Vineer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P →top: pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{lisaviiteid|aasta=2018|kuu=märts}}
[[Pilt:Spruce plywood.JPG
'''Vineer''' on kihiline materjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede ([[spoon
Spoonid asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2
Vineeri valmistamiseks kasutatakse [[kask|kase-]] ja okaspuitu. Okaspuuvineeris kasutatakse [[harilik kuusk|kuuse-]] ja [[harilik mänd|männi]]puitu, segavineeris peale kase- ja okaspuule ka [[haab|haava]]spooni. Võimalikud on erinevad kombinatsioonid, näiteks vineer, mille pinnaspoon on kask ja vahespoon okaspuu või vastupidi. Kasevineer on kõige tugevam.
Välitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, mille valmistamiseks kasutatakse veekindlaid liime. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga.
Kui vineerplaadid on soovitud mõõtu lõigatud, tuleb horisontaalpinnad 45-kraadise nurga alla freesida. Fassaadivineerina seda kasutada ei saa, sest puudub ultraviolettkiiri ärapeegeldav kiht. See tähendab seda, et vineer peab küll niiskusele
Vineerplaatide tavalised pikkused on 1525, 1500, 1250 ja 1200
Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peab olema kuni 200
Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, spooni treimine, spooni kuivatamine, spooni ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajaks lõikamine ja paneeli lihvimine.
{{commons|Category:Plywood}}
|