Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Germanic East Roman.jpg|pisi|300px|6. sajandi riigid ja rahvaste asualad Euroopas]]

Varasel rauaajal ([[6. sajand eKr]] – 1. sajandil pKr), levis Eestisse naaberaladelt üksikuid raudesemeid, mis olid aga raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt [[karjakasvatus]]ega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks, hakati rajama maapealseid [[kalm]]eehitisi – [[kivikirstkalme]]id. Levisid ka väikeselohulised [[kultusekivi]]d. Õpiti ise rauda tootma ([[soorauamaak]]).

 

Aastal [[98]] mainib Rooma ajaloolane ja kirjanik [[Publius Cornelius Tacitus]] teoses "[[Germania (raamat)|Germania]]" mitmete rahvaste seas ka "[[Aestii|aeste]]" (''aostii''), mida mõned peavad otseselt [[eestlased|eestlasteks]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 12" />.

 

[[8. sajand]]ist on ka Saaremaal avastatud [[Salme muinaslaev]]a [[laevmatus]], milles avastati kokku 42 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi, mis arheoloogide arvates kinnitab otsesuhteid skandinaavlastega.

===Noorem rauaaeg===

Nooremat rauaaeg jaotatakse omakorda kaheks alamperioodiks: [[viikingiaeg|viikingiajaks]] ja [[hilisrauaaeg|hilisrauaajaks]], mille vaheline piir on u aasta 1050 juures.

 

Nooremal rauaajal (8.–13. sajand) oli elanike peamiseks tegevusalaks maaharimine (oder, [[talirukis]]). Maa suurust määrati [[adramaa]]des, maaviljelemises levis [[kolmeväljasüsteem]]. Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Läti Henriku sõnul "Virumaa on viljakas ja väga ilus maa ja tal on avarad, tasased põllud". Süda-Järvamaa ning eriti [[Paide]] ja Peetri piirkonnad olid põllunduslikult sarnaselt Virumaaga arenenud. Varasem riimkroonika Järvamaa kohta: "Maa ilus oli ja suur ka, kuid siiski ilma metsata". Samuti leidus suuri külasid ja põllumaid ka [[Ugandi]], ning eriti praeguse [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonna]] piires.

 

Küla ale-, heina-, karja- ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk ''sarase''. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Suurem osa külasid olid üksteisega suursaraskonna vahekorras. Need kasvasid reeglina välja ühest algsest külast. Kui külast kasvas tütarküla välja, siis soetas see endale uued põllumaad, kuid endisi ühiseid maid kasutas see edasi koos algse külaga. Alemaid haris kogu küla- või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 3–4 aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 15–20 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja alemaad haarasid enda alla suuremaid maa-alasid kui alalised põllud.

[[Pilt:Varangian routes.png|pisi|300px|Varjaagide kaubateed: sinisega on märgitud kaubatee [[Läänemeri]]–[[Laadoga]]–[[Volga]]. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga]]

 

[[850]]–[[860]] – [[Olav Püha saaga]] järgi käis [[Uppsala]] kuningas [[Eirik]] Rootsist igal suvel Soomes, [[Karjala]]s, Eestis ja [[Kuramaa]]l sõjakäikudel, kus alistas kõik need maad<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 15" />. Ilmselt on tegu liialdustega ja Eesti ala kuulumist Eiriku alla ei kinnita ka arheoloogilised materjalid.

 

[[Vana-Vene]] [[Nestori kroonika]]s kirjeldatakse, kuidas [[862]]. aastal saadeti Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste ([[tšuudid]], [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja [[vessid]]) juurest saadikuid Skandinaaviasse (mere taha varjaagide, russide juurde; neid variaage kutsuti russideks, nagu teisi normannideks ja sveadeks, muid angliteks ja veel teisi gotlandlasteks<ref name="e0QQm" />), kes kutsusid varjaage ''neid valitsema'' ([[:ru:Призвание варягов|ru]]). Vene allikate alusel, kuna puuduvad originaalallikad [[rauaaeg|nooremast rauaajast]] esineb erinevaid tõlgendusi kroonikas kasutatud väljendi «земля наша велика и обильна, а наряда в ней нет» kohta ning seda tõlgendatakse nii kutsega valitsema, kui ka kutsega asuda piirkonnas korda looma ja erinevate [[hõim]]ude üle, kes elasid sel ajal Põhja-Venemaal (vt. [[Venemaa valitsejad]]). Ühise alade valitseja-vürsti kutsumise kohta Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste (tšuudid, [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja vessid) poolt ühise valitseja kutsumise vastu esitas vastuväite ka [[Arnold Paul Süvalep]], kes esitas versiooni, et võõraid võimumehi vajati ainult kindla korra ja kaitse loomiseks Novgorodi kaubaturgudel ja kaubateedel, mis olid üht­viisi tähtsad kõigile ümbruskonna rahvastele<ref name="pdl2l" />.

 

*[[900]] – [[Harald Kaunisjuukse saaga]] järgi tegid Norra kuninga kaksikpojad [[Halfdan Must]] ja [[Halfdan Valge]] sõjakäigu Eestisse<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />. Sõjakäigul tapetakse Halfdan Valge<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />.

*[[968]] – [[Olav Trygvessoni saaga]] järgi võtsid eestlased merel vangi hilisema Norra viikingitejuhi ja kuninga, tollal kolmeaastase [[Olav Trygvesson]]i, ja tema ema Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />. Kuus aastat hiljem ostab Olavi onu Sigurd ta Eestist vabaks. Hiljem ostab norralane Loden vabaks ka Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />.

Umbes [[1050]]. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja ühtlasi ka Eesti esiajaloo viimane periood: hilisrauaaeg, mis kestis kuni 13. sajandini.

 

1000–1150 on teada, et eestlaste kauplemine oli edukas ja Eestisse jõudis palju hõbedat<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17" />. [[Araabia dirham]]ite kõrval tulevad kasutusele mitmed Lääne-Euroopa mündid<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17" />.

 

*1080 – [[Saxo Grammaticus]]e "[[Gesta Danorum]]i" väitel hävitas [[Knud IV|Taani kuningas Knud]] põhjalikult ära [[kurelased|kurelaste]], [[semgalid|semgalite]] ja eestlaste riigid. Tegu on ilmselt legendiga.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 18" />.

 

[[Pilt:LivoniaKnight.jpg|pisi|[[Mõõgavendade ordu]] rüütlite kujutis 1911. aastal ilmunud teatmiku "The Catholic Encyclopedia" artikli "The Military Orders" illustraatori silme läbi]]

[[Pilt:Scandinavia_1219.gif|pisi|[[Põhjala]] ([[Põhjamaad]]), [[1219]]]]

*umbes [[1197]] – sakslased (eesotsas [[Toreida Theodorich]]), rootslased (eesotsas [[Jarl Birger Brosa]]) ja ojamaalased tegid rüüsteretke Virumaa rannikule<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 21" />. Taani allikad räägivad, et 1197 oli [[Knud VI|kuningas Knud]] teinud sõjakäigu Eestisse<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />.

 

{{vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}