Auguste Comte: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
Miacek (arutelu | kaastöö)
34. rida:
Comte'i selgitused positiivsest filosoofiast tutvustasid olulist seost teooria, praktika ja inimese arusaamast maailmast vahel. Leheküljel 27 1855. aasta trükise (Harriet Martineau tõlkes) Auguste Comte'i positiivse filosoofia teoses on kirjas tema järgmine tähelepanek: "Kui on tõsi, et iga teooria peab põhinema vaadeldud faktidel, siis on samaväärselt ka tõsi, et fakte ei ole võimalik vaadelda ilma mõne teooria abita. Ilma sellise abita oleksid meie faktid seosetud ja kasutud; me ei suudaks neid säilitada: enamasti ei suuda me neid isegi tajuda."
 
Comte'i peetakse üldiselt esimeseks Lääne sotsioloogiks (tallearaabia kultuuriruumis eelnes talle neli sajandit tagasivarem [[Ibn Khaldūn]] Põhja-Aafrikas). Comte'i rõhuasetus sotsiaalsetel elementidel oli eelkäija kaasaegsele funktsionalismile. Paljusid Comte'i teooriate teatavaid osi vaadeldakse tänapäeval ekstsentriliste ja ebateaduslikena. Tema suur nägemus sotsioloogiast kui kõikide teaduste keskpunktist ei täitunud.
 
Tema teooriate rõhuasetus oli kvantitatiivsetel matemaatilistel alustel ning neid peetakse ka tänapäeval väga tähtsateks. See on alustalaks kaasaegsele positivismile, kaasaegsele kvantitatiivsele statistilisele analüüsile ning ka ärinduse otsustusprotsessidele. Tema kirjeldus tsüklilisest suhtest teooria ja praktika vahel on avaldanud mõju moodsatele ärisüsteemidele nagu Total Quality Management ja Continuos Quality Improvement. Vaatamata kvantitatiivse analüüsi propageerimisele nägi Comte piiranguid selle võimalustes seletada mitmeid sotsiaalseid nähtusi.