Vene Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Octagon11 (arutelu | kaastöö)
42. rida:
 
==Ajalugu==
Vene Õigeusu kirik loeb enda alguseks [[988]]. aastalaastat, võttiskui [[Kiievi-Vene]] [[Kiievi suurvürst|suurvürst]] [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]] vastuvõttis [[ristiusk|ristiusuBütsants]]ist vastu [[Bütsantsristiusk|ristiusu]]ist ja tegi sellest Kiievi-Vene riigis [[riigiusk|riigiusu]], millest sai alguse Vene Õigeusu kirik. Kiievi-VenemaaleVene riiki loodi [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik|Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku]] [[Kiievi metropoolia]] ning [[Kiiev]]isse asutati [[VeneKiievi õigeusu kiriku juhtide loendmetropoliit|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi]] [[Mihhail I (Kiievi metropoliit)|MihhailiMihhail I]] [[aujärg]]. Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi-VenemaaVene kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Kiievi-VenemaaleVenesse lähetati usu levitamiseks peamiselt [[kreeklased|kreeklastest]] [[munk]]i ja õpetajaid. Kiievi-VenemaalVenes segunes nende õpetus kohalike [[paganlus|paganlike]] kommetega.
 
Algselt oli [[kultus]]e raskuskese [[liturgia]]l (avalik [[jumalateenistus]]) sealhulgas valjuhäälsel [[palve]]te esitamisel ja [[armulaud|armulaual]], ka [[piht]] oli selle osa. [[Usk|Usuti]], et inimese edasist saatust (pärast surma) ei määra mitte üksnes tolle eluajal tehtud teod, vaid ka elavate palved nende eest. Nende palvete lugemiseks tekkisid niiöelda matmata surnud – need on mungad, kes loevad eestpalveid surnute ja üldse kõigi vastavasse raamatusse kantute eest. [[Klooster|Kloostris]] või [[kirik (pühakoda)|kirikus]] asuvasse raamatusse kandmise eest võeti materiaalset hüvitust. Algselt arvati ka, et iga kloostrisse maetud inimene saavutab [[lunastus]]e, hoolimata tehtud [[patt]]udest. [[Pühak]]uks saamise tingimuseks oli algselt ka surnud isiku säilmete kõdunematus, hiljem see põhimõte muudeti.