Redaktsioon: 24. aprill 2019, kell 17:58 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 068 muudatust P sortimisvõti ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2019, kell 11:04 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| ei ole [[Hiina\|Hiina RV]] [[Tiibeti autonoomne piirkond\|Tiibeti autonoomse piirkonna]] kohta.}} [[Pilt:Flag of Tibet.svg\|~~thumb~~pisi\|300px\|Iseseisva [[Tiibeti lipp\|Tiibeti riigi lipp]]]] '''Tiibet''' ([[tiibeti keel\|tiibeti]] བོད་ (Pö, [[Wylie transliteratsioon]]is Bod); [[mongoli keel\|mongoli]] ''Төвд'' (Tüvd), [[hiina keel\|hiina]] 西藏 (Xīzàng)) on piirkond [[Sise-Aasia]]s, [[tiibetlased\|tiibetlaste]] kodumaa. Suurema osa Tiibetist hõlmab ~~[[Hiina\|~~Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond]] (pealinn [[Lhasa]]). [[1913]]–[[1951]] oli Tiibet iseseisev riik. Selle Hiina poolt [[anneksioon\|annekteeritud]] riigi [[õiguslik järjepidevus\|õigusliku järjepidevuse]] esindajaks peab end [[Tiibeti eksiilvalitsus]], mida ei ole ametlikult tunnustanud mitte ükski riik. Tiibeti ulatus läänest itta on 2400 ja põhjast lõunasse 1000  km. Keskmine kõrgus on 4000  m üle merepinna. Kolmandik Tiibetist on asustamata, viiendikku asustavad [[nomaadid]]. Peamine põllumajanduspiirkond on 1600  km pikkune org, mis ulatub Ülem-[[Indus]]e orust läänes kuni Ülem-[[Brahmaputra]] oruni idas. == Tiibeti piirid == 15. rida: == Rahvastik == Tiibeti rahvaarvu hinnatakse umbes 13,7 miljonile, sellest 44,5% ehk 6,1 miljonit on tiibetlased ja 7,5 miljonit hiinlased. Pealinnas Lhasas elab 120 tuhat elanikku, neist 42% on tiibetlased. Sissetulek ühe inimese kohta on 80 dollarit aastas (1990), arvatav eluiga on 40 aastat. ÜRO Arenguprogrammi Arenguindeks on 0,087, millega Tiibet asub [[Tšaad]]i ja [[Djibouti]] vahel 153. kohal maailmas. Valdav osa tiibetlastest on budistid, aga säilinud on ka budismieelne bööni usund. Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks, millest Lhasa dialekti kasutatakse ''[[lingua franca]]''´na. 27. rida: ==Tiibeti ajalugu == {{Vaata\|Tiibeti ajalugu}} Arvatakse, et Tiibeti esimesed asukad saabusid Tiibetisse rohkem kui 2000 aastat e.m.a ida poolt. Pärimused räägivad, et sõjakad karjakasvatajad ühendas oma vahel 410 e.m.a Indiast saabunud [[Nyatri tsenpo]], kes pani alguse 41 kuninga dünastiale. Esimesed kirjalikud ajaloo allikad pärinevad 7.–9. sajandist (~~“Mani~~"Mani bka’-~~‘bum”~~‘bum", ~~“sBa~~"sBa-~~bzhed”~~bzhed", ~~“bKa’~~"bKa’-thang-sde-~~lnga”~~lnga", raidkirjad, Tun-huangi koobastempli käsikirjad). Esimest korda ajaloos mainitakse Tiibetit [[Ptolemaois]]e Geograafias nime all ''batai (βαται),'' järgmisena mainivad teda hiinlased, kasutades nime ''fa''. 35. rida: Esimene Tiibeti kuningas gNya-‘khri-btsan-po (247 eKr). Yar-lungi Seitsme taevalikku trooni kuningadünastia (u 250–100 eKr). Kahe sTeng dünastia kuninga valitsemisaeg (u 150 eKr) – muutuste periood. 41. rida: troonihaaramine ja kukutamine, sPu-de-gung-rgyal-i võimuletulek. Võimuvõitlus hõimude vahel, religioossed ja sotsiaalsed muutused. Kultuuri ja tehnika areng. Kuninglike hauakambrite ehitamise algus. Kuus Sa’i Legs (u 50 eKr), kaheksa lDe (u 100 a) ja viis bTsan (u 300 a) kuningat ning nende ajastu. Esimene Tiibeti kirjakeelne lähetus mahub 7. sajandisse, kui kuningas [[Namri Löntsän]] (Gnam-ri-slon-rtsan) saatis saadiku Hiinasse. 69. rida: [http://mdokhams.gmxhome.de/mainintro.html The East Tibet Website] [http://greenkiwi.co.nz/footprints/frames/gu.htm The Kingdom of Gu-ge, Western Tibet] [http://www.thdl.org/) The Tibetan and Himalayan Digital Library] [http://library.thinkquest.org/25772/site/english/noframes/tour2.htm Important Dates] *[http://library.thinkquest.org/25772/site/english/noframes/tour6.htm The Tibetan Calendar]

Tiibet: erinevus redaktsioonide vahel