Redaktsioon: 4. mai 2019, kell 16:10 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 068 muudatust P HC: Kategooria:Benedictus XVI uus sortimisvõti: " " ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2019, kell 14:19 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{Infobox Pope \|Paavstinimi = Benedictus XVI \|Pilt = [[~~File~~Pilt:Benedykt XVI (2010-10-17) 4.jpg\|250 px\|Benedictus XVI]] \|Sünninimi = Joseph Alois Ratzinger \|Valitsemisaja algus = [[19. aprill]] [[2005]] 18. rida: [[1941]] pidi Joseph Ratzinger astuma [[Hitlerjugend]]isse. Samal ajal hukati Saksamaa eutanaasiaprogrammi alusel üks tema [[Downi sündroom]]iga sugulane. [[1943]] teenis Ratzinger [[õhutõrje]] abiväes [[München]]i lähedal Ludwigsfeldis asuvate [[BMW]] [[tehas]]te kaitsetöödel, sealt saadeti ta hiljem [[Unterföhring]]isse ja [[Innsbruck]]i, kust nende abiüksus saadeti edasi [[Gilching]]isse. Gilchingis teenis Ratzinger [[hävituslennuk]]ite baasis sidetöödel. [[10. september\|10. septembrist]] [[20. november\|20. novembrini]] [[1944]] püstitas Ratzinger [[Ungari]] [[piir]]i ääres tankitõkkeid. [[detsember\|Detsembris]] 1944 [[mobilisatsioon\|mobiliseeriti]] ta [[armee]]sse ja saadeti esmalt [[õppus]]tele Traunsteini. Terviseprobleemide tõttu ei osalenud Ratzinger õppustel, teda ei saadetud ka [[rinne\|rindele]], vaid ta teenis mitmetes toimkondades. [[Aprill]]is või [[mai]]s [[1945]] põgenes Ratzinger väeosast ja saabus koju, kust ta taheti taas armeesse mobiliseerida. Pärast Saksamaa [[okupatsioon\|okupeerimist]] vangistati ta liitlasvägede poolt ja ta viibis [[USA]] hallatavas sõjavangide [[laager\|laagris]] [[Ulm]]i lähedal, kust vabanes [[19. juuni]]l 1945. 120-[[kilomeeter\|kilomeetrise]] kodutee läbis Ratzinger hääletades. [[Pilt:PopeBenedicts1stHome.jpg\|pisi\|300px\|~~left~~vasakul\|Paavst Benedictus XVI sünnikoht [[Marktl am Inn]]is.]] Joseph Ratzinger asus 1945 õppima [[Freising]]i vaimulikus [[seminar]]is. Ta sai [[28. oktoober\|28. oktoobril]] [[1950]] [[diakon\|alamdiakon]]iks, [[29. oktoober\|29. oktoobril]] 1950 diakoniks ja [[ordinatsioon\|ordineeriti]] [[29. juuni]]l [[1951]] preestriks kardinal Faulhaberi poolt Freisingi [[toomkirik]]us. Ratzinger asus [[1947]] õppima Müncheni vaimulikus seminaris ja seejärel [[Müncheni ülikool]]is [[teoloogia]]t ja [[filosoofia]]t. Ta oli mõjutatud [[Gertrud von le Fort]]i, [[Ernst Wiechert]]i, [[Fjodor Dostojevski]], [[Elisabeth Langgässeri]], [[Theodor Steinbüchel]]i, [[Martin Heidegger]]i ja [[Karl Jaspers]]i töödest. 11. juulil [[1953]] sai ta [[doktorikraad\|teoloogiadoktor]]iks [[väitekiri\|väitekirjaga]] ~~„Volk~~"Volk und Haus Gottes in Augustins Lehre von der Kirche.”" [[21. veebruar~~\|21. veebruaril~~]]il [[1957]] sai ta Müncheni ülikooli professoriks väitekirjaga ~~„Die~~"Die Geschichtstheologie des heiligen Bonaventura.”" [[1962]]–[[1965]] osales Ratzinger [[Vatikani II kirikukogu]]l kardinal [[Joseph Frings]]i nõunikuna. [[1972]] asutas ta koos [[Hans Urs von Balthasar]]i ja [[Henri de Lubac]]iga teoloogiaajakirja “"[[Communio]]”". Pärast pikaajalist akadeemilist karjääri teoloogiaüliõpilase ja -professorina mitmes Saksamaa ülikoolis nimetas paavst [[Paulus VI]] ta [[1977]]. aastal Müncheni ja Freisingi peapiiskopiks ja kardinaliks, mis oli ebatavaline edutamine nii väikese pastoraalse kogemusega isiku puhul. Joseph Ratzinger oli kardinal 28 aastat, enne teda oli selles ametis paavstidest viimati veel kauem [[Benedictus XIII]]. Kardinal Ratzinger oli üks [[Johannes Paulus II]] lähemaid kaastöölisi ning mõjukamaid isikuid [[Vatikan]]is. Ta osales [[30. september\|30. septembrist]] 29. oktoobrini [[1977]], [[26. september\|26. septembrist]] [[25. oktoober\|25. oktoobrini]] [[1980]], [[29. september\|29. septembrist]] 28. oktoobrini [[1983]], [[1. oktoober\|1. oktoobrist]] [[30. oktoober\|30. oktoobrini]] [[1987]], 30. septembrist 28. oktoobrini [[1990]], [[2. oktoober\|2. oktoobrist]] 29. oktoobrini [[1994]] ja 30. septembrist [[27. oktoober\|27. oktoobrini]] [[2001]] maailma piiskoppide [[sinod]]il. Ta osales [[24. november\|24. novembrist]] [[8. detsember\|8. detsembrini]] [[1985]] erakorralisel maailma piiskoppide sinodil, [[28. november\|28. novembrist]] [[14. detsember\|14. detsembrini]] [[1991]] [[Euroopa]] piiskoppide [[assamblee]]l, [[10. aprill]]ist [[8. mai]]ni 1994 [[Aafrika]] piiskoppide assambleel, [[16. november\|16. novembrist]] [[12. detsember\|12. detsembrini]] [[1997]] [[Ameerika]] piiskoppide assambleel, [[29. aprill]]ist [[14. mai]]ni [[1998]] [[Aasia]] piiskoppide assambleel, [[22. november\|22. novembrist]] 12. detsembrini 1998 [[Okeaania]] piiskoppide assambleel ja 1. oktoobrist [[23. oktoober\|23. oktoobrini]] [[1999]] Euroopa piiskoppide assambleel. Kardinal Ratzinger osales [[16. september\|16. septembrist]] [[24. september\|24. septembrini]] [[1978]] [[Ecuador]]is peetud III [[Neitsi Maarja]] [[kongress]]il. Tema soovitusel avaldati [[26. juuni]]l [[2000]] [[Fatima]] kolmas saladus. [[3. jaanuar]]il 1999 oli kardinal Ratzinger paavsti saadik [[Paderborn]]is ja [[6. oktoober\|6. oktoobril]] [[2002]] Regensburgis. [[11. mai]]l 2003 oli ta [[legaat]] [[Poola]]s, kus tähistati [[750]] aasta möödumist püha [[Stanisław]]i kanoniseerimisest. [[27. märts]]il [[2004]] oli Ratzinger paavsti esindaja [[Viin]]is kardinal [[Franz König]]i matustel. Pärast [[Johannes Paulus II]] surma pidas Ratzinger oma eelkäijale [[missa\|reekviemimissa]]t. Kardinal Ratzinger osales 3 [[konklaav]]il 1978–2005. Viimane paavst, kes kardinalina osales 3 konklaavil, oli [[Clemens XII]]. 87. rida: \|} ===Vatileaksi skandaal === Ajakirjanik [[Gianluigi Nuzzi]] avalikustas [[jaanuar]]is [[2012]] erinevates meediaväljaannetes mitmeid peapiiskop [[Carlo Maria Viganò]] dokumente, milles vaimulik taunis [[korruptsioon]]i [[Vatikan]]is. Kui avalikkusesse jõudis üha enam salastatud dokumente, määras Benedictus XVI [[24. aprill]]il 2012 ametisse komisjoni, kuhu kuulusid [[kardinal]]id [[Julián Herranz Casado]], [[Jozef Tomko]] ja [[Salvatore De Giorgi]]. [[Mai]]s 2012 ilmus Nuzzi teos "Sua Santita", mille kirjutamisel toetus ta paavsti ülemteenri Paolo Gabriele antud salajaste dokumentide sisule. Nende alusel viitas Nuzzi mitmetele Vatikanis teostatud korruptiivsetele hangetele, millega soositi firmasid ja eraisikuid. Gabriele selgitas, et ta soovis paavsti erasekretäri dokumentidest koopiaid tehes ~~„lõpetada~~"lõpetada katoliku kirikus levivat ~~korruptsiooni“~~korruptsiooni". Gabriele arreteeriti varguses süüdistatuna mais ja pandi [[23. juuli]]l koduaresti. [[Itaalia]] ajakirjandus on hiljem spekuleerinud, et mõni kardinal võis Gabrielet dokumentide lekitamisel oma huvides ära kasutada. [[6. oktoober\|6. oktoobril]] 2012 mõisteti Gabriele 18 kuuks vangi, kuid paavst andis [[22. detsember\|22. detsembril]] 2012 Gabrielele armu. [[25. veebruar]]il [[2013]] andsid komisjoni kuuluvad kardinalid paavstile ülevaate senistest uurimistulemustest. [[10. november\|10. novembril]] 2012 mõistis kohus Vatikani [[programmeerija]] Claudio Sciarpelletti tingimisi 2 kuuks vangi Gabriele abistamise eest. 147. rida: [[27. mai]]l 2007 kohtus paavst liikumise rajaja [[Kiko Argüello]]ga. Ta tunnustas 12. jaanuaril [[2009]] neokatehumeenide tegevust ja kohtus [[17. jaanuar]]il [[2011]] neokatehumeenidega. Ta kohtus 20. jaanuaril [[2012]] Neokatehumenaalse Tee liikumise esindajatega, kui Ilmikute paavstlik komisjon oli liikumise muudatusi tunnustanud. Paavst nimetas liikumist ~~„eriliseks~~"eriliseks anniks, mille Püha Vaim on meile andnud meie ~~ajal“~~ajal". Samas rõhutas paavst, et liikumises osalejad ei distantseeruks tavakoguduste liikmetest. ===Opus Dei=== 188. rida: [[Kogudus]]tes, kus leidub varasematesse liturgilistesse traditsioonidesse kiindunud usklikke, peab kogudusepreester nende palvel missa pühitsemiseks kasutama Johannes XXIII missaali ja seda missaali kasutavad preestrid peavad olema võimelised selle järgi missat pidama. Lugemised võivad olla rahvakeeles, kuid kasutada tuleb [[Püha Tool]]i poolt heakskiidetud väljaandeid. Johannes XXIII missaali pühitsemine võib aset leida [[argipäev~~\|argipäeviti~~]]iti. [[Pühapäev]]adel ja pühadel võib samuti toimuda üks selline pühitsemine. Kogudusepreester võib usklike palve korral lubada Johannes XXIII missaali kasutamist [[laulatus]]tel, [[matus]]tel ja [[palverännak]]utel. Kui [[ilmik]]ud ei saa kogudusepreestrilt nõusolekut oma palvele, võivad nad sellest teatada vastava piiskopkonna piiskopile. Kui piiskop ei saa nende soovi täita, võib vastava palve esitada paavstlikule komisjonile Ecclesia Dei. ==Uued piiskopkonnad== 205. rida: ==Ametisse nimetatud kardinalid== {{Vaata\|Benedictus XVI ametisse nimetatud kardinalid}} [[Benedictus XVI]] nimetas ametisse 90 [[kardinal]]i 5 [[konsistoorium]]il. [[11. juuni]]l [[2007]] tühistas Benedictus XVI [[Johannes Paulus II]] otsuse, et kui [[konklaav]]il ei saavutata 30 valimisvooru (12 valimispäeval) järel selgust, otsustab lõpliku tulemuse 31 voorus lihthäälte enamus eelmises voorus kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Benedictus XVI taastas varasema korralduse, mille alusel on konklaavil valituks osutumisel igas voorus nõutav 2/3 häälte arv. [[24. november\|24. novembril]] [[2012]] toimunud konsistooriumil ei nimetanud ta ametisse ühtki eurooplasest kardinali. See oli esimene konsistoorium pärast [[1927]], kui uute kardinalide seas polnud ainsatki itaallast ja esimene konsistoorium pärast [[1924]], kui määratute seas polnud ühtki eurooplast. Ta sätestas [[22. veebruar]]il [[2013]] avaldatud [[motu proprio]]s konklaavi reeglid. Benedictus XVI moodustas [[24. november\|24. novembril]] 2007 uued titulaarkirikud: 246. rida: Kardinal Ratzinger on mitteametlikult tauninud [[Harry Potter]]i sarja [[raamat]]uid, kuid ta pole selle kohta kardinalina ega paavstina ametlikku avaldust teinud. 1997. aastal oli ta kardinalina vastu [[Bob Dylan]]i esinemisele Roomas, kuid ta pole selle kohta paavstina ametlikku avaldust teinud. Benedictus XVI pole ametlikku avaldust teinud [[Dan Brown]]i “"[[Da Vinci kood]]i”i" kohta. [[12. veebruar]]il 2006 väljendas ta [[2006. aasta taliolümpiamängud]]e avamise puhul [[Torino]]s oma heameelt. 372. rida: Paavst märkis pärast kontserti: {{cquote\|''Invece l’opera di Pärt, pur avvalendosi anch’essa di uno strumento simile, un’orchestra sinfonica ed un coro, vuole dare voce ad un’altra realtà, che non appartiene al mondo naturale: dà voce alla testimonianza della fede in Cristo, che in una parola si dice ~~“martirio”~~"martirio". E’ interessante che questa testimonianza sia impersonata proprio da santa Cecilia: una martire che è anche la patrona della musica e del bel canto.'' [Teisest küljest, ehkki Pärdi töö kasutab ära sarnast instrumentatsiooni, sümfooniaorkestrit ja koori, soovib see väljendada teist reaalsust, mis ei kuulu loomulikku maailma: sõnas ~~„martüürium“~~"martüürium"- on see väljendus Kristuse usu tunnistusest. Huvitav on, et seda tunnistust kehastab Püha Cecilia: märter, kes on ka muusika ja ooperi patroon.]}} Välisminister [[Urmas Paet]] kohtus [[15. detsember\|15. detsembril]] 2010 Vatikanis paavstiga, kes tunnustas Eestit eduka arengu eest ning õnnitles Eestit peatse taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul. Paavsti sõnul on Eesti selle aja jooksul palju saavutanud. Paet kutsus paavsti Eestit külastama. 384. rida: ==Ametist tagasi astumine== {{Vaata\|Benedictus XVI tagasi asutmine}} Benedictus XVI teatas [[10. veebruar]]il [[2013]] peetud konsistooriumil, millel otsustati sama aasta mais pühakuks kuulutada [[Antonio Primaldo]], [[Laura di Santa Caterina]] ja [[Maria Guadalupe García Zavala]],<ref> ~~Konsistoorium uute pühakute nimetamiseks.~~ [http://press.catholica.va/news_services/bulletin/news/30468.php?index=30468&lang=en] Konsistoorium uute pühakute nimetamiseks]</ref> et kavatseb [[28. veebruar]]il 2013 kell 20 kohaliku aja järgi (kell 21 Eesti aja järgi) paavsti ametist tagasi astuda.<ref>~~Paavsti avaldus tagasiastumise kohta.~~ [http://press.catholica.va/news_services/bulletin/news/30471.php?index=30471&po_date=11.02.2013&lang=en#TRADUZIONE%20IN%20LINGUA%20INGLESE] Paavsti avaldus tagasiastumise kohta]</ref> Vastava teate avalikustas [[11. veebruar]]il Vatikani pressiesindaja Federico Lombardi. Teate avalikustamise päeval lõi välk [[Rooma Peetri kirik]]u kuplisse. <ref>[https://www.bbc.com/news/av/world-europe-21421810/lightning-strikes-st-peter-s-basilica-as-pope-resigns "Lightning strikes St Peter's Basilica as Pope resigns" BBC 12. veebruar 2013]</ref> Paavst tunnistas oma avalduses, et seoses kõrge vanusega ei jaksa ta enam oma kohustusi paavstina täita: 401. rida: == Teosed eesti keeles == Joseph Ratzinger. "Sissejuhatus kristlusesse: loengud apostellikust usutunnistusest" ("Einführung in das Christentum"). Tõlkinud [[Kersti Rist]]. [[Johannes Esto Ühing]], [[Tartu]] [[2006]], 335 lk. ISBN 9985-876-59-8. Benedictus XVI. "Entsüklika ''Deus caritas est'' – «Jumal on armastus» […] – ristiusu armastuses" [p.o. armastusest]. [Inglise keelest] tõlkinud [[Aulis-Leif Erikson\|Aulis-Leif Eriksson]] [p.o. Erikson] ja [[Toomas Help]]; eluloo tõlkinud [[Helve Trumann]] ja [[Markus Järvi]]. [[Roomakatoliku Kiriku Eesti Apostellik Administratuur]], [[Tallinn]] [[2006]], 72 lk. Benedictus XVI. "Entsüklika «Lootuses päästetud» – ''Spe salvi'' […] – ristiusu lootusest". [[Roomakatoliku Kiriku Eesti Apostellik Administratuur]], [[Tallinn]] [[2008]], 70 lk. ISBN 978-9949-15-636-8. Joseph Ratzinger. "Südametunnistusest: kaks esseed" ("On conscience"). [Inglise keelest] tõlkinud [[Helve Trumann]]; eessõna [[John M. Haas]]. [[Elukultuuri Instituut]], [[Tallinn]] [[2009]], 74 lk. ISBN 978-9949-18-739-3. ==Viited==

Benedictus XVI: erinevus redaktsioonide vahel