Vineer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
{{lisaviiteid|aasta=2018|kuu=märts}}
[[Pilt:Spruce plywood.JPG|right|250px|pisi|[[Kuusepuit|Kuusepuidust]] vineer]]
'''Vineer''' on kihiline materjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede ([[spoon|spoonide]]ide) kokkuliimimisel (vineeri paksus on 4–50  mm). Vineeri täpset paksust ei ole võimalik määrata, sest see sõltub kasutatavatest seadmetest ning toote kasutuskohast.
 
Spoonid asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2  mm). Selline asetus võimaldab tagada vineertahvli tugevuse igas suunas. [[Konstruktsioon 141]] korral on mõlema pinnaspooni all kolm spooni asetatud [[puidusüü]]ga ühes suunas. See tagab vineeri suurema tugevuse laiuse suunal.
 
Vineeri valmistamiseks kasutatakse [[kask|kase-]] ja okaspuitu. Okaspuuvineeris kasutatakse [[harilik kuusk|kuuse-]] ja [[harilik mänd|männi]]puitu, segavineeris peale kase- ja okaspuule ka [[haab|haava]]spooni. Võimalikud on erinevad kombinatsioonid, näiteks vineer, mille pinnaspoon on kask ja vahespoon okaspuu või vastupidi. Kasevineer on kõige tugevam.
 
Välitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, mille valmistamiseks kasutatakse veekindlaid liime. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga.
 
Kui vineerplaadid on soovitud mõõtu lõigatud, tuleb horisontaalpinnad 45-kraadise nurga alla freesida. Fassaadivineerina seda kasutada ei saa, sest puudub ultraviolettkiiri ärapeegeldav kiht. See tähendab seda, et vineer peab küll niiskusele ja temperatuurimuutusele vastu, kuid võib päikese toimel värvi muuta. Selleks, et vineeri hoone [[fassaad]]il viimistlusmaterjalina kasutada, tuleb võtta niiskuskindel vineer ja seda eelnevalt tööstuslikult töödelda – katta fenooli- ehk filmikihiga (valmistatakse erineva paksusega ja paljudes värvitoonides) ja vineerplaadi servad värvida ilmastikukindla värviga. Tähtsaim fassaadivineeri kestmise juures on niiskuse mittesattumine vineerikihtide vahele. Vineeri ei tohi objektil enam lõigata ning kruvipeade ja vineeri vahel peaks kasutama kummitihendiga [[Seib|seibeseib]]e. Paigaldamisel tuleb silmas pidada ka seda, et vineer vajab küllaltki suurt paisumisruumi ja seepärast tuleb plaatide vahele jätta 5–10  mm [[vuuk]]. Pärast servade pehmendamist ja vineeri lihvimist võib seda viimistleda [[peits]]i, [[Lakk|laki]] või [[värv]]iga. Kruvide asemel saab kasutada ka klambreid.
 
Vineerplaatide tavalised pikkused on 1525, 1500, 1250 ja 1200  mm. Plaatide levinumad laiused on 1200, 1500, 1800, 2400, 2500, 3000, 3050 ja 3600  mm. Vineerplaatide pikkust määratakse puidusüü pikisuunas!
Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peab olema kuni 200  mm diameetriga ja pikkusega 1...2  m.
 
Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, spooni treimine, spooni kuivatamine, spooni ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajaks lõikamine ja paneeli lihvimine.
 
 
{{commons|Category:Plywood}}