1992.–1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Miacek (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Miacek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
Kohe pärast seadluse nr 1400 väljakuulutamist kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja Jeltsini pöördumise Venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tähelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini tagandamiseks. Ülemnõukogu hääletas Jeltsini tagandamise poolt ja andis volitused üle Rutskoile. Seejuures tuleb märkida et 23. oktoobril kell 10 alanud erakorralisel rahvasaadikute kongressil puudus [[kvoorum]]: selle saavutamiseks puudununud rahvasaadikute mandaadid lihtsalt tühistati<ref>http://www.yeltsincenter.ru/author_comment/release/na-tretii-den-posle-ukaza</ref>. Seejärel tagandati Kongressi erakorralisel istungil Jeltsin veel kord ametist ning tema kohustused läksid üle asepresident [[Aleksandr Rutskoi]]le. Ülemnõukogu ja rahvasaadikute kongressi saadikud ja nende pooldajad isoleeriti miilitsa ja sõjaväe poolt hoonesse ja selle juures olevale väljakule. Elutegevust tagavad kommunikatsioonid lõigati läbi. Esimese seadlusena "presidendi ametis" allkirjastas Rutskoi seadluse "Kriminaalvastutusest konstitutsioonilise korra rikkumise eest" ("Об уголовной ответственности за нарушение конституционного строя"). Seadlus nägi muu hulgas ette ka [[mahalaskmine|mahalaskmise]]<ref>http://www.yeltsincenter.ru/author_comment/release/na-tretii-den-posle-ukaza</ref>. [[3. oktoober|3. oktoobril]] murdsid [[Aleksandr Rutskoi]] ja [[Ruslan Hasbulatov]]i relvastatud pooldajad piiramisrõngast läbi ning algasid Ülemnõukogu pooldajate kokkupõrked miilitsa ja sõjaväega. Rutskoi kutsus Ülemnõukogu rõdult miitingulisi üles moodustama salku ja vallutama "veel täna" tormijooksuga linnavalitsust ja Ostankinot; Hasbulatov kutsus üles "vallutama tormijooksuga Kremlit usurpaatori ja [[kurjategija]] Jeltsiniga" ja vangistama "kogu tema müüdava kliki maa alla". Seejärel hõivati kindrali kommunist [[Albert Makašov]]i vägede ja [[Aleksandr Barkašov]]i fašistliku Vene Rahvusühtsuse üksuste poolt Moskva linnapea büroo; üks ründajate juhtidest, Makašov deklareeris hoone palkonilt rahuoluga: "Ma vallutasime selle neetud linnavalitsuse! [...] Ja enam ei tule meie maale enam kunagi ei meere, ei peere, ei sööre, ei t..apäid!" ("ni merov, ni perov, ni serov ni h..ov!")<ref>https://www.youtube.com/watch?v=0ZeVTGvI76k</ref>. 16:00 kirjutas Boriss Nikolajevitš Jeltsin alla seadlusele erakorralise seisukorra kehtestamisest Moskvas<ref>Указ президента Российской Федерации от 3 октября 1993 № 1575 [http://giod.consultant.ru/documents/1196976 «О введении чрезвычайного положения в Москве»]</ref>. Mässulised püüdsid Makašovi juhtimisel tormijooksuga vallutada telekompanii "Ostankino" hooneid. Hukkus 32 inimest.
 
AsepeaministerEsimene asepeaminister Jegor Gaidar iseloomustas mälestusteraamatus "Lüüasaamiste ja võitude päevad" kujunenud olukorda järgmiselt:
<blockquote>20.00. Ostankino ründamine jätkub, opositsiooni sõjardid vallutavad uusi objekte. Siseministeeriumi väed on demoraliseerunud, armeeüksused appi ei tule. Opositsioonil peaaegu et õnnestus veenda rahvast oma edasiliikumise mastaapsuses ja presidendi isolatsioonis. Kõik see desorganiseerib neid, kes on valmis tulema appi. Võtan vastu otsuse pöörduda moskvalaste poole abipalvega.</blockquote><ref>Tsiteeritud veebisaidi https://openuni.io/course/2/lesson/8/material/228/ järgi</ref>.