Vikipeedia

Franciscus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Täiendus
P pisitoimetamine
Märgised: AWB Teksti peitmine
1. rida:
{{Infobox Pope|Paavstinimi = Franciscus
|Pilt = [[ImagePilt:Pope Francis South Korea 2014.png|250px|Franciscus 2014. aasta märtsis]]
|Ilmiklik nimi = Jorge Mario Bergoglio
|Valitsemisaja algus= [[13. märts]] [[2013]]
18. rida:
Enne [[vaimulik seminar|vaimulikku seminari]] astumist töötas Bergoglio lühikest aega keemiatehniku ja ööklubi turvamehena. Aastal 1969 [[ordineerimine|ordineeriti]] ta katoliku preestriks ja ta teenis aastatel 1973–1979 [[Jeesuse Selts]]i (jesuiitide) Argentina [[provintsiaal]]ina. Aastal 1998 sai temast [[Buenos Airese peapiiskop]] ja 2001. aastal nimetas paavst [[Johannes Paulus II]] ta [[kardinal]]iks. Pärast paavst [[Benedictus XVI]] [[Benedictus XVI tagasiastumine|ametist tagasiastumist]] 28. veebruaril 2013 valis ametlikult [[2013. aasta konklaav|12. märtsil kogunenud]] [[konklaav]] ta järgmisel päeval paavstiks. Ta valis oma [[paavstinimi|paavstinime]] austamaks [[pühak|püha]] [[Franciscus Assisist|Franciscust Assisist]]
 
Ta on silma paistnud oma tagasihoidlikkuse, Jumala armu rõhutamise, vaeste eest võitlemise ja [[religioonidevaheline dialoog|religioonidevahelise dialoogi]] propageerimise poolest. Erinevalt eelkäijatest iseloomustab teda vähem pidulik lähenemine. Näiteks elab ta [[Apostlik palee|Apostlikus palees]] paiknevate [[paavsti eluruumid]]e asemel [[Püha Marta maja]]s, mida tavaliselt kasutatakse [[külalistemaja]]na Vatikani ametiasjus külastavatele vaimulikele. Samuti eelistab ta kirevate ja uhkete ametirõivaste asemel kanda lihtsamaid, lastes näiteks oma [[paavstisõrmus]]e teha kulla asemel hõbedast, loobudes paavsti ''[[mozzetta]]'' kandmisest ja kandes hõbedast [[ametirist]]i traditsioonilise kuldristi asemel. Ta ei toeta ohjeldamatut [[kapitalism]]i, aga ka [[marksism]]i või marksistlikke tõlgendusi [[vabastusteoloogia]]st. Franciscus pooldab kiriku traditsioonilisi vaateid [[abort|abordi]], [[abielu]], [[naiste ordineerimine|naiste ordineerimise]] ja [[Vaimulike tsölibaat|vaimulike tsölibaadi]] suhtes. Ta on kritiseerinud [[konsumerism]]i ja pooldab võitlust [[kliimamuutus|kliimamuutuste]]te vastu, pöörates neile teemadele erilist tähelepanu oma 2015. aastal avaldatud [[entsüklika]]s "[[Laudato si']]" (''Ole kiidetud''). Ta on osalenud ka rahvusvahelises diplomaatias, mängides näiteks olulist rolli [[Kuuba sula|Ameerika Ühendriikide ja Kuuba diplomaatiliste suhete taastamiseni]] viinud protsessis. 2013. aastal valiti ta ajakirja [[Time]] [[Aasta inimene|aasta inimeseks]]. Alates [[apostelik ekshortatsioon|apostelliku ekshortatsioon]] "[[Amoris Laetitia]]" (''Armastuse rõõm'') avaldamisest 2016. aastal, on Franciscus sattunud konservatiivsete vaimulike kriitika alla, kes on tõlgendanud ekshortatsiooni kaheksandat peatükki paavsti soovina lubada [[armulaud|armulaua]] andmine lahutatud inimestele.
 
==Elulugu==
35. rida:
==Isiklikku==
[[Pilt:Pope Francis in March 2013.jpg|pisi|Franciscus (märts 2013)]]
Bergoglio elas piiskopina väikeses korteris, kus tegi ise süüa. Ta eelistas oma kardinaliks määramisel, et usklikud ei sõidaks tema pühitsemisele Vatikani, vaid annetaksid oma reisiraha vaestele.
 
Tal oli teismelisena suhe Amalia Damontega, kes lükkas tema abieluettepaneku tagasi. Ta oli hiljem seminaristina lühikest aega armunud.
 
Ta räägib [[hispaania keel|hispaania]], [[itaalia keel|itaalia]] ja [[saksa keel]]t.
 
Talle meeldib [[jalgpall]] ja ta toetas San Lorenzo de Almagro jalgpalliklubi.
 
Nooruses meeldis talle tantsida [[tango]]t.
 
Tal on paavstina oma [[Twitter]]i konto ja [[2016]]. aastast [[Instagram]]i konto.
60. rida:
*[[21. detsember]] [[1993]] – 3. juuni 1997 Buenos Airese peapiiskopkonna [[generaalvikaar]]
*3. juuni 1997 – [[28. veebruar]] [[1998]] Buenos Airese [[koadjuutor]]
*28. veebruar 1998 – [[13. märts]] [[2013]] Buenos Airese peapiiskop ja Argentina [[priimas]]
*[[21. veebruar]] [[2001]] – 13. märts 2013 San Roberto Bellarmino [[kardinal|kardinalpreester]]preester
*Jumalateenistuse ja Pühade Sakramentide Korralduse kongregatsiooni ning Vaimulikkonna kongregatsiooni, Pühitsetud Elu Instituudi, Apostelliku Elu Ühenduse ning Perekonna Paavstliku Nõukogu liige
*[[9. november]] [[2005]] – [[2008]] Argentina piiskoppide konverentsi president
67. rida:
 
== Tegevus jesuiitide provintsiaalina ==
[[Pilt:Bergoglio Misa Conmemoracion Beagle 2.jpg|pisi| Kardinal Jorge Bergoglio ja [[Argentiina|Argentina]] president [[Cristina Fernández de Kirchner]] (detsember 2008).]]
Bergoglio oli [[1973]]–[[1979]] Argentina jesuiitide provintsiaal. Ta selgitas oma biograafile Sergio Rubinile, et pakkus Argentinas kehtinud sõjaväelise diktatuuri ajal alates [[1976]]. aastast mitmel korral peavarju võimude repressioonide eest kaitset otsinud isikutele. Kord andis Bergoglio oma dokumendid temaga välimuselt sarnanenud mehele, kellel ta aitas niiviisi riigist põgeneda. Hiljem kuulutasid Gonzalo Mosca ja José Caravais, et nad jäid tänu Bergoglio abile ellu.
 
Vasakpoolsete vaadetega ajakirjanik Horacio Verbitsky heitis [[2005]] ilmunud teoses "El Silencio" Bergogliole ette, et ta ei kaitsnud diktatuuri ajal kahte jesuiidist [[preester|preestrit]]: Orlando Yoriot ja Franz Jalicsit. Argentina merevägi nabis need [[vaimulik]]ud [[mai]]s 1976 kinni ning 5 kuud hiljem leiti piinatud ja poolalasti mehed üles. Yorio süüdistas Bergogliot keeldumises teavitada võime nende tegevusest slummides. Samas rõhutas Jalics, et nende vangistamine ei toimunud Bergoglio algatusel.
 
Uuriv ajakirjandus pole veel leidnud tõendeid Verbitsky väitele, nagu oleks Bergoglio vabastanud vangistatud preestrid Jeesuse Seltsi kaitse alt. Bergoglio sõnul õnnestus tal pääseda [[missa]]t pidama diktaator [[Jorge Videla]] koju, kus ta taotles ühtlasi vangistatud vaimulike vabastamist.<ref> [http://www.guardian.co.uk/world/2013/mar/15/pope-francis-argentina-military-era Jonathan Watts, Uki Goni. "New pope's role during Argentina's military era disputed]. The Guardian, 15. märts 2013 "</ref>
 
Inimõiguslased on Bergogliole heitnud ette ka piisava innukuse puudumist ühe diktatuuri ajal tapetud naise lapse otsingul, kes arvatavasti adopteeriti.
 
== 2013. aasta konklaav ==
[[Pilt:Insigne Francisci.svg|pisi|Paavst Franciscuse vapp. Kuldne täht sümboliseerib [[Maarja]]t, viinamarjasarnast taime ([[harilik nard]])<!-- Nardostachys jatamansi --> seostatakse [[Joosep Naatsaretist|Joosep]]iga ning [[IHS]] embleem on [[Jesuiidid|jesuiit]]ide sümbol.]]
Franciscus valiti paavstiks [[13. märts]]ilmärtsil [[2013]] ja pühitseti ametisse [[Joosep Naatsaretist|Püha Joosepi]] suurpühal [[19. märts]]il. Ta võttis nime [[Assisi Franciscus]]e järgi. Ta selgitas oma nime valikut kohtumisel ajakirjanikega. <ref> [http://www.vatican.va/holy_father/francesco/speeches/2013/march/documents/papa-francesco_20130316_rappresentanti-media_en.html "Kõne 16. märtsil 2013".]</ref>
 
Paavsti sõnul istus ta valimisvoorude ajal [[kardinal]] [[Claudio Hummes]]i kõrval, kes julgustas teda vahetult enne otsustavat valimistulemust. Kui Bergoglio oli saanud 2/3 häältest, puhkes [[Sixtuse kabel]]is aplaus ja Hummes ütles talle: „Ära"Ära unusta vaeseid!“" Just vaestele mõeldes meenus uuele paavstile esmalt Assisi Franciscus, kelle nime ta otsustas valida. Hiljem soovitasid teised vaimulikud võtta tal nime kas [[reformatsioon]]iaja paavsti [[Hadrianus VI]] järgi või siis [[Clemens XIV]] järgi, kes saatis [[1773]]. aastal ehk 240 aastat varem laiali Jeesuse Seltsi.
 
Sixtuse kabelis [[12. märts]]ist 13. märtsini 2013 toimunud konklaavil osales 115 kardinali 48 riigist. Konklaav algas erandlikult varem, kui sätestas apostellik konstitutsioon "[[Universi Domini Gregis]]", sest [[Benedictus XVI]] võimaldas kardinalidel alustada valimisega juba siis, kui kõik valimisõiguslikud kardinalid on Vatikani jõudnud. Konklaavi esimene voor toimus 12. märtsi õhtul ja see lõppes tulemusteta kell 19:41 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi kell 20:41). 13. märtsi hommikul toimusid järgmised 2 vooru, mille läbikukkumisest anti teada kohaliku aja järgi kell 11:38. Veel 2 vooru toimus sama päeva õhtul ja kell 19:06 kohaliku aja järgi (kell 20:06 Eesti aja järgi) tõusis kabeli korstnast valge suits, andes märku, et paavst on valitud.
90. rida:
 
== Pastoraalsed visiidid==
[[Pilt:Pope_Francis_Travels.svg|300px|thumbpisi|vasakul|Paavsti pastoraalsed visiidid.]]
{{Vaata|Franciscuse pastoraalsed visiidid}}
Paavst Franciscus on teinud 29 visiiti väljaspool Itaaliat ja 23 visiiti Itaalias. Ta on külastanud 41 riiki (kaasaarvatud Itaalia). Ta külastas 25. septembril 2018 [[Eesti]]t.
99. rida:
 
Nõukogu esimene kohtumine toimus oktoobris 2013. Esimese kohtumise peateemaks oli kuuria revideerimine, lähtudes Vatikani II kirikukogu eklesioloogiast. Muuhulgas tõdeti, et [[Johannes Paulus II]] apostellik konstitutsioon "Pastor Bonus" on aegunud ja tuleb asuda ette valmistama uut dokumenti. Nõukogu liikmed arutasid Vatikani riigisekretariaadi ja piiskoppide sinodi reorganiseerimist ning ilmikute vastutuse tähtsust.
Nõukogu teine kohtumine toimus detsembris 2013. Nõukogu liikmed soovisid iga kuuria institutsiooni reformi, alustades Jumalateenistuse ja Sakramentide Korralduse kongregatsioonist. Vahetult pärast kohtumist otsustas paavst [[5. detsember|5. detsembril]] 2013 moodustada laste väärkohtlemist uuriva komisjoni. Nõukogu oli uuesti koos [[17. veebruar|17.]]–[[19. veebruar]]il 2014, et teha ettevalmistusi apostelliku konstitutsiooni "Pastor Bonus" läbitöötamiseks. [[15. september|15.]]–[[17. september|17. septembrini]] 2014 toimunud nõukogu istungil analüüsiti paavstlike kongregatsioonide tõhusust. [[9. detsember|9.]]–[[11. detsember|11. detsembrini]] 2014 toimunud nõukogu istungil olid põhiteemadeks kuuriareform, seksuaalselt väärkoheldute kaitsmiseks moodustatav komisjon ja Püha Tooli majandusasutuste reorganiseerimine. Paavst sarjas [[22. detsember|22. detsembril]] 2014 kuuria ametnike tegevust ja kohustas neid järgima kristlikke põhimõtteid. Paavst taunis [[21. detsember|21. detsembril]] 2017 kuuria ametnikke, kes takistavad tal kuuriareformi läbiviimist:
{|style="width: 20em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;"
|-
123. rida:
{{cquote|''Rooma [kuuria] reformimine on nagu [[Chephreni sfinks|Egiptuse sfinksi]] puhastamine hambaharjaga.''<ref name=sfinks />}}
 
Paavst määras oma erasekretäriks [[Alfred Xuereb]]i. [[21. aprill]]il 2013 ordineeris ta 10 preestrit. Ta määras [[24. september|24. septembril]] 2013 Ilmikute paavstliku kontsiili presidendiks kardinal [[Stanisław Ryłko]], [[15. oktoober|15. oktoobril]] 2013 uueks riigisekretäriks Pietro Parolini ja [[30. november|30. novembril]] 2013 Katoliikliku hariduse kongregatsiooni prefektiks kardinal [[Zenon Grocholewski]]. Ta määras [[19. veebruar]]il 2014 kardinal [[Leonardo Sandri]] Orientaalkirikute kongregatsiooni prefektiks. Ta rajas [[24. veebruar]]il 2014 Rooma kuuria majandussekretariaadi, mille prefektiks määras kardinal George Pelli. Ta määras [[30. märts]]il 2014 kardinal [[João Braz de Aviz]]i Pühitsetud Elu Instituudi kongregatsiooni prefektiks, [[8. november|8. novembril]] 2014 Apostelliku Signatuuri ülemtribunali prefektiks [[Dominique Mamberti]], välisministriks Paul Richard Gallagheri ja [[20. detsember|20. detsembril]] 2014 camerlengoks kardinal [[Jean-Louis Tauran]]i. Ta likvideeris [[1. september|1. septembril]] [[2016]] Perekonna ja Ilmikute Paavstlikud Nõukogud, luues Ilmikute, Perekonna ja Pühitsetud Elu dikasteeriumi ning määras selle juhiks peatselt kardinaliks saanud [[Kevin Joseph Farrell]]i. Ta likvideeris [[märts]]is 2016 sotsiaalse kommunikatsiooni paavstliku kontsiili ja moodustas [[1. jaanuar]]il [[2017]] Tervikliku Inimarengu Soodustamise dikasteeriumi. [[26. mai]]l 2017 määras ta Rooma kardinalvikaariks [[Angelo De Donatis]]e ja [[10. juuni]]l 2017 kardinalide kolleegiumi asedekaaniks kardinal [[Giovanni Battista Re]]. Ta nimetas 1. juulil 2017 Usudoktriini kongregatsiooni prefektiks jesuiit [[Luis Francisco Ladaria Ferreri]]. Ta likvideeris [[19. jaanuar]]il [[2019]] paavstliku komisjoni Ecclesia Dei, mille ülesanded läksid üle Usudoktriini kongregatsioonile. Ta nimetas [[14. veebruar]]il 2019 kardinal [[Kevin Joseph Farrell]]i [[camerlengo]]ks.
 
Ta rõhutas [[19. september|19. septembril]] 2013 piiskoppidega kohtudes, et piiskopid on pastorid, mitte vürstid. Ta märkis [[26. november|26. novembril]] 2013, et mehed peavad olema preestrid, kuid naised on kiriku hääleks. Ta taunis [[6. juuni]]l 2013 preestrite karjerismi. Paavst tagandas [[juuni]]s 2017 ametist nõuniku Francesco Coccopalmerio, kes tabati politseihaarangu käigus peolt, kus tarvitati narkootikume.
129. rida:
===Augustiinlased===
Paavst osales [[28. august]]il 2013 augustiinlaste üldkapiitli avamisel.
 
===[[Benediktlased]]===
Ta saatis [[19. aprill]]il 2018 läkituse [[benediktlased|benediktlastele]].
 
===De La Salle vennad===
Ta saatis [[16. mai]]l 2019 läkituse De La Salle vendadele.
 
===Focolare===
Ta saatis [[4. märts]]il 2015 läkituse Focolare liikumisele. Paavst külastas [[10. mai]]l 2018 Focolare liikumise keskust ja kohtus liikumise liikmete ning juhtidega.
 
===Frantsisklased===
Paavst määras [[8. aprill]]il 2013 frantsisklaste ordukindrali [[Jose Rodriguez Carballo]] mungaordude ameti sekretäriks. Ta kohtus [[26. mai]]l [[2015]] frantsisklaste üldkapiitli osalejatega. Ta saatis [[23. november|23. novembril]] 2017 läkituse frantsisklastele.
 
===Jeesuse Pühima Südame misjonärid===
Ta saatis [[9. detsember|9. detsembril]] 2017 läkituse Jeesuse Pühima Südame misjonäriõdedele.
 
===Jesuiidid===
Paavst kohtus 18. märtsil 2013 jesuiitide ordukindrali [[Adolfo Nicolás]]iga.
 
===Kaputsiinid===
Ta saatis [[9. veebruar]]il [[2016]] läkituse [[kaputsiinid|kaputsiini ordu]] kerjusmunkadele, rõhutades andestamise tähtsust. Ta saatis [[14. september|14. septembril]] [[2018]] läkituse kaputsiinide üldkapiitlil osalejatele.
 
===Karmeliidid===
Ta saatis [[28. märts]]il 2015 läkituse paljasjalgsete karmeliitide ordukindralile Saverio Cannistràle seoses püha Teresa 500 sünniaastapäevaga.
 
===Malta ordu===
Ta kohtus [[22. juuni]]l 2013 ja [[20. juuni]]l 2014 [[Malta ordu]] suurmeistri [[Matthew Festing]]iga.
 
Malta ordu humanitaarabi organisatsiooni Maltese International liikmed olid [[Myanmar]]is ordu suurkantsleri Albrecht von Boeselageri teadmisel [[HIV]]-viiruse levimise vältimiseks jaganud [[kondoom]]e. Sellest ajendatuna tagandas Festing [[8. detsember|8. detsembril]] 2016 Boeselageri ametist, kuid Boeselager appelleeris otsuse paavstile, kes vastava otsuse tühistas ja ta tagasi suurkantsleri ametisse ennistas. Franciscus määras juhtumi uurimiseks ametisse 5-liikmelise komisjoni, kuid Festing taunis paavsti otsust, pidades seda ordu siseasjadesse sekkumiseks. Paavsti nõudmisel pidi Festing pärast omavahelist kohtumist [[28. jaanuar]]il [[2017]] ametist tagasi astuma ja [[21. veebruar]]il 2017 tagandati ordu patrooni ametist kardinal [[Raymond Leo Burke]]. Paavst määras [[4. veebruar]]il Püha Tooli erakorraliseks saadikuks ordu juurde peapiiskop Giovanni Angelo Becciu ja aprillis ordu ajutiseks juhiks [[Giacomo dalla Torre del Tempio di Sanguinetto]], kes [[3. mai]]l 2018 sai ordu uueks suurmeistriks.
 
===Mariaanid===
Ta tervitas [[18. veebruar]]il [[2017]] mariaanide [[kapiitel|üldkapiitlile]] kogunenud osalejaid.
 
===Mertsedariaanid===
Ta saatis [[6. detsember|6. detsembril]] 2018 läkituse mertsedariaanidele.
 
===Neokatehumenaalne Tee===
Ta kohtus [[6. märts]]il 2015 Neokatehumenaalse Tee liikumise liikmetega ja kinnitas, et liikumine on kirikule tõeline ettemääratuse kingitus. Paavst rõhutas: "Ma olen kirikule rõhutanud vajadust liikuda enama alleshoidmise pastoraalsest teenimisest otsustava missionaarse pastoraalse teenimiseni."
 
Ta kohtus [[5. mai]]l 2018 Rooma neokatehumeenidega.
 
=== Opus Dei===
Paavst kohtus [[21. detsember|21. detsembril]] [[2013]] [[Opus Dei]] prelaadi [[Javier Echevarría]]ga. Paavst kuulutas [[27. september|27. septembril]] [[2014]] õndsaks Opus Dei endise prelaadi [[Álvaro del Portillo]] ja saatis kirja Echevarríale. Ta kohtus [[3. märts]]il 2017 Opus Dei prelaadi [[Fernando Ocáriz Braña]]ga ning paavst kohustas Opus Deid tegelema rohkem keskklassi ja Jumalast eemaldunud haritlastega. Paavst õnnistas audientsi lõpus kogu prelatuuri liikmeskonda.
 
=== Püha Haua rüütliordu===
Ta saatis [[16. november|16. novembril]] [[2018]] läkituse Püha Haua rüütliordu liikmetele.
 
=== Rosminiaanid===
Ta saatis [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[2018]] läkituse rosminiaanidele.
 
=== Schönstatti preestrid===
Paavst kohtus [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[2014]] Schönstatti preestritega tähistamaks 100 aasta möödumist institutsiooni rajamisest.
181. rida ⟶ 197. rida:
{{cquote|''Siis on inimmeelsuse eksimus, mis tekitab liialt segadust - sooteooria.''<ref name=sooteooria/>}}
 
Ta vastas [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[2016]] visiidil [[Gruusia]]s olles ühe pastoraaltöötaja küsimusele sooteooria kohta, kuid tookord otseselt teooriat hukka ei mõistnud.
 
== Kristlik eetika ==
===Amoris Laetitia <ref>[http://w2.vatican.va/content/francesco/en/apost_exhortations/documents/papa-francesco_esortazione-ap_20160319_amoris-laetitia.html Apostellik ekshortatsioon "Amoris Laetitia".]</ref> ===
Paavst Franciscus sätestas [[19. märts]]ilmärtsil [[2016]] avaldatud apostellikus ekshortatsioonis "Amoris Laetitia", et [[abielu]] on Jumaliku kutsumusena lahutamatu, olles suunatud elu andmisele ja laste kasvatamisele. Ühiskonnas levivad vabaabielud ja abielulahutused ei vasta kristlikule õpetusele. Seepärast tuleb vaimulikel juhendada ja aidata neid, kelle pereelu pole vastavuses kristliku õpetusega, kuid kes püüavad elada vastavalt kristlikule õpetusele. Kirik peab patustajale andma lootust ja julgust, kuid samas ei tohi see viia vastuoluni kristliku õpetuse praktiseerimisega. Paavst taunis aborti ja viljakusravi.
 
===Laste ärakasutamise taunimine===
191. rida ⟶ 207. rida:
{{cquote|''Me ei tohi sallida laste väärkohtlemist! Me peame lapsi kaitsma ja karmilt karistama neid, kes väärkohtlevad lapsi."<ref name=Lapsed/>}}
 
Ta taunis [[20. august]]il 2018 vaimulike sooritatud seksuaalkuritegusid, mõistis hukka klerikalismi ja kutsus katoliiklasi üles hoolimiskultuurile. Paavst allkirjastas [[29. märts]]il [[2019]] seaduse, millega muudeti kohustuslikuks Vatikanis ja Püha Tooli välisesindustes aset leidnud lasteahistamise juhtumitest teadaandmine.
 
===Perekondlike väärtuste rõhutamine===
Ta mõistis [[20. september|20. septembril]] 2013 hukka [[abort|abordi]] kui „ükskõiksuse"ükskõiksuse kultuuri”kultuuri" produkti. Ta kutsus [[19. november|19. novembril]] 2013 hoolitsema vanavanemate eest.
 
Ta põhjendas [[6. august]]il 2014 perekonna tähtsust:
{{cquote|''Perekond on "armastuse kese", kus valitseb tunnustuse ja osaduse seadus ning on võimalik tõrjuda maailma "võimukeskmete" manipulatsiooni ja domineerimise survet. Igatahes on armastus viljakas ja mitte vaid sellepärast, et see toodab uusi elusid, vaid sellepärast, et see laiendab olemise vaatepiiri, see loob ühe uue maailma; see paneb meid uskuma, hoolimata igasugusest äraheidutamisest ja nurjumisest, et tunnustusel ja usaldusel baseeruv kooseksisteerimine on võimalik. Seistes silmitsi maailma materialistliku vaatega, ei alanda perekond inimest viljatusse utilitarianismi, vaid pakub väljundit tema kõrgete ihalduste täideviimiseks.''<ref name=pere1/>}}
 
Saksa ajakirjanik Christoph Schmidt küsis paavstilt [[19. jaanuar]]iljaanuaril [[2015]] [[Filipiinid]]e visiidi lõppedes arvamust küsitluste tulemuste kohta, mille alusel peavad paljud filipiinlased vaesuse põhjuseks suurt laste arvu. Paavst vastas, et rahvastiku säilimiseks on tähtis, et peres oleks vähemalt 3 last. Ta rõhutas aga, et lastevanematel on tarvis eelkõige vanemlikku vastutust, mitte suurt laste arvu.
 
Ta teatas [[1. september|1. septembril]] 2015, et järgneva aasta jooksul võivad kõik preestrid anda [[absolutsioon]]i [[abort]]i teinud naistele.
 
Paavst märkis visiidil [[Gruusia]]s [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[2016]]:
{{cquote|''Abielu on Jumala loodust kõige meeldivam asi... Kui abielupaarid kasutavad selliseid väljendeid, nagu "Vabandust, ma tegin vea!", "Kas ma võin seda teha?" või "Tänan sind selle suurepäraselt tehtud lõunasöögi eest!" - "Kas ma võin?", "Tänan sind!", "Vabandust!" - kui abielupaarid kasutavad neid väljendeid, siis abielu sujub.''<ref name=pere2/>}}
 
210. rida ⟶ 226. rida:
 
===Kuritegevuse taunimine===
Paavst sätestas [[11. juuli]]l 2013 avaldatud motu proprioga Vatikani kohtuvõimude jurisdiktsiooni kriminaalotsustes. Franciscus mõistis [[31. märts]]il 2013 ja [[30. juuli]]l 2017 hukka inimkaubanduse ning kutsus [[8. veebruar]]il [[2017]] maailma riigipäid ja valitsusjuhte võitlema inimkaubandusega. Ta avaldas [[8. august]]il 2013 ''motu proprio'' rahapesu, terrorismi ja relvakaubanduse vastu. Ta kutsus [[9. september|9. septembril]] 2013 üles sõjaks kurjuse, eriti aga relvakaubanduse vastu. Ta taunis [[21. märts]]il 2014 [[maffia]]t.
 
Paavst Franciscus kuulutas külaskäigul [[Calabria]]sse organisatsiooni [['Ndrangheta]] kogudusest väljaheidetuks.<ref>{{cite web |url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27956554/ |title=Pope Francis attacks 'evil' mafia in 'Ndrangheta base |last=|first=|authorlink= |publisher=BBC World News |date=21. juuni 2014 |website=BBC World News |accessdate=21. juuni 2014}}</ref>
217. rida ⟶ 233. rida:
{{cquote|''Inimeste piinamine on surmapatt!''<ref name=piinamine/>}}
 
Ta taunis [[17. jaanuar]]il [[2016]] Rooma sünagoogi külastades usklike vägivallategusid. Ta kutsus [[6. november|6. novembril]] 2016 parandama [[vangla]]te kinnipidamistingimusi ja riigipäid loobuma [[surmanuhtlus]]est. Ta kohtus [[25. märts]]il 2017 [[Milano]] San Vittore vangla vangidega. Ta rõhutas 11. oktoobril 2017, et surmanuhtlus on vastuvõetamatu. Ta taunis [[19. jaanuar]]iljaanuaril [[2018]] [[Peruu]]s naistevastast vägivalda.
 
{{cquote|''Naistevastast vägivalda ei saa pidada normaalseks, kuna see süvendab machismo-kultuuri alalhoidmist, mis on pime naiste juhtiva rolli osas meie kogukondades.''<ref name=naised/>}}
252. rida ⟶ 268. rida:
 
==Liturgilised otsused==
Franciscus kuulutas [[12. aprill]]il 2015 [[Kiriku doktor]]iks [[Gregorius Narekist|Nareki Gregoriuse]]. Ta sätestas [[21. jaanuar]]il [[2016]], et [[Suur neljapäev|Suure Neljapäeva]] [[liturgia]]l võib vaimulik jalgu pesta igal hea tahtega isikul. Senine traditsioon lubas vaimulikul jalgu pesta vaid meestel. Ta lubas [[21. november|21. novembril]] 2016 preestritel anda [[absolutsioon]]i [[abort]]i sooritanud naistele.
 
Ta teatas detsembris 2017 usutluses telekanalile TV2000, et [[meieisapalve]] tõlgetes tuleks ära muuta osa: "ära saada meid kiusatusse."
259. rida ⟶ 275. rida:
 
== Oikumeenia ==
[[Pilt:Pope_Franciscus_%26_Patriarch_Bartholomew_I_in_the_Church_of_the_Holy_Sepulchre_in_Jerusalem_(1).JPG|300px|right|thumbpisi|Paavst Franciscus koos [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Bartholomeos I]]-ga.]]
=== Budistid===
Paavst keeldus detsembris 2014 kohtumast [[XIV dalai-laama]]ga. Ta osales [[29. november|29. novembril]] 2017 buda munkade [[sangha]] nõukogul ja kohtus [[16. mai]]l 2018 [[Tai]] budistidega.
=== Juudid ===
Franciscus kinnitas [[24. oktoober|24. oktoobril]] 2013, et kristlased ja juudid peaksid lõpetama üksteise vastastikuse diskrimineerimise. Ta kohtus [[11. november|11. novembril]] 2013 Rooma juutide kogukonna esindajatega ja [[26. mai]]l 2014 Jeruusalemmas Iisraeli pearabidega. Ta avaldas [[20. aprill]]il [[2015]] kaastunnet seoses Rooma endise pearabi Elio Toaffi surmaga. Paavst külastas [[17. jaanuar]]il [[2016]] Rooma sünagoogi ja väitis külastuse käigus, et oli Buenos Aireses elades külastanud sealset sünagoogi sageli juudi pühade ajal.
{{cquote|"Religioonidevahelises dialoogis on fundamentaalne, et me kohtume teineteisega meie Looja ees kui vennad ja õed, ja me palume Teda; ning et me tunnustame ja austame teineteist ja püüame teha koostööd."<ref name=dialoog/>}}
Ta kohtus [[22. veebruar]]il [[2017]] rabi Abraham Skorkaga. Ta kohtus [[8. märts]]il [[2019]] USA juudi komitee esindajatega.
 
=== Ortodoksi kirikud ===
[[Konstantinoopoli patriarh]] [[Bartholomeos I]] viibis [[19. märts]]ilmärtsil 2013 Franciscuse ametisse pühitsemisel Vatikanis. Ta oli esimene Konstantinoopoli patriarh, kes viibis pärast [[1054]] alanud skismat paavsti ametisse pühitsemisel. Paavst kohtus [[25. mai]]l 2014 [[Jeruusalemm]]as ja 29. novembril 2014 Türgis Bartholomeosega.
 
Paavst tervitas [[29. september|29. septembril]] 2013 Antiookia patriarhi Johannes X-t.
279. rida ⟶ 295. rida:
 
=== Vanad oriendikirikud ===
Paavst kohtus [[10. mai]]lmail 2013 [[Aleksandria patriarh]]i [[Tawadros II]]-ga ja saatis talle [[10. mai]]lmail 2015 läkituse. Paavst kohtus patriarhiga ka [[28. aprill]]il [[2017]] ja tunnustas [[6. jaanuar]]il [[2018]] Tawadoros II-t [[Kairo]] uue katedraali pühitsemise puhul.
Ta tervitas [[5. juuni]]l 2014 kiliikia [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostliku Kiriku]] katoolikost [[Aram I]]-st ja kohtus [[24. juuni]]l 2016 [[armeenia kirik]]u katoolikose [[Karekin II]]-ga. Ta kohtus [[5. aprill]]il 2018 armeenia kiriku katoolikoste Karekin II ja Aram I-ga.
Ta kohtus [[2. oktoober|2. oktoobril]] 2014 [[Assüüria patriarh]]i [[Mar Dinkha IV]]-ga ja saatis tervituse uuele [[katoolikos]]ele [[Mar Gewargis III]]-le. Ta tervitas [[9. november|9. novembril]] 2018 assüüria kiriku katoolikost Mar Gewargis III-t.
286. rida ⟶ 302. rida:
Paavst kohtus [[14. juuni]]l 2013 [[Canterbury peapiiskop]]i [[Justin Welby]]ga.
 
Ta ütles [[22. oktoober|22. oktoobril]] 2013, et katoliiklased ja luterlased peaksid vastastikku vabandama üksteisele tekitatud ebameeldivuste eest. Ta kohtus [[22. jaanuar]]il 2015 [[Soome]] oikumeenilise delegatsiooniga. [[4. mai]]l 2015 kohtus ta [[Uppsala peapiiskop]]i Antje Jackeléniga. Ta külastas [[15. novembril|15. novembril]] 2015 Rooma luteri kirikut.
 
Soome luteri kiriku delegatsioon viibis [[18. jaanuar]]il 2016 Vatikanis üldaudientsil ja delegatsiooni liikmed said [[missa]]l [[armulauasakrament|armulauda]]. Püha Tool täpsustas hiljem, et tegu oli eksitusega. Paavst pidas [[31. oktoober|31. oktoobril]] 2016 Rootsis Lundi katedraalis oikumeenilise palvuse. Ta kohtus [[7. detsember|7. detsembril]] 2017 [[Luterlik Maailmaliit|Luterliku Maailmaliidu]] delegatsiooniga, mille koosseisu kuulus ka peapiiskop [[Urmas Viilma]].
293. rida ⟶ 309. rida:
 
=== Muhameedlased===
Paavst kohtus 26. mail 2014 Jeruusalemmas suurmuftiga. Ta kohtus [[28. aprill]]il 2017 al-Azhari suurimaamiga ja kirjutas [[4. veebruar]]il [[2019]] suurimaami [[Aḥmad Muḥammad aṭ-Ṭaiyib]]iga alla inimkonna vennalikkuse deklaratsioonile, mille alusel kõik religioonid on Jumalast ja kõik inimesed on vennad.
 
=== Äärmuslased ===
321. rida ⟶ 337. rida:
Itaalia helilooja [[Ennio Morricone]] komponeeris paavsti auks [[missa]]. Helilooja Ludger Stühlmeyer pühendas paavstile oma kooriseade.
 
Ta kohtus [[22. veebruar]]il 2017 Rony Rolleri [[tsirkus]]e artistidega, [[20. november|20. novembril]] 2017 raudteepolitsei juhtidega, [[7. detsember|7. detsembril]] 2017 Mariele Ventre lastekoori liikmetega ja [[16. detsember|16. detsembril]] 2017 Itaalia meediaühingute liikmetega. Ta kohtus [[27. jaanuar]]il [[2018]] Itaalia Punase Risti juhtidega. Ta tunnustas [[11. märts]]il 2018 Vatikani Hackathoni üritust. Ta saatis [[29. september|29. septembril]] 2018 sõnumi rahvuslikule riigipolitsei assotsiatsioonile.
 
Ta andis [[4. märts]]il [[2019]] korralduse, et [[2020]] antakse uurijatele ligipääs [[Pius XII]] ja katoliku kiriku tegevust kajastavatele Vatikani arhiivi säilikutele.
 
Ta tunnustas 9. märtsil 2019 Itaalia jalgratta föderatsiooni tegevust.
338. rida ⟶ 354. rida:
 
== Tervis ==
Bergoglio põdes 21-aastaselt rasket [[kopsupõletik]]ku, mille tagajärjel eemaldati tal parema [[kops]]u ülasagar. Ta jättis [[25. veebruar]]il [[2016]] külmetuse tõttu ära planeeritud kohtumised. Ta kukkus [[10. september|10. septembril]] 2017 [[Colombia]]s ja sai vasakule silmale verevalumi, kui teda sõidutanud paavstimobiil järsult pidurdas.
 
== Franciscus ja Eesti ==
[[Pilt:Paavst Franciscus Tallinnas 2018.jpg|pisi|leftvasakul|Paavst Franciscus Tallinnas]]
[[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] õnnitles Franciscust tema ametisse asumise puhul ja kutsus ta visiidile [[Eesti]]sse. Peaminister [[Andrus Ansip]] osales 19. märtsil 2013 Franciscuse ametisse seadmisel ja vestles temaga hiljem. Franciscus määras [[22. märts]]il [[2014]] uueks [[nuntsius]]eks Eestis peapiiskop [[Pedro López Quintana]]. Piiskop [[Philippe Jourdan]] kohtus [[ad Limina visiit|ad Limina visiidi]] käigus [[11. juuni]]l [[2015]] paavstiga. Paavst õnnitles [[Arvo Pärt]]i tema 80. sünnipäeva puhul. Preester Pedro Cervio kinkis [[19. oktoober|19. oktoobril]] 2015 paavstile [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]i koguduse pühapäevakooli laste foto. Paavst tervitas [[5. juuni]]l 2016 [[Püha Peetruse väljak]]ule kogunenud Eesti palverändureid.
 
Seoses [[Rooma leping]]u sõlmimise 60. aastapäevaga kohtus paavstiga [[24. märts]]il 2017 [[Eesti peaminister]] [[Jüri Ratas]], kes kohtus paavstiga uuesti [[9. veebruar]]il [[2018]]. Paavsti kultuurinõukogu andis 2017. aastal Arvo Pärdile medali "Per artem ad Deum" ja paavst andis Arvo Pärdile [[18. november|18. novembril]] 2017 üle Ratzingeri preemia. Tseremoonial esitas Pärt oma teosed "Vater Unser" ja "Aliinale". Tallinna katoliku koguduse liige Johanna Aus kohtus [[28. juuni]]l 2017 Rooma Peetri väljakul üldaudientsil paavstiga, kellega ta palvetas Eesti eest ning kellele andis üle kirja koos paari fotoga.
 
Franciscus õnnistas pianist [[Kristiina Rokashevich]]i abielu. Paavst kohtus [[7. detsember|7. detsembril]] 2017 Luterliku Maailmaliidu delegatsiooniga, mille koosseisu kuulus ka peapiiskop [[Urmas Viilma]].
 
===Visiit Eestisse===
[[FilePilt:Pope_Francis_in_Estonia_(29973874697).jpg|thumbpisi|300px|Paavst Franciscus istutas [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] aias [[tamm]]e.]]
Franciscus tegi [[25. september|25. septembril]] [[2018]] pastoraalse visiidi Eestisse. <ref>[http://w2.vatican.va/content/francesco/en/travels/2018/outside/documents/papa-francesco-paesi-baltici_2018.html Paavsti 25. pastoraalvisiit Balti riikidesse. Vatikani koduleht]</ref> Visiit kestis 8 tundi. Eesti visiidiga seoses avati [[2. aprill]]il 2018 internetis visiidi koduleht ning [[mai]]s 2018 koostasid Aili Mittal ja Fabienne Chmara paavstist rändnäituse.
 
Paavst saabus [[airBaltic]]u lennukiga kell 9:45 [[Tallinna lennujaam]]a, kus teda tervitas [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]]. <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-blogi-huvasti-eesti-paavst-franciscus-lendas-tagasi-itaaliasse-kulaskaik-tipnes-suure-missaga-vabaduse-valjakul-kus-kirikupea-utles-kui-ilus?id=83772949 Delfi paavsti visiidi blogi. 25. september 2018]</ref> Seejärel liikusid paavst ja president [[Kadriorg]]u, kus toimus ametlik kohtumine ja kokkusaamine Eesti ühiskonnategelastega ning akrediteeritud diplomaatilise korpuse liikmetega. President Kaljulaid kinkis paavstile [[Jüri Arrak]]u maali. Kell 11:50 algas paavsti kohtumine [[Tallinna Kaarli kirik]]us noortega, kus paavstile esitas [[Ott Lepland]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i kooriga [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] laulu "Palve".
 
Noortekohtumisele järgnes lõunasöök [[Pirita klooster|Pirita kloostris]], kus paavst istutas [[tamm]]e ja kohtus ka preester Vello Saloga. Kell 15:15 kohtus paavst Tallinna Peeter-Pauli katedraalis abivajavate inimestega. Paavst kinkis kogudusele armulauakarika.
360. rida ⟶ 376. rida:
Paavsti lennuk lahkus Tallinnast kella 18 paiku.
 
Paavsti visiidi peakoordinaator oli Helle-Helena Puusepp, visiidi ametlik tõlk oli preester Pedro Cervio. Paavsti julgeoleku eest vastutas Kristjan Jaani. [[20. märts]]il [[2019]] kohtus paavst Vatikanis piiskop Philippe Jourdani, preester [[Jaak Aus]]i, [[teleprodutsent]] [[Kaupo Karelson]]i ja paavsti Eesti visiidi korraldajatega.
 
Eesti-visiidi käigus sai Franciscusest esimese riigipeana Eesti [[e-resident]], järjekorranumbrilt 37&nbsp;647.<ref>[[Andres Einmann]]. [https://tehnika.postimees.ee/6413314/paavst-franciscusest-sai-eesti-e-resident?_ga=2.66566638.1716083348.1537785346-383903450.1506938258 Paavst Franciscusest sai Eesti e-resident] Postimees, 25. september 2018</ref>
394. rida ⟶ 410. rida:
<ref name=pere1>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/messages/pont-messages/2014/documents/papa-francesco_20140508_messaggio-i-congresso-celam-pastorale-familiare.html|title= MESSAGE OF POPE FRANCIS TO THE FIRST LATIN AMERICAN CONGRESS ON THE PASTORAL CARE OF THE FAMILY THAT WILL TAKE PLACE FROM AUGUST 4 TO 9 IN PANAMA CITY|trans-title= |date=6. august 2014 |accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language=inglise, hispaania, itaalia, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref>
<ref name=pere2>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2016/october/documents/papa-francesco_20161001_georgia-sacerdoti-religiosi.html|title= ADDRESS OF THE HOLY FATHER. Church of the Assumption of the Blessed Virgin Mary - Tbilisi|trans-title= |date=1. oktoober 2016 |accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language=araabia, saksa, inglise, hispaania, itaalia, poola, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref>
<ref name=piinamine>{{cite web|url=http://http://w2.vatican.va/content/francesco/en/angelus/2014/documents/papa-francesco_angelus_20140622.html|title= Sõnum peale Angelust|trans-title= |date=22. juuni 2014|accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language=araabia, saksa, inglise, hispaania, horvaatia, itaalia, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref>
<ref name=naised>{{cite web|url=http://http://http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2018/january/documents/papa-francesco_20180119_peru-puertomaldonado-popolazione.html|title= GREETING OF THE HOLY FATHER, Jorge Basadre Institute (Puerto Maldonado)|trans-title= |date=19. jaanuar 2018|accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language= saksa, inglise, hispaania, itaalia, poola, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref>
<ref name=homod>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2013/september/documents/papa-francesco_20130921_intervista-spadaro.html|title= Antonio Spadaro intervjuu paavstiga.|trans-title= |date=September 2013|accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language= saksa, inglise, hispaania, itaalia, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref>
<ref name=dialoog>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2016/january/documents/papa-francesco_20160117_sinagoga.html|title= ADDRESS OF HIS HOLINESS.|trans-title= |date=17. jaanuar 2016|accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language= saksa, inglise, hispaania, itaalia, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Franciscus"