Redaktsioon: 30. aprill 2019, kell 10:26 redigeeri Njsnvln 4 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2535 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2019, kell 09:47 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
33. rida: \| märkused = }} '''Põhja-Makedoonia''', ametliku nimega '''Põhja-Makedoonia Vabariik''' ([[makedoonia keel]]es Република Северна Македонија, ''Republika Severna Makedonija'')<ref>{{Netiviide\|Autor=H KAΘHMEPINH\|URL=http://www.ekathimerini.com/229563/gallery/ekathimerini/in-images/northern-light-fyrom-makes-name-change-deal-with-greece\|Pealkiri=Northern light: FYROM makes name change deal with Greece\|Väljaanne=International New York Times - Kathimerini English Edition\|Aeg=12. juuni 2018\|Kasutatud=}}</ref><ref>{{cite web\|url=https://www.theguardian.com/world/2018/jun/13/macedonia-rejects-treaty-greece-name-row-zoran-zaev \|title=Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute \|trans-title= \|date=13. juuni 2018 \|accessdate=14. juunil 2018 \|publisher=[[theguardian.com]] \|language=en}}</ref>, on [[merepiirita riik]] [[Kagu-Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas. [[Lääne-Balkani riik]]ide hulka arvatud suuresti mägine Põhja-Makedoonia piirneb [[Serbia]], [[Bulgaaria]], [[Kreeka]], [[Albaania]] ja [[Kosovo]]ga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast. Põhja-Makedoonia on parlamentaarne vabariik, ÜRO ja Euroopa nõukogu liige. [[2019]]. aasta veebruaris sõlmiti Põhja-Makedoonia ja [[NATO]]-vaheline [[NATO liikmesriigid\|liitumisprotokoll]] ning riik on olnud alates [[2005]]. aastast ka [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] liitumiskandidaat. ~~<br />~~ ==Nimi== {{vaata\|Makedoonia nimetüli}} [[2019]]. aasta [[12. veebruar~~\|12. veebruarist~~]]ist on riigi ametlik nimi '''Põhja-Makedoonia Vabariik''', osana kokkuleppest Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahel. Enne 2019. aastat kuulus Põhja-Makedoonia rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nimega "endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik" (makedoonia keeles Πоранешна Југословенска Република Македонија - ΠJРМ, ''Poranešna Jugoslovenska Republika Makedonija - PJRM'', [[inglise keel]]es ''Former Yugoslav Republic of Macedonia'', lühend ''FYROM''). Nimevahetuse põhjuseks oli Kreeka soov, et tänapäevast riiki eristataks selgelt [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)\|Kreeka Makedooniast]]. Kreeka kartis, et kui riiki tunnustatakse Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)\|territoriaalseid pretensioone]]. Tüli lahendati osana Prespa kokkuleppest. ==Loodus== Põhja-Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks on läänepiiril asuv [[Korab\|Golem Korab]] (2764  m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka [[Šar planina\|Šari mägede]] kõrgeim tipp [[Titov Vrv]] (2748  m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgeimaks mäeks Rujen/Ruen (2252  m). Riigil pole merepiiri, kuid riigi edelaosas asuvad tähelepanuväärsed järved ([[Ohrid]] ja [[Prespa järv\|Prespa]]). 127. rida ⟶ 125. rida: {{vaata\|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik}}, ''[[Makedoonia Sotsialistlik Vabariik]]'' Põhja-Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva [[8. september\|8. septembril]]. Sel päeval [[1991]]. aastal toimus [[Makedoonia iseseisvusreferendum]], kus osales Makedoonia elanikest 75,8%, kellest 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president [[Kiro Gligorov]] riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis [[Jugoslaavia]] lagunemise käigus tekkinud olid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult. Makedoonias oli rahulik kogu [[Jugoslaavia kodusõda\|Jugoslaavia kodusõja]] jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti [[piirileping]], millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.

Põhja-Makedoonia: erinevus redaktsioonide vahel