Esimene Balkani sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
180. rida:
 
Puuduliku luure tagajärjena pealetungivate vägede kohta nurjus Osmanite pealetungiplaan täielikult Bulgaaria ülemvõimu ees, sundides [[Kölemen Abdullah paša]]t hülgama [[Kirk Kilisse lahing|Kirk Kilisse]], mis võeti Bulgaaria [[Kolmas armee (Bulgaaria)|Kolmanda armee]] poolt vastupanuta. Adrianoopoli kindlus koos umbes 61 250 mehega isoleeriti ja [[Adrianoopoli lahing (1913)|piirati]] Bulgaaria [[Teine armee (Bulgaaria)|Teise armee]] poolt sisse, kuigi esialgu ei olnud rünnak võimalik, kuna Bulgaaria varustuses puudusid piiramisvahendid. Kreeka mereväe ülekaalu tagajärg Egeuse merel oli, et Osmanite väed ei saanud sõjaplaanides kavandatud tugevdusi, mis koosnes täiendavast korpusest, mis tuli tuua meritsi [[Osmanite Süüria|Süüriast]] ja [[Osmanite Süüria|Palestiinast]]. Seega mängis Kreeka sõjalaevastik Traakia kampaanias otsustavat, kuigi kaudset rolli, neutraliseerides 3 korpust, märkimisväärse osa Osmanite armeest, sõja kõik-tähtsas avaosas. Palju otsesem roll oli Bulgaaria 7. Rila diviisi erakorraline toomine Makedooniast Traakia rindele pärast operatsioonide peatamist seal.
 
[[Pilt:Chataldzha attack.jpg|pisi|Bulgaaria rünnak [[Çatalca]]s]]
 
Pärast Kirk Kilisse lahingut otsustas Bulgaaria Ülemjuhatus mõne päeva oodata, otsus võimaldas Osmanite vägedel hõivata uued kaitsepositsioonid [[Lüleburgaz]]-[[Karaağaç, Edirne|Karaağaç]]-[[Pınarhisar]] liinil. Vaatamata sellele võitis Bulgaaria Esimese ja Kolmanda armee rünnak (107 386 jalameest, 3115 ratsameest, 116 kuulipildujat ja 360 suurtükiväe ühikut) tugevdatud Osmanite armeed (126 000 jalameest, 3500 ratsameest, 96 kuulipildujat ja 342 suurtükiväe ühikut) ja jõudis [[Marmara]] mereni. Mis puudutab hõivatud vägesid, siis oli see suurim Euroopas võideldud lahing pärast [[Prantsuse-Preisi sõda]] ja enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Selle tulemusena suruti Osmanite väed nende viimasele kaitsepositsioonile piki [[Çatalca]] liini, mis kaitses poolsaart, millel paiknes [[Konstantinoopol]]. Seal õnnestus Osmanitel värskete tugevduste abil Aasia provintsidest rinne stabiliseerida. Liin oli ehitatud [[Vene-Türgi sõda (1877-78)|Vene-Türgi sõja]] ajal Osmanite teenistuses Saksa inseneri, von Bluhm paša juhtimisel, kuid peeti aastal 1912 vananenuks.