Krivitšid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|250px|Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium.]]

Leetopissi "[[Jutustus möödunud aegadest]]" teatel elasid nad [[Volga]], [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe [[lähe]]te juures.<ref>[[Petri Kallio]] (2015). [https://www.academia.edu/20252178/The_Language_Contact_Situation_in_Prehistoric_Northeastern_Europe "The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe"]. Kogumikus: Robert Mailhammer, Theo Vennemann gen. Nierfeld, Birgit Anette Olsen (toim.), The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages, lk 77-102. Copenhagen Studies in Indo-European 6. Copenhagen. Lk 93</ref> Vanema seisukoha järgi oli tegu 5. sajandil esimeste [[slaavlased|slaavlastena]] Loode-Venemaale jõudnud hõimuga, mis rajas seal 5.–10. sajandil levinud [[pikk-kääbaste kultuur]]i. Uurijate uuemate arvamuste kohaselt olid krivitšid [[baltlased]] või slaavistunud baltlased, kes esindasid pikk-kääbaste kultuuri lõunapoolset ja hilisemat osa (slaavlasteks ei nimeta neid ka "Jutustus möödunud aegadest").<ref>[[Andres Tvauri]] (2001). [http://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement "Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost"], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. [[Tartu Ülikool]], Filosoofiateaduskond. Lk 221–222</ref><ref>Andres Tvauri (2007). [http://www.helsinki.fi/venaja/nwrussia/eng/sbornik2008/tvauri.pdf Migrants or natives? The research history of Long Barrows in Russia and Estonia in the 5th–10th centuries]. Slavica Helsingiensia, 32. Helsinki. Lk 247–285.</ref>