Heinlaid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EELIS info |
Täiendus |
||
4. rida:
| Pilt = Heinlaid.JPG
| Pildiallkiri = Heinlaid pildistatuna [[Heltermaa sadam]]ast
| veekogu = [[Väinameri]]
| Pindala = 1,49
| pindala viide = <ref>
| Rannajoone pikkus = 7,54
| Kõrgus = 2,7
| rahvaarv = 6
| rahvaarvu seis = 1.01.2019
| rahvaarvu viide =
| Asendikaardi pilt = EE Heinlaid.png
}}
13. rida ⟶ 17. rida:
'''Heinlaid''' on 149 [[hektar]]i suurune [[laid]] [[Hiiumaa]] ranniku lähedal, [[Heltermaa]]st 5 kilomeetrit kagus.
Rahvastikuregistri andmetel elas Heinlaiul [[2018]]. aastal püsivalt kokku kuus inimest.{{lisa viide}} Valitsus arvas [[2019]]. aastal Heinlaiu väikesaarte nimistusse, millel elab püsivalt igakuiselt vähemalt viis elanikku.<ref>[https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-2412019-istungi-kommenteeritud-paevakord Valitsuse 24.1.2019 istungi kommenteeritud päevakord]</ref><ref>
[https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-pidas-istungi-pressikonverentsil-saar-reps-mikser-ning-reinsalu Valitsuse istungi kokkuvõte], 24. jaanuar 2019.</ref><ref>[https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0993ab95-4375-4cbb-8744-74eb8d929ac4 Väikesaarte nimistu]. Vabariigi valitsuse määruse eelnõu. (Kasutatud 24.1.2019)</ref>
==Nimi==
[[Pilt:Kaart Heltermaalt Vareslaiuni.png|thumb|Täpsem asukohakaart]]
[[Pilt:Väinameri_05Feb2004.jpg|thumb|Hägusalt on näha Heinlaiu siluett]]
Heinlaiu nimi tuleb sellest, et seda on pikka aega heinamaana kasutatud. Esmakordselt mainiti laidu [[1620]]. aastal (''Hainalaidzholm''). [[August Wilhelm Hupel]] nimetas [[1782]] saart ''Heinalaid''. <ref>Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2010.</ref>
==Asukoht==
[[Kaevatsi laid]] jääb Heinlaiust 2,3 kilomeetrit läände, teised Hiiumaa laiud läände, edelasse ja lõunasse, sealhulgas lähemad saared [[Rauarahu]] 0,9 kilomeetrit lõunasse ja [[Langekare]] 2,4 kilomeetrit lõunasse. [[Hõralaid]] asub 7
Väiksemaid [[rahu (saar)|rahusid]] ja [[kare]]sid leidub ka saarele
==Loodus==
Heinlaid on [[Hiiumaa laiud|Hiiumaa laidudest]] suurim. Saart katavad valdavalt [[männik]], mis hakkas kasvama [[19. sajand]]i lõpus, ja [[niit|niidud]]. Eestis harva esineval
Saarel pesitseb [[merikotkas]].<ref>[[Tiina Peil]], [[Urve Ratas]], [[Elle Roosaluste]]. [http://wayback.archive.org/web/20070813122102/http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1105 Looduslik mitmekesisus ja loodushoid. – ''Uurimisretked Väinamere laidudele'', Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007] (pdf), lk 63, vaadatud 10.01.2009.</ref>
==Inimtegevus==
Saart on läbi aegade kasutatud loomade (eelkõige [[lammas]]te või [[veis]]te) karjamaana ning heinamaana. [[18. sajand]]i ühel aastal saadi poolelt saarelt 130 koormat heinu. [[Põld|Põllud]] olid Heinlaiul sama sajandi keskel.<ref name="Laiduderaamat">[[Haide-Ene Rebassoo]]. ''Laidude raamat''. [[Tallinn]], [[1972]], lk 95</ref>
Kui avatakse Hiiumaa ja mandri vaheline [[jäätee]], siis enamasti kulgeb see Heinlaiust lõuna poolt, kus tekib kiiremini tugev jää. Kui karm talv kestab piisavalt kaua, viiakse jäätrass laiust põhja poole, kus sügavam ja ühtlasem merepõhi võimaldab tekkida ühtlasemal jääkattel. Sedasi on toimitud nii [[2003]].<ref>{{Netiviide |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=13639&kat=5 |Pealkiri=Täna (reedel) võidakse jäätee taas avada |Autor=Urmas Lauri |Väljaanne=Hiiu Leht |Aeg=13.03.2003}}</ref>, [[2006]].<ref>{{Netiviide |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25376&kat=1 |Pealkiri=Teedevalitsus loodab jääteede kestmist aprillini |Autor=Veljo Kuivjõgi |Väljaanne=Meie Maa |Aeg=25.03.2006}}</ref> kui ka [[2011]]. aastal<ref>{{Netiviide |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=43594&kat=5&y=0 |Pealkiri=Jäätee sulas 2 km lühemaks |Väljaanne=Hiiu Leht |Aeg=18.03.2011}}</ref>.
[[12.
==Viited==
| |||