Veenmine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) →Nõuandeid läbirääkimiste pidamiseks: Vikipeedia ei ole õpik |
Artiklit on täiendatud suhtlemisoskuste osaga ehk Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu suhtlusoskusi käsitleva artiklitesarja osana |
||
1. rida:
'''Veenmine''' on tegevus, millel on avalik eesmärk ületada kellegi [[kahtlus]] või [[kõhklus]].
[[Fail:Veenmisoskus suhtlusosksute skeemil (ESTÜ, 2007).jpg|pisi|319x319px|Veenmine suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007)]]
Veenmine on iga sõnum, mis püüab mõjutada inimeste arvamusi, hoiakuid või tegusid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Borg, J.|pealkiri=Veenmine|aasta=2009|koht=|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=|isbn=9789985627839}}</ref>
==Ajalugu==
18. rida ⟶ 20. rida:
* Vältimine – inimene soovib lihtsalt minema kõndida ega tee mingeid pingutusi, et oma huvide eest seista või teise huvisid püüda mõista. Kasutatakse enamasti siis, kui inimesel on vähe lootust olukorda ükskõik millises suunas mõjutada või kui inimene tajub, et tal poleks kokkuleppest oodata mingit kasu.
* Koostöö – inimesed soovivad keskenduda mõlema poole huvide maksimeerimisele. Enamasti valitakse see viis siis, kui pikaajalise hea läbisaamise tagajärjel on võimalik, et mõlemad pooled saavad vastastikust kasu, või kui mõlema poole huvides on leida mõlemale suurepärane lahendus, sest tehingu olemus nõuab seda.
== Veenmine kui suhtlusoskus ==
Veenmine kuulub [[Suhtlusoskused|suhtlusoskusena]] kompleksoskuste hulka ehk sisaldab nii [[Kontaktioskused|kontakti]]-, [[Aktiivne kuulamine|aktiivse kuulamise]], [[Selge eneseväljendamine|selge eneseväljendamise]] kui [[Enesekehtestamine|kehtestamisoskusi]].
James Borg<ref name=":0" /> käsitleb leebe veenmise kunsti, mis heatahtliku suhtlemise tagajärjel loob mõlemale või kõigile osapooltele meeldivad tulemused. Sellise heatahtliku veenmise põhialuseks on teise kuulamine mitte mehaaniliselt, mille puhul kuulaja võib küll korrata rääkija sõnu või isegi lauseid, kuid pole endale teadvustanud rääkija jutu tähendust, selle tegelikku sõnumit. Tulemuse saavutab veenmine, mis on kohandatud teise poole vajadustele, huvidele ja emotsioonidele. Selleks tuleb rääkija sõnumit mõista ratsionaalsel tasandil, kuid lisaks on väga oluline rääkija tajumine intuitiivsel tasandil, mille mõjul kujuneb kuulajal rääkija suhtes empaatiline mõistmine, ja tema vajaduste kui ratsionaal-emotsionaalse terviku mõistmisest ka rääkijale endale märku anda.
Seega on sellise veenmise aluseks [[võidan-võidad mõtteviis]].
Mõne inimese jaoks võib veenmine seostuda ärarääkimisega, augu pähe rääkimisega.
Kuid [[Mõjutamine suhtlemisel|mõjutamine]] ja selle alaliik veenmine ei ole sama kui [[Manipuleerimisega toimetulek|manipuleerimine]]. Tehnikad võivad küll kohati kattuda, aga eesmärgid on hoopis erinevad. Cialdini arvates on veenmise puhul tegemisega üritusega müüa maha ideed, toodet või teenust, millest reaalselt usutakse, et see võib teise inimese (kliendi) elule või ärile luua lisaväärtust.<ref>{{Raamatuviide|autor=Cialdini, R.B.|pealkiri=Mõjustamise psühholoogia. Teooria ja praktika|aasta=2014|koht=|kirjastus=Pegasus|lehekülg=|isbn=9780061241895}}</ref>
[[Manipuleerimisega toimetulek|Manipuleerides]] seevastu ei toetuta faktidele, vaid mõeldakse neid välja ning valetatakse lähtuvalt manipuleerija huvidest.
Selleks, et mõjuda veenvalt, peetakse oluliseks:
* [[Kontakti loomine|kontakt luua]], seda [[Kontakti hoidmine|hoida]] ja ka korrektselt [[Kontakti lõpetamine|lõpetada]].
* pöörata tähelepanu [[Ukseavajad|ukseavajate]] kasutamisele - üks võimalus on kasutada selleks lauset, mis lõpeb küsimusega, nt ''Ma panen tähele, et te uurite seda asja juba tükk aega, järsku saan ma kuidagi lisainfot anda''?.
* uuringute põhjal mängib veenmisel olulist rolli [[Koostöine kontakt|rapporti]] tehnika ehk [[koostöine kontakt]]. Sellisel juhul peegeldatakse teadlikult suhtlemispartneri liigutusi (nt hingamise rütmi), et saavutada parem mõistmine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Haley,J.|pealkiri=Uncommon Therapy. The psychiatric Tecqniques of Milton H. Ericson|aasta=1993|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Tickle-Degnen,L.,Rosenthal, R.|pealkiri=The Nature of Rapport and Its Nonverbal Correlates|aasta=1990|koht=Psychological Inquiry, Vol. 1, No. 4|kirjastus=|lehekülg=285-293}}</ref>
* kasutada palju [[Aktiivne kuulamine|aktiivse]] ja ka [[Toetav-julgustav kuulamine|toetav-julgustava kuulamise]] tehnikaid, et suhtlemispartner tunneks ennast olulisena, arvestatuna.
* omalt poolt soovitatakse pakkuda [[Eneseavamine|eneseavamist]], et suurendada vastastikust usaldust.<ref>{{Raamatuviide|autor=McKay, M., Davis, M., Fanning, P.|pealkiri=Suhtlemisoskused|aasta=2004|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=}}</ref>
* kasutada [[Selge eneseväljendamine|selget eneseväljendamist]] ehk mina-sõnumeid, et näidata vastutuse võtmist oma sõnumi eest.
Kuna veenmine on protsess, siis tuleb kasuks [[Käiguvahetus (psühholoogia)|käiguvahetuse tehnika]]. Viimane on [[Kehtestav käitumine|kehtestava]] (enesekehtestava) käitumise eritehnika.
Kõrvaloleval skeemil on märgata, et veenmine omab seoseid nii [[Tagasisidestamine|tagasisidestamise]] kui [[Konflikti reguleerimine|konflikti reguleerimisega]] ([[Probleemi lahendamine|probleemi lahendamisega]]). Läbi oskusliku [[Tagasisidestamine|tagasiside]] andmise saab mõjutada suhtlemispartneri edasist käitumist (vt. [[Tagasisidestamine|hindav/tunnustav]] ja [[Tagasisidestamine|hindav tagasiside]]). Analoogiliselt mõjutab veenmisoskus [[Probleemi lahendamine|probleemide lahendamist]] ja [[Konflikti reguleerimine|konfliktide reguleerimist]] (vt. [[Konflikti reguleerimine|6-astmeline mudel]]).
Veenmine on oluliseks osaks nii [[Läbirääkimised|läbirääkimistel]], müügiprotsessis, õpetamisel/juhendamisel kui nõustamisel.
==Vaata ka==
| |||