Sydney ooperiteater: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lauajalg (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
68. rida:
1950. aastate alguses jõudis Sydney linnavalitsus otsusele, et oleks vaja ehitada uus ooperiteater. Aastal [[1956]] kuulutati välja [[arhitektuurikonkurss]], kuhu laekus 223 kavandit 32 riigist. Võitjaks valiti [[1957]]. aasta [[29. jaanuar]]il [[taani]] arhitekt [[Jørn Utzon]].
 
Ooperiteatri ehitus algas [[1959]]. aastal ning tegemist tuli teha rohkete probleemidega. Nimelt oli ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav ning uute arhitektuuriliste lahenduste väljamõtlemiseks ja tehniliste arvutuste tegemiseks läks tuhandeid töötunde. Lisaks puudusid veel viimased joonised projektist, mida tulid oodata, kuniks need valmis on. Näiteks tuli loobuda esialgsest katusekattematerjalist ja lõpuks leiti sobivaim lahendus katuse katmiseks ribiliste ja monteeritavate [[raudbetoon]]elementidega.
 
Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus järjest kallines ja venis. Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast ja jõuti juba arvata, et ehitus jääbki pooleli. Siiski tööd jätkati ja [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1973]] avas kuninganna [[Elizabeth II]] pidulikult vastvalminud Sydney ooperiteatri [[Ludwig van Beethoven|Beethoven]]i [[9. sümfoonia (Beethoven)|9. sümfoonia]] saatel. Juba enne ametlikku avamist oli seal toimunud kaks etendust, esimesena mängiti [[Sergei Prokofjev]]i "[[Sõda ja rahu (ooper)|Sõda ja rahu]]".
75. rida:
 
== Ehitus ==
Ooperiteater on ehitatud [[Betoon|betoonist]] sammastele, mille all on [[lintvundament]]. Nendele sammastele toetub ka hoone [[katus]]. Katuse ehituseks on kasutatud laeva [[Vöör|vööri]] meenutavad ribistruktuuriga [[eelvalatud betoonielementebetoonielement]]<nowiki/>e. Betoonelementide testimiseks, et need oleks piisavalt tugevad katuse jaoks, transporditi osa betoonelemente Inglismaale tuuletunnelisse[[tuuletunnel]]<nowiki/>isse<ref>{{Netiviide|Autor=Ove Arup and Partners|URL=https://collection.maas.museum/object/12041|Pealkiri=Architectural model, Sydney Opera House, wind tunnel test, 1960|Väljaanne=|Aeg=1960|Kasutatud=}}</ref>. Sydney Ooperiteatri katuse tugevust arvutati selleajaselle aja kõige võimasamate arvutite abil. See päästishoidis paljukokku aega ja raha. Keskmiselt läks inimesel sellise arvutuse tegmiseks 2 nädalat, kuid arvutiga suudeti see arvutus teha ligikaudu 2 päevaga. Lisaks leiti katuse instaleerimiselpaigaldamisel, et sammas polnud piisavalt tugev. See tähendas seda, et sammasja tuli uuestiümber ehitadateha, millemis tõttutõi kulustäiendavat rohkemaja aeganing jaraha rahakulu. Siseviimistluse tegemine võttis algselt planeeritud ajast olulisemaltoluliselt kauem. Algselt oli plaanitud suurde saali rajada 2000 istekohta. Kuid NSW otsustas, et vaja oleks 3000. Nii läks ehitus veel kallimaks, ning algne avamine pidi edasilükkumaedasi lükkuma. Lisaks võttis suureAjakulu ajakulusuurendas ka vaipade paigaldamine, mida tuli sobitada mustriga.
 
== Kasutus tänapäeval ==
Tänapäeval käivad turistid vaatmas Syndey Ooperiteatrit selle hoone enda ja OpperiteatriOoperiteatri erilise arhitektuuri tõttu.Pealening selleetenduste toimuvad ka seal suuremad etendusedtõttu. Kuna katus on tehtud heledates toonides olevatest keraamilistestplaatidest,keraamilistest siisplaatidest, on võimalik sinna kuvada ka suuri reklaame. Keskmiselt külastab aastas Syndey Ooperiteatrit ligikaudu 350000 külastajat.
 
== Vaata ka ==