Tank: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:M1 Abrams diagram num.svg|leftvasakul|pisi|350 px| Lisa seletused 1) ??? 2) ??? ]]

Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur [[tulejõud]], tugev [[soomuskaitse]], hea [[läbivus]] [[maastik]]ul ja võime läbida pikki vahemaid. Puuduseks on suur [[mass]] ja piiratud [[enesekaitsevõime]] jalaväe või soomusjalaväe toetuseta. Tank on varustatud vaatlusseadmetega, mis võimaldavad jälgida ümbrust nii päeval kui ka öösel erinevates ilmastikutingimustes. Tanki torni pöörde- ja tõstemehhanismid on automaatselt stabiliseeritavad, mis võimaldab sihtida ja tulistada ka liikumisel. Sihtimisparandi kiiret sisestamist laskesüsteemi, lähtudes laskekaugusest, masina liikumiskiirusest ja laskemoona iseärasustest lihtsustab [[pardaarvuti]]. Maastikul orienteerumist hõlbustab [[navigatsioonisüsteem]]. Väliseks sidepidamiseks on tankides [[raadiojaam]]ad, [[telefon|pardatelefoniside]] toimib InterCom<ref name="rrjQA" /> põhimõttel. Mitmeid kaasaegseid tanki [[turbiinmootor]]eid<ref name="6ZA19" /> on võimalik käitada nii [[diiselkütus]]e (diisli) kui ka [[bensiin]]iga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustutussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli [[aktiivsoomus]]ega, mis vähendab [[kumulatiivlaeng]]ute [[plahvatus]]e mõju. Mõnedele tankitüüpidele on võimalik kinnitada lisaseadmeid ([[snorkel]]eid), mille abil saab kandvat ja tasast põhja mööda sõites läbida paari-kolme meetri sügavusi veekogusid.

Tank koosneb lahinguosast (torn), mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 3–4-liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105–125 [[millimeeter|mm]] [[kaliiber (sõjandus)|kaliibriga]] vint- või sileraudne [[kahur]] ja 1–2 [[kuulipilduja]]t. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). [[Mootor]] paikneb tavaliselt [[masin]]a tagaosas. Rahuajal on roomikulülid enamasti kaetud kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass on keskeltläbi 40–65 [[tonn]]i, kiirus teel 60–75 [[kilomeeter tunnis|km/h]].

[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-P1013-316, Westfront, deutscher Panzer in Roye.jpg|thumb|rightpisi|Saksa tank [[A7V]] Roye's [[21. märts]]il 1918]]

Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ja seda hakati nimetama [[Mark-tüüpi tankid|Suureks Willieks (''Big Willie'')]]. Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis [[armee]] neid sõjamasinaid lausa sada. Pärast mõningaid ümberehitusi sai see nimeks [[Mark-tüüpi tankid|Mark I]]. Neid hakati tootma kahes variandis: "Isane" (''Male'') ja "Emane" (''Female''). "Isane" oli relvastatud külgedelt kahe laevakahuriga, "Emane" oli aga relvastatud ainult [[kuulipilduja]]tega.

[[1916]]. aasta suveks suudeti valmis ehitada 49 tanki, mis veeti üle mere [[Prantsusmaa]]le. Esmakordselt läksid inglaste tankid [[Mark-tüüpi tankid|Mark I]] lahingusse Prantsusmaal [[Somme'i lahing]]us. [[15. september|15. septembri]] koidikul hakkasid [[Flers]]<nowiki/>i küla juures haneritta paigutatud masinad vaenlase poole liikuma, nende kiiruseks oli alla viie kilomeetri tunnis.

49 tankist ei läinud tehniliste probleemide tõttu käima või seiskus õige pea pärast rünnaku algust 31, rünnakule läinuda 18 masinast said kaheksa vaenlase mürsutabamuse ja kaks süttisid tõenäoliselt mootoririkke tõttu või muul tehnilisel põhjusel. Kuid kaks masinat suutsid siiski vaenlase rindest läbi murda, üks neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama, teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega [[küla]] vahel.

Esimese suurima tankirünnaku sooritasid britid [[1917]]. aasta [[november|novembris]], kui [[Cambrai' lahing]]us läks pealetungile korraga 400 [[Mark-tüüpi tankid|Mark IV]] tüüpi tanki. Seda peetakse Esimese maailmasõja edukamaks pealetungina, mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust.

Maailmasõdade vahel tehti tankidele veelgi täiendusi. Taktikaliselt hakati kasutama [[John Frederick Charles Fuller]]<nowiki/>i doktriini, mille kohaselt moodustasid rünnakul eesrinde soomustatud tankid. Seda [[taktika|taktikat]]t kasutasid näiteks Saksamaal [[Heinz Guderian]], Inglismaal [[Percy Hobart]], USA-s [[Adna R. Chaffee, Jr.]], Prantsusmaal [[Charles de Gaulle]] ja Nõukogude Liidus [[Mihhail Tuhhatševski]]. Inglane [[B. H. Liddell Hart|Liddell Hart]] oli aga kaasaegsemate vaadetega, arvates, et nii ratsavägi, [[jalavägi]] kui ka [[suurtükivägi]] peaksid olema mehhaniseeritud (varustatud soomustatud sõidukitega transpordiks ja sõjategevuseks) ning töötama koos.

Saksamaa, [[Itaalia]] ja [[Nõukogude Liit]] eksperimenteerisid tankidega palju [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]], kus olid esimesed edukad näited mehhaniseeritud sõjandusest. Näiteks 1937. aasta seitse päeva kestnud [[Guadalajara lahing|Guadalajara lahingus]]us lõid [[Hispaania]] vabariiklased natsionalistide eest võidelnud Itaallasi, kasutades NSV keskmise suurusega tanke, mida toetas õhuvägi.<ref name="uxgtG" /> Siiski, kuigi lahingusse saadeti umbes 700 tanki, omasid vaid 64 tanki natsionalistide leerist ning 331 tanki vabariiklaste poolt ka kahurit tanki peal. Neist 64'st natsionalistide tankist peaaegu kõik olid I maailmasõja uunikumid [[Renault FT]] tankid ja vabariiklaste 331 olid valmistatud 1930. aastal ning kandsid 45 &nbsp;mm kaliibriga põhikahureid. Selle sõja põhiline õppetund oli see, et kuulipildujatega tankid peavad olema varustatud ka kahuriga ning juba esialgselt soomustatud.

II maailmasõja eelselt toimus tankide arengus revolutsioon. 1939. aasta augustis purustasid Nõukogude väed, kindral [[Georgi Žukov]]i juhtimisel, [[Nomonhan]]is [[Halhõn goli lahing]]us [[Jaapan]]i 6. armee, kasutades tankide ja õhuväe koondjõudu.<ref name="L54MD" /> Taktik [[Heinz Guderian]], kes oli tihedalt seotud esimese iseseisva saksa tankiväe loomisega, olevat öelnud: "Kus on tankid, seal on rinne" ning see sai tõeks Teises maailmasõjas. <ref name="dUKiZ" /> [[Poola Teises maailmasõjas|Sissetungil Poolasse]] täitsid tankid traditsioonilisemat rolli, olles tihedas koostöös jalaväega, kuid 10. mail 1940 alanud sakslaste sissetungis prantslaste aladele, tegid sakslased ainult soomusväest koosnevaid operatsioone sügavale vaenlase aladele. Hiljem sai selline taktika tuntuks kui [[välksõda]] (''blitzkrieg''). Välksõda sidus soomusjõude [[lennuvägi|õhuväega]] kuna kõigis tankides oli olemas [[raadioside]], mis tagas taktikalise eelise liitlasarmee soomusvägede ees. Prantsuse armee, kelle tankid olid vähemalt sama head võrreldes sakslaste tankidega, kasutas lineaarset kaitsestrateegiat, kus soomustatud sõidukid töötasid vaid toetusena jalaväele.<ref name="Deighton1979" /> Lisaks puudus neil paljudes tankides ja staapides raadioside, mis tõttu oli nende vastuhakk saksa tankidele piiratud.<ref name="o7DEZ" />