Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine
{{See artikkel|räägib sõjanduse mõistest; astronoomia mõiste kohta vaata artiklit [[ajateenistus (astronoomia)]].}}
{{Mitte segi ajada| mõistega [[sõjaväeteenistus]].}}
'''Ajateenistus''' (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka ''sundaeg'') on piiratud kestusega [[riigikaitse]]line või sisekaitseline [[tegevteenistus]] kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis. Ajateenistus on reeglina kohustuslik ja hõlmab antud riigi [[kodanik]]ke.
 
== Ajateenistuse ajaloost ==
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.
 
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud iga-aastaselt teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ja aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine %protsent.
 
Paljudes riikides, kus ajateenistusest on loobutud, on valitsusele jäetud õigus see taastada näiteks sõja- või kriisi ajal. Kogemus näitab, et demokraatlikes riikides ei kasutata ajateenistust nii palju kui autokraatlikes riikides, ning et tihedamini sõdades olevates riikides kasutatakse ajateenistust tihedamini.
 
== Ajateenistus Eesti riigikaitses ==
[[Pilt:ATR1936-2.JPG|thumbpisi|Eesti sõjaväe ajateenijaid 1936. a]]
 
Eesti kaitsestruktuurides on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevatel aegadel 8 ja 24 kuu vahel.
 
=== 1920–1940 ===
=== 1991–2000 ===
 
1991. aastal kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. Esines juhtumeid, kus [[Nõukogude Armee]]s ajateenistust alustanud, kuid sealt seoses Eesti taasiseseisvumisega välja arvatud mehed teenisid oma aega edasi Eesti kaitseväes.
 
Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4 või 3 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka [[siseministeerium]]i haldusalas olevaid teenistusi.
 
=== 2001–2002 ===
'''Põhivõtmise''' ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks.
 
'''Ajateenistuse väljaõpe''' jaguneb kursusteks.
 
Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega – SBK (10 nädalat).
 
Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus – NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus – NAEK (6–8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus – AJEBK.
 
Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) – EK, siis [[jagu|jaokursus]] – JK, [[Rühm (sõjandus)|rühmakursus]] – RK ning [[kompanii]]kursus – KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga-aastane õppus "[[Kevadtorm]]". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus, konserveerimine ja tagastamine ladudesse.
 
[[Pilt:Conscription map of the world.svg|400px|pisi|Ajateenistus maailma riikides
</br />Roheline – relvajõude ei ole
</br />Punane – ajateenistus
</br />Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus
</br />Lilla - väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele)
</br />Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul
</br />Hall – info puudub]]
 
== Ajateenistus mujal maailmas ==
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] oli ajateenistus nelja sõja ajal: [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]] (1862-1865), [[Esimene maailmasõda]] (1917-1918), [[Teine maailmasõda]] ja [[Külm sõda]] ([[Korea sõda|Korea sõja]] ja [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] päevil) (1940-1973).
 
16. septembril 1940 Kongressi poolt vastu võetud (''Selective Training and Service Act of 1940'') seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21-35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel [[Teine maailmasõda|Teisse maailmasõtta]] laiendati seda 18.-45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud ''Selective Service Act of 1948'' alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19-26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.
 
27. jaanuaril 1973 lõpetati kaitseminister Melvin R. Lairdi otsusel ajateenistus ning mindi üle tänaseni kehtivale süsteemile - kõik 18-25-aastased mehed on kohustatud end registreerima. Lisaks peavad seda tegema ka rohelise kaardi omanikud, pagulased, varjupaigataotlejad ja illegaalsed immigrandid.
71 542

muudatust