Redaktsioon: 9. aprill 2019, kell 21:58 redigeeri Njsnvln 4 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2535 muudatust Uus lehekülg: 'pisi\|Austria raudtee-ettevõtte [[Südbahn 1898. aastast pärinev plakat vaadetega Austria Rivierale]] '''Austria Riviera''' (saks...'		Redaktsioon: 30. aprill 2019, kell 15:02 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
8. rida: ==Ajalugu== [[Pilt:Abbazia Slatina-Promenade um 1900.jpg\|~~thumb\|right~~pisi\|Promenaad [[Opatija]]s aasta 1900 paiku]] [[Pilt:Lussinpiccolo 1900.jpg\|pisi\|[[Mali Lošinj]] aasta 1900 paiku]] [[Pilt:Palace-Portoroz2.JPG\|~~thumb\|right~~pisi\|Aastal 1910 avatud hotell Sloveenias [[Portorož]]is]] ===Varasem ajalugu=== [[Rooma riik\|Vana-Rooma]] aegadel oli piirkond mitme olulise asula, näiteks [[Aquileia]], asupaik. [[Hiliskeskaeg\|Hiliskeskajast]] kuni 1797. aasta [[Campo Formio rahu]]ni haldas suuremat osa piirkonnast [[Veneetsia vabariik]]. [[Trieste]] liideti aga aastal 1382 [[Habsburgide monarhia]]ga, mis kontrollis suuremat osa piirkonna [[tagamaa]]st. Trieste arenes välja oluliseks sadamaks ja kaubavahetuse keskuseks ning aastal 1719 anti linnale [[vabasadam]]a staatus. Seejärel arenes sadam edasi kui Habsburgide Austria tähtsaim kaubasadam ja laevaehituse keskus. Habsburgid olid omandanud linna kõrval asuva [[Görzi krahvkond\|Görzi krahvkonna]] maad ja omasid ka väiksemaid Ida-Istria alasid, mida hallati [[Sise-Austria]] osana. ===19. sajand=== Aastal 1815, pärast [[Napoleoni sõjad\|Napoleoni sõdasid]], sai sealsetest rannaküladest osa uuest ~~[[Austria keisririik\|~~Austria keisririigist]]. [[Viin]]ist Triestesse viiva [[Austria Lõunaraudtee\|Lõunaraudtee]] valmimine aastal 1857 ei aidanud mitte ainult kaasa linnade omavahelise kaubanduse arengule, vaid võimaldas ka Viini kõrgkihil Rannikumaa pehmetest talvedest osa saada. Trieste arenes sumisevaks kosmopoliitseks linnaks, mida külastasid kunstnikud, muusikud, poeedid ja kirjanikud igalt poolt üle kogu keisririigi (alates aastast 1867 üle kogu Austria-Ungari) ja ülejäänud Euroopa. Ümbritsevatest rannikulinnadest ja -küladest said rikaste ning kuulsate lemmikpaigad. Aastal 1850 sai [[Lošinj]]i (itaalia keeles ''Lussino'', saksa keeles ''Lötzing'') saarest [[Habsburg]]i keiserliku perekonna suveresidents. Aastal 1860 lõpetati tollase [[ertshertsog]]i ja hilisema Mehhiko keisri [[Maximiliano (Mehhiko keiser)\|Maximiliano]] lossi [[Miramare loss\|Miramare]] ehitustööd.

Austria Riviera: erinevus redaktsioonide vahel