Mikojan-Gurevitš MiG-29: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mikojan-Gurevitš MiG-29''' ([[vene keel]]es Микоян и Гуревич МиГ-29; [[NATO koodnimi|NATO koodnimega]] Fulcrum) on [[Venemaa]] kahemootoriline reaktiiv[[hävituslennukreaktiivhävituslennuk]], mida hakati ehitama ja lennuväes kasutama juba [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ajal. Selle konstrueerimist alustati [[1974]]. aastal, lennukiesimene esmalendlend sellega tehti [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1977]].

MiG-29 esimesed versioonid olid varustatud tugeva [[telik]]u ja rajal liikumise ajal suletavate mootorite õhukanalitega ning avatavate lisaavadega õhukanalite tiivapealsel poolel, mistõttu lennukiga sai õhku tõusta ka kehvema kvaliteediga [[lennuväli|lennuväljadelt]]. Hiljem sellisest lahendusest loobuti.<ref name="tehnikamaailm" />

MiG-29-l on statsionaarne 30 mm automaatkahur janing kuus tiivaalust pülooni relvastuse (pommid, raketid) ja konteinerite riputamiseks.<ref name="tehnikamaailm" />

MiG-29-l on sarnased aerodünaamilised omadused  [[Suhhoi Su-27|Sukhoi Su-27]]-ga<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Sukhoi_Su-27</ref>, kuid leidub ka märkimisväärseid erinevusi. Lennukil MiG-29  on keskosast tahapoole suunatud tiivad, millel on otste pikendusedotstepikendused ([[Leading-edge extension|LERX]] ehk ''leading edge root extension''). Tiivad on suunatud 40° nurga all, kus asuvad kaks vertikaalset tiiba.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Leading-edge_extension|Pealkiri=LERX|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 

Lennukil MiG-29 on hüdrauliline juhtimissüsteem ja SAU-451 kolmeteljeline autopiloot, kuid mittepuudub n-ö[[elektrooniline „lendajuhtimine]] mööda(ingl joont“süsteemi (''fly-by-wire flight control system'') sarnaselt Su-27. Vaatamata sellele on MiG-29 märkimisväärselt hea hetkelise manöövri sooritaja ja võimeline tegema surmasõlmi. Lennuki raam koosneb peamiselt alumiiniumist ja vähestest komposiit-materjalidestkomposiitmaterjalidest, mis on võimelised taluma kuni 9 ''g'' ( 88 m/s² ) raskusastmega manöövreid. Juhtimisseadmetel on “väiksed”väiksed piirajad, hoidmastmis hoiavad ära ''g'' ja ''alpha'' piiride ületamist, aga neid saab manuaalselt eemaldada.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Mikoyan_MiG-29#Overview|Pealkiri=Mikoyan MiG-29|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

MiG-29 on kaks Klimov RD-33<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Klimov_RD-33|Pealkiri=Klimov RD-33 turbofan|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ''turbofan'' mootorit. Lennuraadius on 1500km1500 jakm, koos lisapaakidega on 2100 km. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.airforce-technology.com/projects/mig29/|Pealkiri=Airforce Technology.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Kabiinis asub juhtkang tavaliselt keskel ja vasaku käe all asuvad kiiruskiiruse reguleerimisreguleerimise seadmed. Piloot istub Zvezda K-36DM<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/NPP_Zvezda_K-36|Pealkiri=Zvezda K-36DM|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> evakueerumisisteevakueerumisistmel (ingl ''ejection seat''), <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Ejection_seat|Pealkiri=ejection seat|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, millel on märkimisväärselt head näitajad lennukist väljumisel hädaolukorras.

MiG-29 relvade hulka kuulub üks GSh-30-1<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Gryazev-Shipunov_GSh-30-1|Pealkiri=Gryazev-Shipunov GSh-30-1|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 30 mm kahur. Algsel MiG-29 olid 150-lasulised salved, mida vähendati 100-lasuliste salvedega.  Algne MiG-29B lennuk ei suuda lasta kahurist, kui kantakse kaasas keskmist lisakütusepaaki, sest see piirab hülsi eemaldumist kahuritorust. See viga eemaldati uuemas MiG-29S versioonis. Sisemised kinnitused suutsid kanda kas 1150 liitrit (300 US gal) paaki, ühte Vympel [[R-27]] (AA-10 “Alamo”) keskmise laskeraadiusega raketti-, või kokkupakitud pomme ja rakette. Mõningad Vene hävituslennukid suutsid kanda tuumalõhkepead lennuki sees. Välimised kinnitid üldjuhul kandsid [[R-73]] (AA-11 “Archer”), kuid oli kasutajaid,  kes kandsid nendega R-60 (AA-8 “Alphid”). Veel oli võimalik paigutada üks 1500-liitrine (400 US gal) paak põhja alla kahe mootori vahele.<ref name=":0" />

Kuigi MiG-29 tõelisi sooritusi saab lugeda vaid 1977-. aastast kuni 1980-1980ndate keskpaigani, kus püsiv luure ja suurema juurdepääsu tagamine Nõukogude välispunktide abil suurenes, võimaldas see tõeliselt hinnata lennuki võimeid. Esimesed MiG-29s olid väga asjalikud hävitajad, mis suutsid konkureerida kaasaegsete [[McDonnell Douglas F/A-18 Hornet|F-18]] ja [[General Dynamics F-16 Fighting Falcon|F-16]] hävitajatega. Kuid nende vähene võimsus mõjutas suuresti hävitajate võimekust lähiõhukaitse missioonidel. Nõukogude Liit eksportis osa lennukeid välismaale. Kuna neljanda generatsiooni hävituslennukid nõudsid pilootide erakordset treeningut, õhukaitse infrastruktuuris ja konstantset uuendust, võib MiG-29 ajalugu erineda erinevate riikide erinevates õhujõududes.<ref name=":0" />

MiG-29 toodi esimest korda avalikkuse ette läänes, kui Nõukogude Liit avalikustas hävitaja Soomes 2. juulil 1986. Kaks MiG-29 avalikustati Farnborough õhushow-l [[Farnborough' lennundusnäitus|farnbororoughFarnborough' airshowlennundusnäitusel]] [[Suurbritannia|Suurbritannias]] 1988. aasta septembris. Järgneval aastal pandiesitleti hävitajahävitajat näitusele 1989 Pariisi õhushowl-le ([[Pariisi lennundusnäitus|ParisPariisi Air Showlennundusnäitusel]]), kus seesellega sattusjuhtus õnnetusseõnnetus esimesejuba nädalaesimesel ''show'' ajalnäitusenädalal. Pariisi õhushowlennundusnäitus oli teine kord, kui Nõukogude Liit pani välja hävitaja, esimene kord oli aastal 1930.

Peale NõukogudeliiduNõukogude Liidu lagunemist said MiG-29 peamiselt kasutust äsja moodustunud Venemaa õhujõududes.<ref name=":0" />

1993. aasta juuli-kuusjuulikuus põrkusidpõrkasid kokku kaks MiG-29 Venemaa õhujõudude pilooti, olles rahvast eemal Royal internationalInternational Air Tatoo<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Royal_International_Air_Tattoo|Pealkiri=Royal International Air Tattoo|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> kohal. Maa peal keegi tõsiseid vigastusi ei saanud ,ning mõlemad piloodid suutsid evakueeruda ja maanduda ohutult maanduda. Venemaa õhujõud koondasid kõik enda MiG-29 peale Siberi õnnetust 17. oktoobril aastal 2008. Peale teist õnnetust MiG-29 Lääne Siberis detsembris 2008, tunnistati, et MiG-29 hävitajad ei ole enam võimelised sooritama ega täitma Venemaa õhujõudude ette antud kohustusinõudmisi. Hävitajate  vanusel oli suur roll, miks MiG-idest loobuti, umbes 70% hävitajatest olid hinnatud liiga vanaks, et õhku tõusta. MiG-29 ei ole saanud uuendusi peale NõukogudeliiduNõukogude Liidu lagunemist. Põhjus , miks MiG-29-t ei uuendatud, oli see, et otsustati Su-27 ja MiG-31 kasuks. 4. veebruaril aastal 2009 jätkasid VenemaaaVenemaa õhujõud lende MiG-29. Kuid mätsismärtsis aastal 2009 Vene õhujõud nõudsid parandustöid vaatluste ajal avastatud korrosiooni tõttu.  Umbes 100 MiG-i tehti korda, et lende jätkata. Venemaa õhujõud hakkasid uuendama MiG-29 oma eelneva ja tavapärasema MiG-29 SMT moodi. Kuigi 35 MiG-29SMT/UBTs lükati tagasi Alžeeria poolt. Venemaa andis sisse tellimuse luua 16 uut uuesti üles ehitatud MiG-29SMT  14. aprillil aastal 2014, eeldades need valmis saada aastaks 2017.

Neljandal 4. juulil aastal 2015 sattus MiG-29  õnnetusse Astrahani õppuste käigus. Kuu hiljem sattus järgmine MiG-29  õnnetusse Kushchevskaya küla lähedal [[Krasnodari krai|Krasnodari]] regioonis. Piloot evakueerus turvaliselt. Järgnevalt juhtus veel hulk õnnetusi aastal 2015., milleõnnetuste põhjustekspõhjuseks loeti vähest treeningut.<ref name=":0" />

* '''Mootor:''' tõukejõud 2 × ''ca'' 50 kN, Klimov RD-33, turboventilaator

*MiG-29 1982- – (9.12) NATO-koodnimi Fulcrum-A

*MiG-29A 1988-19911988–1991 (9.12A) ekspordiks [[Varssavi pakt]]i maadele (Bulgaaria, Poola, Rumeenia, SDV ja Tšehhoslovakkia).

*MiG-29B 1986- – (9.12B) Varssavi pakti maadele

*MiG-29 1986- – (9.13)

*MiG-29UB 1982- – (9.51)

*MiG-29S 1991- – (9.13S)

*MiG-29SD 1995- – NATO-koodnimi Fulcrum-A

*MiG-29N 1995- –

*MiG-29NUB 1995- – MiG-29N:n kahekohaline õppelennuk

*MiG-29M 1996- – (9.15); NATO-koodnimi Fulcrum-E, ka Superfulcrum