Hispaania ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
9. rida:
Poolsaare ajaloolised asukad olid [[ibeerlased]] ja [[keldid]], neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist [[keltibeerid]].
[[Pilt:CarthageMap.png|pisi|vasakul|Kartaago mõjuala enne esimest Puunia sõda]]
[[
[[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|vasakul|Kartaago mõjuala enne teist Puunia sõda]]
Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn [[Tartessos]] (enne 1100 aastat eKr). Umbes perioodil 500–300 aastat eKr asutasid meresõitjatest [[foiniiklased]] ja [[Vana-Kreeka|kreeklased]] hulga [[koloonia]]id Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] käigus jõupositsiooni Vahemerel üle [[kartaago]]lased – kuni [[roomlased]] nad purustasid ja positsiooni üle võtsid.
19. rida:
===Puunia sõjad===
{{vaata|Puunia sõjad}}, ''[[Teine Puunia sõda]]''
[[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] ([[218 eKr|218]]–[[201 eKr|201 aastat eKr]]) alguses, [[219 eKr|219. aastal eKr]] toimus [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuvas [[Saguntum]]i linnas Rooma toetatud võimuhaaramine, [[Kartaago]] väejuht [[Hannibal]] vallutas [[219 eKr|samal aastal]] Rooma liitlaslinna [[Saguntum]]i ja ületanud [[Püreneed]] ja [[Alpid]], kihutas [[gallia]]lased üles roomlaste vastu ning jõudis [[218 eKr|218. aastal eKr]] [[Apenniini poolsaar]]ele.
[[209 eKr|209. aastal eKr]] vallutas Rooma väepealik [[Publius Cornelius Scipio Africanus]] [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuva [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]], moodustades peatselt tänase Hispaania aladel kaks provintsi, [[Hispania Citerior]] ja [[Hispania Ulterior]]. [[207 eKr|207. aastal eKr]] said [[Kartaago]] väejuhi [[Hasdrubal]]i ([[Hannibal]]i noorem vend) väed [[Metauruse lahing]]us lüüa konsulite [[Gaius Claudius Nero|Claudius Nero]] ja [[Marcus Livius Salinator]]i juhitud vägedelt [[Metauro]] jõe juures.
[[205 eKr|205. aastal eKr]] alustas Publius Cornelius Scipio Africanus invasiooni [[Sitsiilia]]st Aafrika mandrile. Ta sõlmis liidu [[Numiidia]] kuningaga ja vallutas [[Cap Boni poolsaarel]] [[Utica]] ning suundus [[Kartaago]] suunas. [[203 eKr|Aastal 203 eKr]] kutsuti Hannibal Aafrikasse tagasi [[Publius Cornelius Scipio Africanus]]e vastu sõdima, kuid sai temalt [[Zama lahing]]us aastal [[202 eKr]] otsustavalt lüüa. Kartaago alistus, loovutades oma sõjalaevastiku ja Hispaania, makstes suurt [[kontributsioon]]i ning nõustudes Hannibali väljaandmisega roomlastele. Sellest kuulnud, põgenes Hannibal Aasiasse. Järgmise viiekümne aasta jooksul oli Rooma ja Kartaago vahel rahu.
46. rida:
*[[Lusitania (Rooma provints)|Lusitania]]: Emeritensis (Emerita Augusta, [[Mérida]]); Pacensis (Braccara,...); Scalabitanus (Scalabis, ...)
Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks [[Lissabon]]i (Olissipo), [[Tarragona]] (Tarraco) ja asutasid [[Zaragoza]] (Caesaraugusta), [[Mérida]] (Augusta Emerita) ja [[Valencia]] (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis Rooma turu jaoks kui viljaait: [[sadam]]ad eksportisid [[kuld]]a, [[vill (materjal)|vill]]a, [[oliiviõli]], [[vein]]i. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid [[Traianus]], [[Hadrianus]], [[Marcus Aurelius]] ja [[Theodosius I]] ning filosoof [[Lucius Anneus Seneca]].
==Suur rahvasterändamine==
Esimesed Hispaaniat vallutanud [[barbarid]] saabusid [[Suur rahvasterändamine|suure rahvasterändamise ajal]] [[5. sajand]]il, samal ajal kui Rooma impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle [[Püreneed]]e [[goodid]], [[läänegoodid]] (ehk visigoodid), [[sueebid]], [[alanid]], [[asdingid]] ja [[vandaalid]].
54. rida:
[[Pilt:Visigothic Kingdom.png|pisi|vasakul|Sueebide riik (roheline) ja läänegootide riik (oranž)]]
Läbides [[Baskimaa]], asustasid nad Rooma provintsi [[Gallaecia]], Loode-[[Hispaania]]s (nüüdne [[Galicia]]) ja põhja [[Portugal]]is ([[Região Norte (Portugal)|Região Norte]]). [[Sueebid]] ja [[vandaalid]] koos oma liitlaste ([[alaanid]]e ja [[sarmaatlased|sarmaatlastega]]) hõivasid peaaegu kogu territooriumi peale [[Tarraconensis]]e provintsi. Vallutatud maad jagati rahvaste vahel ära – Lusitaania provintsi said oma valdusse alaanid, Gallaecia läks vandaalide valdusse. Vandudes truudust imperaator [[Honorius]]ele tunnustati neid kui ''[[foederati]]'' ning lubati neil seal elada oma autonoomse valitsuse kontrolli all. Samaaegselt [[omavalitsus]]liku provintsi [[Alam-Rooma Britain|Britannia]]ga, sueebide kuningriik Gallaecias sai esimeseks [[Alam-Rooma]] kuningriigiks, mis moodustati [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] laostunud aladel. Sueebide Gallaecia oli esimene Rooma keisririigist eraldunud kuningriik, mis hakkas münte vermima. Müntide vermisel võtsid nad eeskuju eelnevatest [[Rooma Impeerium]]i kogemustest.
<ref>[http://www.blackwell-synergy.com/doi/pdf/10.1111/j.1475-4754.2007.00287.x?cookieSet=1 Guerra MF, Calligaro A, Perea A (2007) The treasure of Guarrazar: tracing of the gold supplies in the Visigothic Iberian penisula. Archaeometry 49, 1, 53–74.]</ref>
{{vaata|Sueebid}}
123. rida:
Navarra kuningriik loodi 824. aastal, mil [[baskid|baski]] ülik [[Íñigo Arista]] Pamplona kuningaks kuulutati. Kuningriik saavutas oma suurima võimsuse [[Sancho III]] valitsusajal [[11. sajand]]i esimesel poolel.
[[1284]]–[[1328]] oli Navarra kuningriik [[personaalunioon]]is [[Prantsusmaa]]ga. Kui [[1085]]. aastal vallutati tagasi [[Toledo]], oli peaaegu kogu põhjapoolsem osa Hispaaniast tagasi vallutatud. Pärast moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast [[12. sajand]]il langesid [[13. sajand]]il sellised suured mauri kindlused nagu [[Cordoba]] [[1236]] ja [[Sevilla]] [[1248]]. Mauridele jäi vaid [[Granada]].
Navarra kuningriigi lõunapoolne osa liideti [[1513]]. aastal [[Kastiilia]] krooniga. Alates [[1589]]. aastast oli Navarra taas [[personaalunioon]]is Prantsusmaaga, kuna senine Navarra kuningas [[Henri IV|Henri III]] sai Henri IV nime all Prantsuse troonile. [[1620]]. aastal liideti Navarra kuningriik [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriiga]].
162. rida:
[[Renessanss|Renessans]]iaegsete monarhidena tsentraliseerisid Isabel ja Fernando kuningavõimu kohaliku [[aadel|aadli]] arvelt. Selle [[tsentraliseeritud võim]]u kohta hakati kasutama sõna ''España'', mis märkis tollal kahte riiki – Kastiiliat ja Aragóni. Nende ulatuslike poliitiliste, õigus- ja sõjaväereformide tulemusel sai Hispaaniast suur jõud Euroopas.
Territoriaalse konsolideerumise protsess lõpetati, kui kuningas [[Karl V|Carlos I]], tuntud kui keiser Karl V, ühendas aastal 1516 kõik kuningriigid Pürenee poolsaarel, väljaarvatud [[Portugali kuningriik|Portugali]] ja [[Algarve]] kuningriigid, ühe monarhi alla
===Itaalia sõjad (1494–1559)===
| |||