Teine maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

[[Väegrupp C]] kindraloberst [[Wilhelm Ritter von Leeb]]i juhatusel pidi murdma läbi prantslaste [[Maginot' liin|Maginot’ kaitseliinist]]. 12.-13. mail ületasid sakslased Prantsuse-Briti liitlasvägede selja taga mitmes lõigus [[Maas]]i jõe, avades tee üle Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaa asuva [[Ardennid]]e mäestiku liikunud tankigrupp von Kleisti tankidiviisidele, mis prantslaste kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetas lennuvägi. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid [[Holland]]i kuninganna [[Wilhelmina]] moodustas Suurbritannias [[eksiilvalitsus]]e ning [[Holland]]i kolooniad jätkasid vastupanu. [[Antwerpen]], Belgias vallutat Saksa vägede poolt [[18. mai]]l, Belgia vastupanu kestis vaid kolm nädalat. Belgia alistus 28. mail. Hollandist sai aga Saksamaa võimu all olev ''Reichskomissariat Niederlanden''.

===Prantsusmaa vallutamine===

Kuna Prantsusmaa väejuhatus uskus, et sakslased kasutavad [[Maginot' liin]]ist möödumiseks sama taktikat, mida [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], ja grupeeris oma paremad väeüksused [[Belgia]] piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja [[Belgia]] territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad. 16. mail 1940 alustasid [[Väegrupp A]] ja [[Väegrupp B]] liikumist Prantsusmaale ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära [[Belgia]]s ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Prantsuse armees oli kolm armeegruppi, kus oli kokku 9 armeed ja kuhu kuulus 74 diviisi, neist 47 jalaväediviisi, 7 Põhja-Aafrika diviisi, 5 koloniaalvägede diviisi, 6 motoriseeritud jalaväediviisi, 3 kerget mehhaniseeritud diviisi, 3 tankidiviisi ning 5 ratsaväediviisi. Lisaks olid kohal liitlased – 9 inglaste diviisi, 1 tšehhide ja 4 poolakate diviisi.