Narva: erinevus redaktsioonide vahel

| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of et-Narva.svg|125px]]

| lipu_link = [[Narva lipp]]

| vapi_link = [[Narva vapp]]

| pindala =

 

'''Narva''' on [[linn]] [[Eesti]] kirdeosas [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus [[Jõhvi]]. Ta on Eesti linnadest idapoolseim.

 

==Nimi==

{{Vaata|Narva ajalugu}}

[[Pilt:Kindlused Narva jõe kaldal.jpg|pisi|[[Narva Hermanni linnus]] ja [[Jaanilinna linnus]]]]

[[Pilt:Sõjajärgne Narva Peetriplats.jpg|pisi|Sõjajärgne Peetriplats]]

 

Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba [[kiviaeg|kiviajal]]. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste [[linnus]]e kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse [[taanlased]]. [[Novgorodi kroonika]] teatas aastal [[1172]], et [[Novgorod]]is asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). ''Narvia'' 8 [[adramaa]]ga [[küla]] märgiti esmakordselt [[Taani hindamisraamat]]us [[1241]].

{{Vaata| Narva rahvastik}}

 

 

[[15. sajand Eestis|15. sajand]]il moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. [[16. sajand Eestis|16. sajand]]i keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud [[vadjalased]], [[eestlased]] ja [[venelased]]. [[1570]]. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.

 

== Kultuur ==

Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb [[Narva Muuseum]], [[Narva Sümfooniaorkester]] ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse [[Frédéric Chopin]]i loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas aktiivselt Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts.

 

 

== Haridus ==

 

[[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledž uus hoone.

Täiskasvanute õppega tegeleb [[Narva Kutseõppekeskus]], kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, [[kergetööstus]]e, [[infotehnoloogia]], [[energeetika]], [[ehitus]]e, [[autoteenindus]]e ning [[keevitus]]tööde alal.

 

 

Noorte tegevust koordineerib [[Narva Noortekeskus]]. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.<ref name="haridus" />

Aastast 1957 tegutseb Narvas linnavalitsuse toel [[Narva Noorte Meremeeste Klubi]], mis oma ~200 liikme ja ~10 töötajaga on ainus omataoline nõukogude perioodist tänaseni tegevust jätkav regulaarne [[merendus]]lik [[huvikool]] Eestis.

 

 

Esimene kool Narvas oli [[Narva linnakool]].

 

== Pilte ==

 

==Vaata ka==

<ref name="yq95f">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 100</ref>

<ref name="1zCaF">[[Marje Joalaid]]. [http://www.fennougria.ee/public/joalaid-vepslastest-oige.pdf Vepslastest ja vepsa keelest, Fenno-Ugria], Lk 23</ref>

<ref name="U73jf">[http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=1179&page_id=1&menu_id=1 Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala]</ref>

<ref name="C5TnN">[http://www.narva.ee/files/6026.pdf Kudruküla teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tartu, 2013]</ref>

<ref name="Thz13">Pavel Naidjonov, [http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1776&sari=D NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL], Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut</ref>

<ref name="RhyS8">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref>

<ref name="ahtPH">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>

<ref name="HJA2N">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>