Brexit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes
P viitamine (+ masintoim)
2. rida:
[[Fail:Prime Minister Theresa May met with President Jean-Claude Juncker of the European Commission.jpg|pisi|250px|[[ÜK|Ühendkuningriigi]] peaminister [[Theresa May]] ning [[Euroopa Komisjon]]i president [[Jean-Claude Juncker]] enne [[bilateraalne|bilateraalseid]] läbirääkimisi aadressil [[Downing Street 10]] 26. aprillil 2017]]
[[File:EU referendum leave poster, Belfast, June 2016 - geograph.org.uk - 4990237.jpg|thumb|250px|Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetavaid plakateid valeväidetega Euroopa Liidu liikmemaksu kohta on toodud näiteks tõejärgsest poliitikast.<ref name="Wollaston">{{cite news|url=http://www.huffingtonpost.co.uk/entry/tory-mp-sarah-wollaston-switches-sides-in-eu-referendum-campaign_uk_57587e00e4b0415143693876|title=Tory MP Sarah Wollaston Switches Sides in EU Referendum Campaign|date=8. juuni 2016|accessdate=11.07.2016|website=The Huffington Post|author=Ned Simons}}</ref>]]
'''Brexit''' (ingliskeelsetest sõnadest ''Britain'' ja ''exit'' – 'Britannia' ja 'väljumine') on [[Suurbritannia]] lahkumine [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]].
 
Euroopa Liidust lahkumine otsustati 2016. aasta juunis toimunud rahvahääletusega, kus lahkumist toetas 51,89% osalenutest. Suurbritannia regioonidest hääletasid valdavalt Euroopa Liidu liikmesuse säilitamise poolt [[London]], [[Šotimaa]] ja [[Põhja-Iirimaa]]. Šoti poliitikud on teatanud, et ehkki Šotimaa iseseisvumine jäi eelmisel referendumil toetuseta, võib see sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest taas kõne alla tulla, kuna vaba suhtlus EL-iga on Šotimaale ülimalt oluline. Erisusi suhetes Euroopa Liiduga on taotlenud ka London, sest kardetakse halbu tagajärgi selle toimimisele finantskeskusena. Iiri ametkondade teatel on mõningal määral suurenenud Iirimaa kodakondsuse taotlejate arv Suurbritannias (mõlemal riigil on olulisel hulgal ühiseid [[Topeltkodakondsus|topeltkodakondseid]]), samuti on kasvanud põlvnemise alusel Poola kodakondsust taotlevate Suurbritannia elanike arv.
9. rida:
 
== Ajalugu ==
Lahkumise pani Suurbritannias rahvahääletusele riigi tollane peaminister [[David Cameron]], kes käis referendumi välja ühena [[Suurbritannia 2015. aasta parlamendivalimised |2015. aasta Briti parlamendivalimiste]] kampaanias antud valimislubadustest, lubades lahkumissoovi võidu korral tagasi astuda. 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletusel toetas lahkumist 51,89% ehk enamus, vastu oli 48,11%.
 
Rahvahääletuse tulemus oli ootamatu suurele osale ajakirjandusest, välisvaatlejaist ning isegi lahkumise enda poolt hääletanuist, nagu tõendasid hääletanute hilisemad kommentaarid ajakirjanduses. Ootamatuse tõttu ei olnud kellelgi lahkumisprotsessi algatamiseks ja suunamiseks selget kava ning enamik üksikasju, sealhulgas võimalikud tähtajad, olid 2016. aasta lõpu seisuga endiselt lahtised.
 
Ootamatuse ja ebaselguse tõttu pälvis Brexit äkilisi ja kriitilisi reaktsioone välisriikidest, eelkõige Euroopa Liidust. Samas on Brexitit pooldavate sõnavõttudega esinenud sama aasta sügisel USA presidendiks valitud [[Donald Trump]] ja Venemaa president [[Vladimir Putin]]. Eesti erakondadest on Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust kõige jõulisemalt toetanud [[EKRE]].
 
Brexiti tagajärjel tuli Ühendkuningriigis 13. juulil võimule [[Theresa May]] juhitav valitsus. 2016. aasta detsembriks ei ole May avaldanud Ühendkuningriigi seisukohti tulevasteks lahkumisläbirääkimisteks, vihjates küll soovile säilitada tihedad majandussidemed, kuid mitte tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus. Mitmed Euroopa Liidu juhid ja liikmesriigid on avaldanud arvamust, et need tingimused on siiski seotud ning vaba ligipääsu EL-i siseturule Suurbritannia ilma tööjõu liikumisvabaduseta ei saa.
 
Tööjõu vaba liikumise vastane meelsus Brexiti toetajate seas on Briti politsei andmeil viinud vihakuritegude sagenemiseni Euroopa immigrantide, eelkõige [[poolakad|poolakate]] vastu, keda on Mandri-Euroopast Ühendkuningriiki tulnute seas oluline osa.
 
[[Lissaboni leping|Lissaboni leppe]] artikkel 50 käivitati märtsis 2017 ning Suurbritannia peaks seega Euroopa Liidust väljuma 29. märtsil 2019. aastal.<ref>[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8ed9defd-1bde-4da2-bb02-298823bb3f16/briti-valitsus-avalikustas-ametliku-brexiti-plaani "Briti valitsus avalikustas ametliku Brexiti plaani"] ERR, 2. veebruar 2017</ref> Artikkel 50 käivitamisele järgnes pikk läbirääkimiste protsess Suurbritannia ja ELi vahel, mille tulemusena valmis lahkumisleping. Samas ei olnud Suurbritannia parlament 2019. aasta märtsi keskpaiga seisuga lepingut ratifitseerinud, mistõttu on nii lahkumise ajakava ja protseduur kui ka lahkumine ise endiselt küsimärgi all.<ref>[https://www.err.ee/918867/briti-parlament-jattis-may-brexiti-plaani-taas-toetuseta Briti parlament jättis May Brexiti-plaani taas toetuseta] ERR, 12.03.2019</ref>
 
10. aprillil 2019 pikendas [[Euroopa Ülemkogu]] Brexiti tähtaega 31. oktoobrini 2019.<ref name=""> [https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu-uk-after-referendum/ Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Brexit]</ref><ref name="">[https://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2019/04/10/ Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) erakorraline kohtumine, 10.4.2019, EU leaders agree to delay Brexit until 31 October]</ref>
 
 
10. aprillil 2019 pikendas [[Euroopa Ülemkogu]] Brexiti tähtaega 31. oktoobrini 2019.<ref name=""> [https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu-uk-after-referendum/ Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Brexit]</ref><ref name="">[https://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2019/04/10/ Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) erakorraline kohtumine, 10.4.2019, EU leaders agree to delay Brexit until 31 October]</ref>
<ref name="2019_04_11_FRANCE24_BREXIT">Première publication : 10/04/2019 - 23:28Dernière modification : 11/04/2019 - 04:53, Avec [[AFP]] et [[Reuters]], [https://www.france24.com/fr/20190410-direct-union-europeenne-sommet-brexit-report-theresa-may-bruxelles L'UE et Londres s'accordent sur un report du Brexit au 31 octobre], france24.com</ref><ref name="2019_04_11_BBC_BREXIT">[https://www.bbc.com/news/uk-politics-47889404 Brexit: UK and EU agree Brexit delay to 31 October], bbc.co.uk</ref><ref name="2019_04_11_YLE_BREXIT">10.4.2019 klo 10:46päivitetty 11.4.2019 klo 04:15, [https://yle.fi/uutiset/3-10731365 Brexitille jatkoaikaa lokakuun loppuun saakka, Tusk: "Älkää tuhlatko tätä aikaa" – Yle seurasi huippukokousta], yle.fi</ref><ref name="2019_04_11_ERR_BREXIT">BNS, ERR, AFP, [https://www.err.ee/928874/el-pikendas-uhendkuningriigi-lahkumise-tahtaega-oktoobri-lopuni EL pikendas Ühendkuningriigi lahkumise tähtaega oktoobri lõpuni], err.ee</ref>