Erinevus lehekülje "Horvaatia kuningriik (keskaegne)" redaktsioonide vahel

P (pisitoimetamine using AWB)
=== 11. sajand ===
 
Kohe, kui Stjepan Držislav aastal 997 suri, alustasid tema kolm poega [[Svetoslav Suronja|Svetoslav]] (997–1000), [[Krešimir III (Horvaatia)|Krešimir]] (1000–1030) ja [[Gojslav (Horvaatia)|Gojslav]] (1000–1020) vägivaldset võitlust trooni pärast, nõrgestades riiki ning võimaldades veneetslastel [[Pietro II Orseolo]] juhtimisel ja bulgaarlastel [[Samuil (Bulgaaria)|Samuili]] juhtimisel tungida Horvaatia valdustesse piki [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikut. Aastal 1000 juhtis Orseolo Veneetsia laevastiku Aadria mere idarannikule ja võttis selle järk-järgult tervikuna kontrolli alla, esiteks [[Kvarneri laht|Kvarneri lahe]] saared ja Zadar, siis [[Trogir]] ja [[Split]], millele järgnes edukas merelahing [[Neretva piraadid|Neretva piraatidega]], pärast mida sai ta kontrolli [[Korčula]] ja [[Lastovo]] üle ning võttis tiitli ''dux Dalmatiæ''. Krešimir III püüdis võimu Dalmaatsia linnade üle taastada ja omas vähest edu aastani 1018, kui ta sai lüüa Veeneetsialt, kes oli liidus [[Lombardia|lombardlastega]]. Samal aastal sai tema kuningriik lühikeseks ajaks aastani 1025 ja [[Basileios II]] surmani [[Bütsants]]i vasalliks. Tema poeg [[Stjepan I]] (1030–1058) läks ainult nii kaugele, et sai Neretva hertsogi aastal 1050 omale vasalliks.
[[Pilt:Bulgaria Samuil raster.png|pisi|vasakul|300px|Horvaatia ja [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria tsaaririik]] Samuili (997–1014) ajal]]
Aastal 1000 juhtis Orseolo Veneetsia laevastiku Aadria mere idarannikule ja võttis selle järk-järgult tervikuna kontrolli alla, esiteks [[Kvarneri laht|Kvarneri lahe]] saared ja Zadar, siis [[Trogir]] ja [[Split]], millele järgnes edukas merelahing [[Neretva piraadid|Neretva piraatidega]], pärast mida sai ta kontrolli [[Korčula]] ja [[Lastovo]] üle ning võttis tiitli ''dux Dalmatiæ''. Krešimir III püüdis võimu Dalmaatsia linnade üle taastada ja omas vähest edu aastani 1018, kui ta sai lüüa Veeneetsialt, kes oli liidus [[Lombardia|lombardlastega]]. Samal aastal sai tema kuningriik lühikeseks ajaks aastani 1025 ja [[Basileios II]] surmani [[Bütsants]]i vasalliks. Tema poeg [[Stjepan I]] (1030–1058) läks ainult nii kaugele, et sai Neretva hertsogi aastal 1050 omale vasalliks.
 
[[Pilt:Map Byzantine Empire 1045 2000px svg.png|pisi|vasakul|300px|Horvaatia Kagu-Euroopa kaardil aastal 1045]]
56 292

muudatust