene SFNV sõjakomissar [[Lev Trotski]] käsul [[Eesti Punaarmee]], [[1. Eesti Kütidiviis]]i, '''3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk''' lülitati aga koos Punaarmee venelastest koostatud [[6. Kütidiviis|6.]] ja [[10. Kütidiviis]]iga [[Vene SFNV]] [[Punaarmee]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] koosseisu.
 
[[18. veebruar]]il 1919 moodustati Vene SFNV sõjakomissar [[Lev Trotski]] käsul [[Eesti Punaarmee]], [[1. Eesti Kütidiviis]]i, '''3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk''' lülitati aga koos Punaarmee venelastest koostatud [[6. Kütidiviiskütidiviis|6.]] ja [[10. Kütidiviiskütidiviis]]iga [[Vene SFNV]] [[Punaarmee]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] koosseisu.
 
==Juhtkond ja koosseis==
48. rida ⟶ 50. rida:
 
==Eesti Vabadussõjas==
Novembris 1918 allutati Punaarmee ülemjuhataja [[Jukums Vācietis]]e korraldusega eesti väeosad ja 3. Tartu polk Punaarmee [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] [[6. Kütidiviiskütidiviis]]i operatiivalluvusse.
 
22. novembril 1918 võttis 7. armee juhatus ette [[Kulgu lahing|esimese rünnaku Narvale]], kuid Punaarmee pealetung löödi kaotustega tagasi.
 
28. novembril 1918 alustasid Punaarmee 7. armee väeosad uut frontaalrünnakut Narva rindel. Esimene kolonn, pidi vallutama Narva ja jätkama pealetungi Tallinna suunas, kolonni koosseisu kuulusid Tartu ja Viljandi kütipolgud ja 6. Kütidiviisikütidiviisi 46. Kütiküti (endine 4. Narva) polk ja [[47. Kütipolkkütipolk]] ja Üksik Jamburgi salk. Frontaalrünnakut toetas [[Voldemar Puss]]i [[Narva-Jõesuu dessant|750-meheline meremeeste dessantsalk]].
{{Vaata|Narva lahing (1918)}}
 
6. detsembril 1918 alustas Punaarmee uuesti pealetungi ning piki [[Tallinn-Narva raudtee|Narva-Tapa raudteed]] tegutsesid peamise löögijõuna Tartu ja Viljandi kütipolgud. Punaarmee 6. Kütidiviiskütidiviis tungis edasi: parema kolonniga üle Jõhvi Tapa peale (46. ja 15. Tartu kütipolk 1800 mehe ja 12 suurtükiga), vasak kolonn üle Vasknarva Paide peale (3. Soome ja 47. Kütipolk 1000 mehe ja 4 suurtükiga).
 
15. detsembril osales Tartu kütipolk [[Rägavere lahing]] Kunda jõe joonel, lahingukorra kohaselt ründas Tartu kütipolk lõuna pool raudteed (1300 meest 8 suurtüki ja 26 kuulipildujaga), põhja pool aga Tallinna kütipolk (500 meest 10 suurtüki ja 7 kuulipildujaga) koos väiksemate väeosadega. Tartu kütipolgu ümberhaaramismanöövri ähvardusel pidi Eesti armee taganema ning selle tulemusena 16. detsembril hõivasid Punaarmee väeosad Rakvere.
70. rida ⟶ 72. rida:
{{Vaata|Narva lahing (1919)}}
 
Pärast Nõukogude [[Punaarmee]] väljatõrjumist [[Põhja-Eesti]]st andis [[18. veebruar]]il 1919 Vene SFNV sõjakomissar [[Lev Trotski]] käsu luua [[Eesti Punaarmee]]d, mis moodustati 7. armee [[Pihkva väegrupp|Pihkva väegrupist]]. [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] koosseisu lülitati [[6. Kütidiviiskütidiviis|6.]] ja [[10. Kütidiviiskütidiviis]]id ja moodustatud [[1. Eesti Kütidiviis]], mille koosseisu liideti ka '''3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk'''.
 
Mais 1919 asus 3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk kaitsejoonel [[Pihkva rajoon]]is Novaja-Derevnja juures ning 1. Tallinna kommunistlik kütipolk [[Traitsa]]-[[Mitkovitsa]] vahel; 2. Viljandi kommunistlik kütipolk [[Pasina]]-[[Gora]] vahel.
 
1919. aasta mai lõpul tulid Punaarmeest Eesti poolele üle [[1. Eesti Kütidiviis]]i komandör [[Leonhard Ritt]] ja I brigaadi komandöri [[August Aints]] ning [[24. mai]]l 1919 asusid Eesti armee [[2. Diviis]]i üksused rünnakule Petseri ja Pangevitsa[[Pankjavitsa]] vahelises lõigus. Eesti kütidiviisi I brigaadi üksused jäid täielikult ilma igasuguse operatiivse juhtimiseta, katkes side armee ja kütidiviiside vahel, mis tõi kaasa üleüldise koordineerimatuse ning diviisi I brigaadi üksused, sh 3. Tartu EKP taganesid kogu rindel ning [[25. mai]] õhtuks vallutati [[Petseri]] Punaarmee valdusest tagasi.
{{Vaata|Pihkva rinne}}