Mõisad Tartu linnas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ei sobi liitmiseks |
P pisitoimetamine |
||
3. rida:
'''Mõisad Tartu linnas''' on loetelu mõisatest, mille hooned asuvad või on asunud [[Tartu]] linna piirides. Kokku on selliseid mõisaid üheksa.<ref name="gen">[http://www.genealoogia.ee/tartu/moisad.htm Tartu mõisad]. Ado Seire, 2006. Vaadatud 06.10.2014.</ref>
Tartu linn on laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele ning mitu linnaosa on saanud nime just nende mõisate järgi. Kui [[Keskaeg|keskajal]] oli linna müüriga piiratud ala suurus ligikaudu 27 [[hektar]]it, siis [[2011]]. aasta seisuga oli linna pindala juba 3880 hektarit. Lisandunud territooriumist moodustab enamuse varem endistele linnalähedastele mõisatele kuulunud maa, mis muutus linna osaks peamiselt 1920. ja 1930. aastatel.<ref name="gen" /><ref>[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6 Tartu - heade mõtete linn]. Vaadatud 06.10.2014.</ref
==Tähtvere mõis==
[[Pilt:Tähtvere new mansion.jpg|
Kuna välisriikide kodanike valdusi ei võõrandatud [[1919]]. aastal täielikult, jäi [[Tähtvere mõis]]a [[Mõisasüda|süda]] ja osa mõisa põldudest [[Itaalia]] kodakondsusega [[Marie Christine von Wulf]]i omandusse. Marie Christine von Wulf müüs need maad [[Tähtvere]] linnaosa esimesteks ehituskruntideks. Mõisa peahoone on säilinud ja on kasutusel [[Eesti Maaülikool]]i ühe hoonena (sellega on liidetud juurdeehitis). Säilinud on ka kõrvalhooneid.<ref name="gen" /><ref>[http://mois.ee/tartu/tahtvere.shtml Portaal "Eesti mõisad" - Sinu teejuht mõisamaailma. Tähtvere mõis]. Vaadatud 06.10.2014.</ref
==Maarjamõisa mõis==
13. rida:
==Tamme mõis==
[[Pilt:Endise tamme mõisa peahoone.JPG|
[[Tamme mõis (Nõo)|Tamme mõis]] oli Tähtvere mõisa [[karjamõis]]. Mõisa tagasihoidlik peahoone asub praegu aadressil [[Suur kaar]] 54 ja mõne ümbritseva hoone puhul on veel aimata endisi mõisahooneid. Paremini on säilinud mõisa Tamme kõrts [[Riia maantee (Tartu)|Riia maantee]] ja [[Ravila]] tänava nurgal ning alles on ka üks mõisa tiik. 1923. aastal liideti Tartu linnaga 144 hektarit Tamme mõisa maad uue [[Tammelinn]]a linnaosa tarbeks.<ref name="gen" /><ref>[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/47ade249de1dcc18c2257194003ee951?OpenDocument Tammemõisa peahoone]. Vaadatud 06.10.2014.</ref>
==Ropka mõis==
[[Pilt:Ropka mõisa peahoone (19. sajandi algus).jpg|
[[Ropka mõis]] oli [[17. sajand]]i alguses mõned aastad Tartu linna kasutada,
==Piiskopi mõis==
24. rida:
==Karlova mõis==
[[Pilt:Karlova mõis1 2010-03-18.JPG|pisi|Karlova mõisa härrastemaja 2010. aasta märtsis
[[Karlova mõis]] eraldati Tähtverest [[1793]]. aastal. Mõisa viimased omanikud enne selle võõrandamist 1919. aastal olid Bulgarinid. [[Emajõe ürgorg|Emajõe ürgoru]] ülemisel serval olev peahoone seisis majandushoonetest eraldi ning selle aadress on tänapäeval [[Eha tänav (Tartu)|Eha tänav]] 36. Mõisa restaureeritud peahoone on praegu eraomanduses, seal on tegutsenud ka kool ja internaat. Mõisa kõrvalhoonete ansamblist ei ole peaaegu midagi säilinud. [[Karlova]] linnaosa hakati mõisa maadele rajama [[19. sajand]]i lõpus.<ref name="gen" />
==Anne mõis==
Anne mõis asus tänase linna kaguservas, tegu oli [[Vasula mõis]]a karjamõisaga. Mõisasüda oli 1920.–1930. aastatel Tartu linna käes rendil ja seda kasutati hoolekandeasutuste rajamisel ja ülalpidamisel. 1970.–1980. aastatel sulas mõis uue linnaosa [[Annelinn]]a sisse. [[Annemõisa tänav|Annemõisa]] ja [[Nõlvaku tänav
==Jaama mõis==
34. rida:
==Raadi mõis==
[[
[[Raadi mõis]] oli Tartu linnaga seotud juba vähemalt [[16. sajand]]ist alates – mõis kuulus aastani [[1584]] [[Tartu raad|Tartu raele]], mille järgi sai mõis ka nime. Hiljem oli mõis [[Poola kuningas|Poola kuninga]] majandusmõis, seejärel kuni võõrandamiseni 1919. aastal veel mitme omaniku valduses. Viimaste omanike von Liphartide suguvõsa peamõisana oli tegemist ühe uhkeima mõisaga [[Lõuna-Eesti]]s. Pikk, osaliselt ühe- ja osaliselt kahekorruseline mõisahoone (nn Raadi loss) põles [[1944]]. aasta augustis. Pärast sõda rajati lähedusse sõjaväelennuväli, millega seoses võeti kasutusse ka mõisasüda; mõisa peahoone varemed lõhuti ühetasaseks ja muudeti laohooneks. Pärast seda, kui varasem omanik [[Eesti Rahva Muuseum]] [[Raadi-Kruusamäe]] linnaosas asuvad hooned 1980. aastate lõpus tagasi sai, on mitmed sealsed hooned taastatud ja kasutusel hoidlana.<ref name="gen" /><ref>[http://www.mois.ee/tartu/raadi.shtml Raadi mõis]. Vaadatud 07.10.2014.</ref>
==Viited==
{{Viited}}
[[Kategooria:Tartu]]
[[Kategooria:Tartumaa mõisad]]
|