Redaktsioon: 7. mai 2019, kell 00:05 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 069 muudatust P CM: Kategooria:Soomlased Eestis → Kategooria:Eesti soomlased ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2019, kell 14:43 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: '''Christian''' (Kristian) '''Agricola''' ('''Christianus Michaelis Agricola'''; [[11. detsember]] [[1550]] – [[19. veebruar]] [[1586]]) oli [[Tallinna piiskop]] (Eestimaa piiskop) [[1583]]–1586. Ta oli [[Mikael Agricola]] ning tema abikaasa Pirjo Olavintytre (Birgitta Olafsdotter, Brigida Olaui) ainus poeg. Christian õppis [[Turu]] katedraalkoolis ning [[Leipzigi ülikool\|Leipzigi]] ja [[Wittenbergi ülikool]]is. Aastatel [[1578]]–1583 oli ta Turu katedraalkooli rektor. Aastal [[1583]] määrati ta [[Tallinn]]a piiskopiks. Seejuures nõuti temalt lisaks lojaalsusele kuninga kirikupoliitika elluviimist. [[Eesti]]sse saabus ta suvel [[1584]]. Tema ametlik tiitel oli "Tallinna piiskop ja [[Haapsalu]] [[administraator]]".<ref>{{netiviide \| URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/christian-agricola.html \| Pealkiri = Christian Agricola \| Väljaanne = Estofilia \| Aeg = 2018 \| Koht = Tallinn \| Väljaandja = Soome suursaatkond \| Kasutatud = 04.05.2018 \| Keel = {{et}} }}</ref> [[12. mai]]l 1584 tõsteti ta aadliseisusse. Tema vapil oli kaks [[küünal]]t. Christian Agricola pani aluse piiskopkonna administratiivsele juhtimisele, püüdes luua [[konsistoorium]]i, sooritas hulgaliselt [[visitatsioon]]e ning määras mõned [[praost]]id. Agricolal oli raske oma võimu Eestimaa aadli suhtes maksma panna, mistõttu ta [[15. september\|15. septembril]] kirjutas kuningas [[Johan III]]-le kirja abipalvega. Rootsi kuninga komissarid Eestimaal [[Klas Åkesson Tott]], [[Klas Bjelke]], [[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)\|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]], [[Ture Bjelke]] ja [[Karl Henriksson Horn]] töötasid välja instruktsioonid üldvisitatsiooniks, mida kuningavõim oleks toetanud, kuid see jäi nähtavasti Agricola surma tõttu ära. Aastal 1586 kirjutatud instruktsioonides rõhutas ta kirikute juures tegutsevate koolide tähtsust ning pani kogudused vastutama laste õpetamise eest. Tänu sellele tõusis Eesti linnade kooliõpetuse tase [[17. sajand]]i alguseks [[Lääne-Euroopa]] protestantlike maadega võrreldavale tasemele. Christian Agricola suri 19. veebruaril 1586. Ta on maetud Tallinna. Talle kuulus Eestimaal [[Liivi sõda\|Liivi sõjas]] venelaste poolt mahapõletatud [[Kiviloo piiskopilinnus]]e maadest [[1584]]. aastal läänistatud [[Kiviloo mõis]] (saksa keeles Fegefeuer, tõlkes [[puhastustuli]]).<ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16733 Kinnistute register: Kiviloo mõis (Harju-Jaani khk)]</ref> ==Perekond== Christian Agricola oli abielus [[Rymättylä]] lähedalt [[Päris-Soome]]st pärit Elin Flemingiga, kes oli Viljaiste mõisaomaniku (Viljaisten [Villais-Viljainen<ref>Harry Donner: Eräs Fleming suvun perinnönjako Turussa 1533., Genos 13(1942), [http://www.genealogia.fi/genos/13/13_45.htm lk. 45-48]</ref>] kartano) Per Eriksson Flemingu ja Torlaxi mõisast pärit Margareta [[Ramm\|Ram]]i tütar, ning kes lesena abiellus 1588 uuesti Hans Johansson Stålarmiga.<ref>Sugupuu raamatus: Personhistorisk tidskrift, Sjunde årgången, Stockholm 1905, [http://runeberg.org/pht/1905/0158.html lk. 132]</ref> Abielust sündisid: * Simon Agricola, hukkus 7. septembril 1605 [[Kirchholmi lahing]]us<ref>[http://freepages.genealogy.rootsweb.ancestry.com/~corpusnobiliorum/agricola.html rootsweb.ancestry.com: Agricola]</ref> * Brita Agricola, [[Turu õuekohus\|Turu õuekohtu]] assessor [[Karl Persson Svinhufvud af Qvalstad]]i (surnud 1634) abikaasa.<ref> Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia intill den 12 nov. 1823, då Hofrätten firade sin andra ..., 1834, [http://books.google.ee/books?id=1VUFAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA141 lk. 140-141]</ref> ==Viited==

Christian Agricola: erinevus redaktsioonide vahel