Vikipeedia

Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
141. rida:
[[File:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|300px|right|Lahinguskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist – 23. aprillini]]
 
==LahinguLahingute käik==
1. veebruar 1944 jõudsid Punaarmee 2. löögiarmee üksused [[Tõrvala]] juures Narva jõeni. Eelüksused asusid seda käigult ületama, mis aga ei õnnestunud.
 
155. rida:
Jaanilinna-Narva suunal kulgenud 109. laskuskorpuse rünnak peatati [[Popovka]]-[[Lilienbach]]i-[[Dolgaja Niiva]] joonel, Narva jõest idakaldal. Idakaldal, Narva linnast edelasuunal jäi veel ka Saksa vägede sillapea, mida piiritlesid [[Krivasoo]]-[[Dolgaja Niiva]]-[[Pustoi Konets]]i asulad.
 
Pärast Punaarmee vägede ümbergrupeerimist alustasid vãed [[11. veebruarilveebruar]]il uuesti pealetungikatseid. Narvast lõunas alustasid pealetungi 30. kv lk 63. ja 64. kv laskurdiviis Krivasoo Saksa vägede kaitseliinile ning jõudsid välja jõe läänekaldal sillapead kaitsnud 314. ld väeosadeni. [[Permisküla]] juures tungisid 11. laskurdiviisi väeosad üle jõe ning moodustasid uue sillapea. Narvast põhjas tungisid 43. laskurkorpuse 98. ld ja 131. ld väeosad Vepsküla ja Siivertsi suunal, kuni 2km kaitsesse. 109. lk väeosad tungisid peale Narvast lõunas ja edelas [[Soldino]] suunal, saavutamata edu. [[Vasknarva]] ruumis [[Karol]]i juures teostas 43. ld 147. lp dessandi ning moodustas sillapea.
 
13. veebruaril alustasid pealetungi teise ešeloni väeosad, 30 kv lk 45. kaardiväe laskurdiviisi väed ning laiendasid pealetungiga Narvast edelas olnud [[Krivasoo]] piirkonnas platsdarmi 13 km võrra kaitse sügavusse. [[Narva laht|Narva lahelt]] teostas BPL 260. üksik mereväe laskurbrigaadi pataljon 14. veebruaril [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]]. 15. veebruaril toimus veel [[2. löögiarmee]] ja 30. kv lk vägede rünnakud Krivasoo suunal, 64. ja 45. kv ld väeosasel õnnestus tungida [[Auvere platsdarm]]il mõnes kohas üle [[Tallinn-Narva raudtee]] [[Auvere jaam]]a piirkonnas.▼
[[Permisküla]] juures tungisid 11. laskurdiviisi väeosad üle jõe ning moodustasid uue sillapea.
 
Narvast põhjas tungisid 43. laskurkorpuse 98. ld ja 131.ld väeosad Vepsküla ja Siivertsi suunal, kuni 2km kaitsesse.
 
109. lk väeosad tungisid peale Narvast lõunas ja edelas [[Soldino]] suunal, saavutamata edu.
 
[[Vasknarva]] ruumis [[Karol]]i juures teostas 43.ld 147.lp dessandi ning moodustas sillapea.
 
▲13. veebruaril alustasid pealetungi teise ešeloni väeosad, 30 kv lk 45.kaardiväe laskurdiviisi väed ning laiendasid pealetungiga Narvast edelas olnud [[Krivasoo]] piirkonnas platsdarmi 13 km võrra kaitse sügavusse. [[Narva laht|Narva lahelt]] teostas BPL 260. üksik mereväe laskurbrigaadi pataljon 14. veebruaril [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]].
 
15. veebruaril toimus veel 2. löögiarmee ja 30.kv lk vägede rünnakud Krivasoo suunal, 64. ja 45.kv ld väeosasel õnnestus tungida [[Auvere platsdarm]]il mõnes kohas üle [[Tallinn-Narva raudtee]] [[Auvere jaam]]a piirkonnas.
 
19. veebruaril anti 43. laskurkorpusele korraldus üle minna kaitsele Narvast põhjas.
190. rida ⟶ 180. rida:
===Krivasoo kott===
{{Vaata|Krivasoo kott}}
Lahingud[[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarind]]e lahingud Narva ruumis jätkusid 16. märtsil., Siissiis õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] II pataljoni positsioonidesse sisse murda. I/45 pataljon ning ''Standartenführer'' Tuulingu juhitud 46. rügemendi osad suutsid vastase tagasi lüüa., Heideldiheideldi järgmise päevani. Sellega Punaarmee talvine pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus. Siitpeale valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrup Nordi]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. 9. aprillil 1944 pälvis vapruse eest 46. SS-vabatahtlike grenaderirügemendi I pataljoni ''Unterscharführer'' [[Harald Nugiseks]] [[Raudrist]]i Rüütliristi.▼
Idarinde põhjaosas ründasid punaarmeelased kirde pool [[Nevel]]it, [[Ostrov]]i, [[Pihkva]] ja Narva piirkonnas tankide ja lahingulennukite toetusel suurte jõududega. Nende läbimurdekatsed nurjati [[Wehrmacht]]i ja [[Relva-SS]]-i väeosade, samuti Eesti ja Läti SS-üksuste visa vastupanuga. Kohalikud läbimurded kas likvideeriti koheste vasturünnakutega või riivistati. Vaenlane kaotas 101 tanki.
 
▲Lahingud jätkusid 16. märtsil. Siis õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] II pataljoni positsioonidesse sisse murda. I/45 pataljon ning ''Standartenführer'' Tuulingu juhitud 46. rügemendi osad suutsid vastase tagasi lüüa. Heideldi järgmise päevani. Sellega Punaarmee talvine pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus. Siitpeale valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrup Nordi]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. 9. aprillil 1944 pälvis vapruse eest 46. SS-vabatahtlike grenaderirügemendi I pataljoni ''Unterscharführer'' [[Harald Nugiseks]] [[Raudrist]]i Rüütliristi.
 
Veidi enne [[22. juuni]]l 1944 alanud [[Pealetungioperatsioon Bagration|Nõukogude vägede suvist pealetungi]] jõudis [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] Kehrast Narva rindele. Selle II pataljon võttis üle [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] positsioonid. Koos 20. SS-diviisi [[20. Waffen-SS Füsilier Battalion|füsiljeerpataljoniga]] vahetas viimane omakorda välja [[Auvere|Auveres]]t lõunas kaitsel olnud 126. Jalaväediviisi osad. Samuti Auverest lõunasse paigutatud 47. rügemendi I pataljon allutati [[11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviisile Nordland]]. 46. rügement asus kaitsele 47. rügemendi II pataljoni vasakult tiivalt [[Narva laht|Narva laheni]].
198. rida ⟶ 186. rida:
Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida Peipsi järvest läänes teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Ülejäänud mehed pidi võetama [[piirikaitserügement]]idest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati ''SS-Oberführer'' Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) Relva-SS-i armeekorpuse juhtkonna komplekteerimist. Uue [[diviis]]i ja [[armeekorpus]]e moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord.
===Juulilahingud===
25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal Govorovi[[Leonid Govorov]]i juhitavad [[Leningradi rinderinne|Leningradi rin]]de väed – [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] – pärast tunniajast turmtuld pealetungi väegrupile Narva. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse [[Auvere|Auveres]]t lõunas. 20. SS-diviisi füsiljeerpataljonil läks siiski korda rindejoon varsti taastada. Paralleelselt alustasid pealetungi [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] väed löögiga [[Dünaburg]]i suunas, [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]]. Lahingutegevus Põhja-Läti aladel mõjutasid Narva rinnet oluliselt, Narva rinde püsimine sõltus lahingutegevuse arengust Pihkva ning hiljem Lõuna-Eesti aladel. Põhjasuunaline löök Tartu piirkonnast tinginuks Narva rinde kokkuvarisemise ja ohu likvideerimiseks lõunas eraldas operatiivgrupp Narva väeüksusi. Vägede äratõmbamise tõttu Narva piirkonnast tuli aga vähendada Narva rindelõigu pikkust.
 
Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, [[Riigiküla]] ja [[Narva-Jõesuu]] all. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku 3 pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool Riigiküla üle Narva jõe. Vaasa all on hakatud silda ehitama. Diviis palus abi.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_lahing_(1944)"