Sydney ooperiteater: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
68. rida:
1950. aastate alguses jõudis Sydney linnavalitsus otsusele, et oleks vaja ehitada uus ooperiteater. Aastal [[1956]] kuulutati välja [[arhitektuurikonkurss]], kuhu laekus 223 kavandit 32 riigist. Võitjaks valiti [[1957]]. aasta [[29. jaanuar]]il [[taani]] arhitekt [[Jørn Utzon]].
Ooperiteatri ehitus algas [[1959]]. aastal ning tegemist tuli teha rohkete probleemidega. Nimelt oli ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav ning uute arhitektuuriliste lahenduste väljamõtlemiseks ja tehniliste arvutuste tegemiseks läks tuhandeid töötunde. Lisaks puudusid veel viimased joonised projektist
Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus järjest kallines ja venis. Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast ja jõuti juba arvata, et ehitus jääbki pooleli. Siiski tööd jätkati ja [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1973]] avas kuninganna [[Elizabeth II]] pidulikult vastvalminud Sydney ooperiteatri [[Ludwig van Beethoven|Beethoven]]i [[9. sümfoonia (Beethoven)|9. sümfoonia]] saatel. Juba enne ametlikku avamist oli seal toimunud kaks etendust, esimesena mängiti [[Sergei Prokofjev]]i "[[Sõda ja rahu (ooper)|Sõda ja rahu]]".
75. rida:
== Ehitus ==
Ooperiteater on ehitatud [[Betoon|betoonist]] sammastele, mille all on [[lintvundament]]. Nendele sammastele toetub ka hoone [[katus]]. Katuse ehituseks on kasutatud laeva [[Vöör|vööri]] meenutavad ribistruktuuriga [[eelvalatud
== Kasutus tänapäeval ==
Tänapäeval käivad turistid vaatmas Syndey Ooperiteatrit selle hoone enda ja
== Vaata ka ==
|