Redaktsioon: 21. august 2018, kell 13:17 redigeeri R4uno (arutelu \| kaastöö) 33 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. juuni 2019, kell 19:28 redigeeri eemalda Miacek (arutelu \| kaastöö) 2276 muudatust võtsin selle sõnamulina välja Uuem muudatus →
42. rida: Eestis valitud eestlastest NSV Liidu rahvasaadikud algatasid [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]il seaduseelnõu liiduvabariikide isemajandamisele üleviimise kohta. Kongress delegeeris selle seaduse arutamise ja vastuvõtmise [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le. Isemajandamise seadus pandi seal hääletusele korraga nii Rahvuste Nõukogus kui ka Liidunõukogus ühel ja samal päeval 27. novembril 1989. aastal. Hääletamistel osales mõlemas kojas kokku 400 saadikut. Seadus loeti vastuvõetuks, kui seda mõlemas kojas toetas 136 saadikut. Hääletustulemused tehti teatavaks 27. novembril kell 17.20. Rahvuste Nõukogus läks isemajandamise seadus läbi 23 enamhäälega. Seaduse poolt hääletas 159 saadikut. Liidunõukogus oli aga vajaliku tulemuse saamine raskem. Isemajandamise seadus läks läbi kõigest ühe enamhäälega. Selle poolt oli 137 saadikut. Tulemus oli eestlaste esimene suur ja Nõukogude Liidu keskvõimu tahte vastane võit, mida aga Nõukogude riigi järelejäänud kahe aasta jooksul keskvõimu poolt ministeeriumidele antud käsul ei rakendatud. Nelja mehe ettepanekust kujunes vaatamata nii mõnegi Eesti NSV autoriteetse institutsiooni ja võimutegelase vastuseisule hoopis tõsine poliitiline aktsioon ning tõeline rahvahariduslik ettevõtmine. Algas senitundmatute turumajanduslike põhimõtete selgitamine. Seni tsentraliseeritud majandamise küsimustega kokku puutunud teadlased, sotsioloogid, filosoofid, ajakirjanikud ja kultuuriinimesed hakkasid omandama neile täiesti uusi teadmisi~~, mida mõne aasta pärast vaja läks~~. ~~See üldteoreetiline ettevalmistus andiski Eestile võimaluse taastada iseseisvus ja teha kiire ning pikk hüpe [[sotsialism]]ist [[kapitalism]]i.~~ Ettepaneku ja IME programmi teene kokku oli sedavõrd suur, et kui [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] taastas 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse, olid tulevase majandus- ja rahandussüsteemi põhimõtted suures plaanis selged, rahvale selgeks räägitud ning esimesteks omapead tegutsemise sammudeks ka läbi harjutatud. Iseseisvuse taastamise eelõhtul ametisse asunud [[Edgar Savisaare valitsus\|Savisaare valitsusel]] oli läbimõeldud majandusalase tegutsemise kontseptsioon olemas. Kuid materiaalsed võimalused piirasid tugevalt teoreetilise kontseptsiooni ellurakendamist. Ajaloolasest peaminister Savisaar ise oli läbinud omamoodi kõrgetasemelise majandusülikooli kursuse, mis seda ametit pidavale inimesele on hädavajalik, et valitsust õiges suunas tegutsema suunata. Võrreldes teiste endiste sotsialistlike liiduvabariikidega, eriti Läti ja Leeduga, oli Eesti saanud sedavõrd suure üldteoreetilise edu turumajanduse aluste sisseseadmisel, et just Eestile tehti Balti riikidest esimesena ettepanek astuda [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] liikmeks. ==Vaata ka==

Isemajandava Eesti ettepanek: erinevus redaktsioonide vahel