Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
140. rida:
==Veebruarilahingud==
1. veebruar 1944 jõudsid Punaarmee 2. löögiarmee üksused [[Tõrvala]] juures Narva jõeni. Eelüksused asusid seda käigult ületama, mis aga ei õnnestunud. Järgnevalt lõid nad aga sillapead [[Narva jõgi|Narva jõ]]e läänekaldal [[Narva-Jõesuu]] ja [[Narva]] vahelisel alal, [[Armeegrupp Narwa]] Rannikukaitse võitlusgrupi kaitselõigus.
===Kudruküla sillapea===
2. veebruaril avastasid kindralmajor [[Anatoli Andrejev]]i juhitud 43. laskurkorpuse 98. laskurdiviisi 4. polgu üksused Saksa rindes hõreda koha ja lõid Narva jõe suudmes [[Kudruküla]] juures Narva jõe läänekaldale [[sillapea]] ([[Kudruküla]], [[Riigiküla]] ja [[Pähklimäe|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures). 98. laskurdiviisi 4. polgu võitlejad mehitasid sillapea probleemideta. Peagi täiendasid neid 166. laskurpolgu võitlejad Vepsküla ruumis. Narva-Jõesuusse tegid dessandi ka 48. üksiku merejalaväebrigaadi allüksused.
Lõigu eest vastutav ''[[SS-Brigadeführer]]'' [[Christian Poul Kryssing]] suutis vasturünnakut juhtides kolme tanki kaasabil koos jalaväega 166. polgu Vepsküla sillapea puruks lüüa ja nõukogude väeüksused Narva jõe idakaldale tagasi suruda. Likvideeriti ka 4. laskurpolgu sillapea ning merejalaväelaste dessant.
===Lahingud Narva jõe joonel ja Krivasool===
Narvast edelas [[Ust-Žerdjanka]] ruumis tungisid 314. laskurdiviisi osad 2. veebruaril [[Väska]] ning [[Männiku]]ni ja purustasid piirkonda kaitsnud eesti mobiliseeritute katteväeosad. Sissetungi riivistamislahingutes kaitselahinguid pidavale 314. ld suunati 5. veebruaril toetuseks 125. laskurdiviisi kaks polku.
162. rida ⟶ 163. rida:
===Riigiküla sillapea===
[[6. veebruar]]il ründasid nõukogude väeosad, mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgruppide Kausch ja Wengler positsioone, kuid paisati tagasi. [[11. veebruar]]il tungisid nõukogude väeosad uute rünnakukatsega, kuid paisati tagasi idakaldale. [[12. veebruar]]il taasalanud rünnakutega suutsid nõukogude väeosad Riigi ja Siivertsi vahel luua sillapead.
24. veebruaril ründasid [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] 2. pataljoni osad SS-Haupsturmführer [[Rudolf Bruus]]i juhtimisel [[Riigiküla]] sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Lahing kestis üle kümne tunni, 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-Oberscharführer R. Männiku juhtimisel rullis vastaste kaevikud üle ning sillapea likvideeriti.▼
▲[[24.
[[File:Narva area.png|pisi|300px|right|Rindejoon ja vägede [[diskolatsioon]] Narva piirkonnas 1944. aasta märtsis]]
Narvast edelas olid eestlaste vasturünnakud vaenlase visast vastupanust hoolimata edukad. [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i pataljonid ''SS-Oberführer'' Augsbergeri juhtimisel purustas koos ühe germaani [[III SS-tankikorpus]]e vabatahtlikega mitu päeva kestnud ründeheitlustes, [[5. märts]]iks vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi.
185. rida ⟶ 188. rida:
Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida Peipsi järvest läänes teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Ülejäänud mehed pidi võetama [[piirikaitserügement]]idest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati ''SS-Oberführer'' Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) Relva-SS-i armeekorpuse juhtkonna komplekteerimist. Uue [[diviis]]i ja [[armeekorpus]]e moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord.
==Juulilahingud==
25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad [[Leningradi rinne|Leningradi rin]]de väed – [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] – pärast tunniajast turmtuld pealetungi väegrupile Narva. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse [[Auvere|Auveres]]t lõunas. 20. SS-diviisi füsiljeerpataljonil läks siiski korda rindejoon varsti taastada. Paralleelselt alustasid pealetungi [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] väed löögiga [[Dünaburg]]i suunas, [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]]. Lahingutegevus Põhja-Läti aladel mõjutasid Narva rinnet oluliselt, Narva rinde püsimine sõltus lahingutegevuse arengust Pihkva ning hiljem Lõuna-Eesti aladel. Põhjasuunaline löök Tartu piirkonnast tinginuks Narva rinde kokkuvarisemise ja ohu likvideerimiseks lõunas eraldas operatiivgrupp Narva väeüksusi. Vägede äratõmbamise tõttu Narva piirkonnast tuli aga vähendada Narva rindelõigu pikkust. Rindejoone viimine Sinimägede positsioonile vähendanuks rinnet 20 km võrra.
| |||