Vandenõuteooria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
taastan eelmise sissejuhatuse, minu meelest parem
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}{{neutraalsusVaidlustatud}}{{keeletoimeta}}
'''Vandenõuteooria''' on oletus (ehk [[hüpotees]]), mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise [[põhjus]] või sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud [[vandenõu]], [[manipuleerimine|manipuleerimise]] või [[libaoperatsioon]]i tulemus.
'''Vandenõuteooria''' on seletus, mille kohaselt sündmus või olukord on tekkinud teatud pahatahtlike ja võimsate jõudude [[vandenõu]] tagajärjel, ehkki muud seletused võivad olla tõenäolisemad ja tunnustatumad. Vandenõuteooriaid ei saa [[falsifitseeritavus|falsifitseerida]]; nende tõestuseks peetakse nii tõendite puudumist kui ka vastutõendeid, mida siis tõlgendatakse kui tõestusi, mistõttu vandenõust saab pigem usu kui tõe küsimus.
 
Erinevalt [[teadus]]likest [[teooria]]test on paljud levinud vandenõuteooriad vähe [[põhjendus|põhjendatud]], [[irratsionaalsus|irratsionaalsed]] ja seetõttu harva tõsiseltvõetavad. [[Eeldus]]elt [[järeldus]]ele liikumise asemel on vandenõuteooriatele omane korrastamata [[fakt]]ide kuhjamine. Tüüpiliselt viitavad vandenõuteooriate autorid ainult või peamiselt üksteisele. Neist puudustest hoolimata võivad vandenõuteooriad, kui osavad pettused, olla väga püsivad ning laialdaselt tunnustatud. Vandenõuteooriate levitamine võib olla kaubanduslikult kasulik.
 
Usk vandenõuteooriasse võib [[psühholoogia|psühholoogiliselt]] olla kahjulik või isegi haiglaslik, olles tugevasti seotud [[paranoia]]ga. Vandenõuteooriad hakkasid [[massimeedia]]s laiemalt levima 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul ning on [[folkloristika|folkloristilises]] mõttes sarnased [[linnalegend]]idele, olles iseloomulikuks nähtuseks "[[tõejärgsus|tõejärgsel]] ajastul".
 
==Klassifikatsioon==