Vikipeedia

Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
23. rida:
[[1346]]. aastal andis [[Taani kuningas]] võimu Eestimaal üle [[Saksa ordu]]le. [[Hansalinn]]ana sai Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust, omades nn laokoha õigust. [[Kaubandus]]e kiire kasv ja majanduslik õitseng tingisid vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma väljanägemise järele.<ref name="raekoda" />
 
Vanimat, idapoolset hooneosa pikendati [[1371]]–[[1374|74]]–74 lääne suunas. See nüüdse pikkusega, kuid kitsam ühekorruseline hoone ei erinenud eriti palju suurest kodanikumajast. Kiviraiduri Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega aastatel [[1402]]–1404 sai hoone põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme.<ref name="raekoda" /><ref name="Eesti Entsüklopeedia" /><ref name="yKCTP" />
 
Hoone ehitati kahekorruseliseks<ref name="Masso 80" />. See on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge [[sadulkatus]]e ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas mašikuliitaoliseks [[friis]]iks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise [[hilisrenessanss]]-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga ([[1627]]–[[1628]], G. Graff, taastatud 1952, arhitekt [[Albert Kukkur]])<ref name="Eesti Entsüklopeedia" /><ref name="Masso 80" />. [[1433]]. aastal parandati tornikiivrit, [[1439]] seati üles kell<ref name="Masso 80" />. Tornikiivri tipus on [[tuulelipp]] [[Vana Toomas]]<ref name="Eesti Entsüklopeedia" />.
 
[[Pilt:Vana Toomas Tallinna raekoja torni tipus 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Vana Toomas raekoja torni tipus]]
35. rida:
 
[[Pilt:Tallinna raekoja veesüliti 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Tallinna raekoja vasest veesüliti]]
Kaitserinnatise ja lohepeakujuliste [[veesüliti]]tega<ref name="QA3WW" /> kaunistatud peafassaadi läbib peaaegu kogu hoone pikkune 9 kaarest koosnev alumise korruse kõrgune [[kaaristu]]. Fassaadi toetavad lisaks 8 [[piilar]]it<ref name="Eesti Entsüklopeediaraekoda9" /><ref name="raekoda9Eesti Entsüklopeedia" />. Kaupmehed otsisid tihti kaaristu all vihma eest varju<ref name="Hahn 22" />. Üht raekoja arkaadkäigu sammast kasutati [[häbipost]]ina. Selle külge aheldati kurjategijad, et neid linnarahvale häbistamiseks ja mõnitamiseks välja panna<ref name="Hahn 25" />. Sellel olid kaelaraud ja randmekinnitid<ref name="hfErf" />. Kaaristu lõpeb raekoja peauksega hoone paremas servas. Teistest väiksematest ustest ja luukidest erineb peauks ilusate raidpiitade ja ukseni viiva kolme trepiastme poolest. Tänu neile on näha, et tegu on peasissekäiguga.<ref name="Hahn 22" />
 
Esimese korruse läänepoolse osa ehituslaad on sarnane tema all asuva keldriruumi omaga: sellegi servjoonvõlve kandsid neli madalat neljatahulist piilarit. Keskajal oli siin arvatavasti nn kaubasaal, kus tutvustati kaupu, sõlmiti tehinguid jne. Kaubasaalist ida pool olev ruum, mille võlvid toetuvad samasugustele neljatahulistele piilaritele, oli keskajal piinakamber. Põhjapoolsesse müüri ehitatud trepi kaudu oli see ühendatud raesaaliga teisel korrusel, kus keskajal mõisteti kohut. Kahest väiksemast idaosas asuvast ruumist oli lõunapoolne varakambriks, kust ruumi läänemüüris asuva trepi kaudu pääses teisele korrusele linna arvepidamise ruumi (kämmerei). Nagu varakamber, nii on ka sellest põhja pool asetsev ruum kaetud [[silindervõlv]]iga. Selle ruumi läänemüüris oli ahi (kalorifeer ehk [[hüpokaust]]) raesaali kütmiseks.<ref name="O8RdQ" />
48. rida:
Kodanikesaalis on 9 akent, mis muudavad ruumi väga valgeks. Kodanikesaali ilme kujundavad kaks värvilist kolmevärvilise kalasabamustriga kaheksatahulist piilarit, mille [[talum]]il paiknevad [[tsistertslased|tsistertslaste]] arhitektuurist pärineva ja Tallinnas hiljem sageli esineva ehituskunstilise motiivina [[konsool (arhitektuur)|konsoolid]]<ref name="Hahn 25" />. Piilarid on sihvakad ja lisavad ruumile avarust. Kalasabamuster on taastatud läänepoolsel piilaril säilinud fragmendi eeskujul<ref name="Kangropool" />. Neile toetub võlvitud lagi. Võlvitud lagesid nägi harva mujal kui kirikutes, kloostrites ja kindlustes. Elumajadesse ehitati tavaliselt puitlaed.<ref name="Hahn 25" />
 
Kahevõlviline ruum on 7 konsooliga jagatud 6 võlvikuks. Keskajal oli põrand laotud eri suurusega paekiviplaatidest, tänapäeval on plaadid ühetaolised.<ref name="Kangropool" />
 
Valmimisaegne kodanikesaal ei olnud siiski arvatavasti nii avar kui tänapäeval. Visuaalselt kitsendasid ruumi viinapuuväätidega maalingud, mis tõenäoliselt seinu ja lage katsid<ref name="Kangropool" />. Kodanikesaali lõunaseina idanurgas asuvad kaks väikest keskaegset käimlat profatti, üks meestele ja üks naistele<ref name="8QHzE" />. Saali idaseina läbiv portaal ühendab ruumi raesaaliga. Portaali kohal paikneb nišš, mille algne sisu on teadmata. [[1561]]. aastast seisab nišis aga ladinakeelne manitsustahvel raehärradele.
58. rida:
Vööndkaarte profiil koosneb kahest tugevast teravselgsest servamõikast. Sama kordub varieeritult kahevõlvilises kodanikesaali taga asuvas raesaalis. Madalreljeefsed [[päiskivi]]d raesaali võlvlaes on esimesi näiteid siinsele [[hilisgootika]]le iseloomulikust lamedast reljeefstiilist<ref name="ReferenceC" />. Raesaal on raekoja kõige tähtsam ruum. Seal pidasid raehärrad oma istungeid ja võtsid vastu otsuseid<ref name="Hahn 25" />. Raesaali mugavuste hulka kuulus see, et teda sai kütta. Keskajal ei olnud igas ruumis kaminat või mõnda muud küttesüsteemi, mis talvel oleks sooja andnud. Nurgas seisev [[kahhelahi]] ehitati alles mitu sajandit hiljem.
 
Raesaali seintesse on müüritud kaks rahakappi. Kappide tammepuust uksi ([[tamm]] on väga vastupidav puu) kannavad tinutatud raudhinged. Neid uksi sai lukku keerata, sest kappides hoiti raha, dokumente ja muid väärtuslikke asju.
 
Raad pidas ametis linna[[kirjutaja]]t, kes tähendas dokumentidesse üles tähtsaid asju ja kellel peale ilusa käekirja oli ka hea haridus.
77. rida:
=== Ehituslugu ===
 
Ehitusuuringud on tõestanud, et raekoda paiknes samal kohal juba [[13. sajand]]ilsajandil. Praegune, rohkem kui 600-aastane hoone rajati vana raekoja müüritisele<ref name="jykWs" />. Juba aastal 1250 oli praeguse raekoja asukohal kivihoone. Allikates mainitakse koosolekusaaliga (''consistorium'') ja keldriga (''cellarium civitatis'') hoonet [[1322]]. aastal. Linna võimsuse ja rikkuse kasvades ehitati ta ümber. 14. sajandi lõpul oli hoone sama pikk kui praegu, kuid kitsas ja ilma tornita. Ainult arkaadkäik, mis praegusest arkaadkäigust erines, andis tunnistust sellest, et tegemist pole tavalise elumajaga.<ref name="Rannu 34" />
 
Tallinn kujunes 14. sajandiks oluliseks vahesadamaks Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinna Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. Peamine Euroopast läbi Tallinna Venemaale liikuv kaubaartikkel oli [[NaCl|sool]]. Soolale järgnesid [[kangas|kangad]] ja [[heeringas|heeringad]]. [[Metall]]idel, [[vein]]il ja [[vürts]]idel oli samuti oluline koht. Osa eelnimetatud kaupadest jäi koduturule, aga enamik läks edasi Venemaale. Tallinnast lääne poole viidud kaupade hulgas oli esikohal [[teravili]]. [[Rukis]], [[puit]], [[lina]] ja paekivi olid Liivimaa päritolu kaubad. 15. sajandist pärineb enamik tänapäevani säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ja raekoda.<ref name="9CHFS" />
86. rida:
 
[[Pilt:Tallinna raekoja kell.jpg|pisi|Tallinna raekoja kell]]
Ajaloolise Tallinna kuldaeg jääb 15. sajandi keskpaiga ja 16. sajandi alguse vahelisse perioodi<ref name="ltCgS" />. Hansaaegade majanduslik jõukus lubas luua suurepäraseid arhitektuuri- ja kunstiväärtusi. [[1530]]. aastast hakkas raekoja kohal keerlema tuulelipp Vana Toomas. 16. sajandi lõpul valmistas tuntud valajate perest pärit [[Heinrich Hartmann]] raekojale kella. [[17. sajand]]il pandi raekojale uus [[tornikiiver]], selle töö tegi ehitusmeister [[Greiger Graff]]<ref name="Masso 80" /><ref name="Rannu 35" />. Arvatavasti [[1627]]–1627–[[1629]] pandi senise gooti teravkiivri asemele hilisrenessanss-stiilis praegune kiiver. “Ühe"Ühe märgiga telliskivide järgi võib otsustada, et mitmed fassaaditööd, tornikonsooli ja viilu parandamine, uute dekoratiivsete veesülitite paigaldamine ja siseehitustööd toimusid kõik umbes ühel ajal või vähemalt järjest,”" rääkis Teddy Böckler. “Nähtavasti"Nähtavasti 1630. ja 1650. aasta vahel ehitati ka suurde saali piilarite vahele vaheseinad ja konsoolide kõrgusele vahelagi. Nende väikeste kambrite kütmiseks oligi vaja ehitada ahjud ja korstnajalad."<ref name="Tallinna raekojas kukkus lagi sisse" /> Vanasti polnud majadel maapinnani ulatuvaid vihmaveerenne. Nende asemel kaunistasid katuseräästaid enamasti lohepeakujulised kivist või rauast veesülitid, mille ülesandeks oli vesi majaseinast eemale juhtida<ref name="lemill.net" />. Üheaegselt torni lõpetamisega sepistas vasksepp [[Daniel Pöppel]] raekojale lohepeadest vaskplekist veesülitid<ref name="Masso 80" /><ref name="Rannu 35" />. Praegu on need raekojas ilu pärast.
 
[[Pilt:Tallinna raekoda; vaadatuna Voorimehe ja Kullassepa tänava nurgalt. (AM 8544 34 F 10170).jpeg|pisi|leftvasakul|Tallinna raekoda, 1885–1890]]
[[1651]]–1652 viidi raekoja peasissepääs barokkarhitektuurile iseloomulikult üle hoone keskossa. Peaportaal suleti. Raekoja esinduslikkust ja omapära esiletoonud kaaristu ning keldri ja esimese korruse aknad müüriti kinni. Kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ja tükeldati eraldi ruumideks<ref name="raekoda5" /><ref name="Masso 80" />. 1860. aasta paiku ehitati nelinurksed aknad ümber teravkaarseiks<ref name="Masso 80" />.
 
[[1944]]. aastal toimunud pommirünnakus ([[märtsipommitamine]]) süttis raekoja tornikiiver ja hävis. See sai tõukeks raekoja ulatuslike [[restaureerimine|restaureerimistööde]] algusele pärast sõda<ref name="raekoda5" />. [[1952]]. aastal taastati torn. [[1959]]–[[1960]] avati taas kaaristu ja kõrvaldati fassaadidelt möödunud sajandi ümberehituste jäljed. [[1971]]–[[1975]] (arhitekt [[Teddy Böckler]], sisearhitektid [[Leila Pärtelpoeg]] ja [[Udo Umberg]])<ref name="Mn1JD" /> vabastati raekoja sisemus hiljem ehitatud vaheseintest ja -lagedest ning taastati raekoda Tallinna esindushooneks.<ref name="Masso 80" />
 
1952. aastal taastatud torni puitkonstruktsioon oli [[1996]]. aastaks osaliselt pehkinud ja selle plekk-kate lagunenud. Niisiis vahetati tornikiiver ja sümboolse tähendusega Vana Toomas välja. Vana Toomas oleks võinud suurema tormi korral alla kukkuda. Tööd algasid 1996. aasta alguses, kui Albu vallas valmistati vajalikud puitdetailid. Torni osad toodi Tallinna juunis ning algas nende kokkumonteerimine ja katmine [[vask|vasest]] plaatidega. Torni puitkonstruktsiooni katmiseks kulus 1,4 tonni vaskplekki. Viimase töönädala kolmapäeva õhtul liideti torni osad kokku ja esialgu raekoja kõrval maapinnal seisva torni otsa paigutati Vana Toomas. Esmalt tuli vana torni tugevdada, et ta töö käigus ära ei laguneks. Ülemine osa tõsteti alla alles kell kolmveerand 9. Esialgu plaaniti tööd lõpetada kell 3, kuid asi venis õhtuni. [[Tuul]] tõusis ja kui oli jäänud üles tõsta veel viimane torni osa, tekkis oht, et tuul hakkab töid segama. Lõpuks õnnestus kell 7 hakata torni viimast osa oma kohale panema. Torni liitmise ja jupikaupa ülespaigutamise töötas välja projektibüroo Sille insener Danil. Plaanid viis ellu AS Stinger [[Voldemar Metsaallik]]u juhtimisel. Tornikiivri aitas üles tõsta [[Pekkaniska]] autotõstuk.<ref name="Postimees" />
 
1970. aastate restaureerimistööde käigus taastati keskaegne suur saal, mis oli üle 300 aasta olnud ümber ehitatud väiksemateks kambriteks. Kambrite kütmiseks ehitatud ahjude kaks korstnajalga lammutati saali poolt kuni võlvlaeni. Võlvlae paekivisse 17. sajandil raiutud auk kaeti trossidel rippuva puitalusega, mis krohviti.<ref name="tallinn.ee" />
102. rida:
Tornikiiver oli selleks ajaks oma esialgse kuju paljude ümberehituste tõttu kaotanud. Praegune torn on rohkem [[Niguliste kirik]]u oma moodi. Ta on natuke saledam, nii et välisrõdule enam liikuma ei mahu. Nüüdne kiiver on iseloomulikum 17. sajandi hilisrenessansile. Ehitustööde aasta sügiseni oli tornikiiver vaskpunane ja siis värviti roheliseks. Torni vahetamine läks linnavalitsusele maksma 1,8 miljonit [[Eesti kroon]]i. Raha võeti linna eelarvest.<ref name="Postimees" />
 
Tallinna Raekoja pööning puhastati välja aastatel [[2002]]–2003. Pööningupoole lammutas ehitusfirma kuni „pööningu"pööningu põranda tasapinnani“tasapinnani", mis oli tekkinud võlvidele kogunenud prahist. Selle sisse lammutajad ise ei kaevunud<ref name="tallinn.ee" />. Kaevetööde käigus leitud põnevad ja haruldased leiud on raekoja pööningul uudistamiseks väljas<ref name="pööninguleiud" />. Nende hulgas on näiteks raha ja dokumentidega nahkpaun, mis just tänu tolmule hästi säilis. Kõige vanemaks leiuks osutus aga raesaali põranda alt leitud puust tõmmits, mille süsinikuanalüüs näitas, et selle valmistamiseks kasutatud puu hakkas Eesti metsades kasvama vist [[1230. aastad|1230. aastatel]], kui Rävala oli juba [[Taani]] võimu all. Lisaks saab tutvuda restaureerimislooga – stendidelt näeb lühikirjeldusi selle etappidest aastatest 1952–2005. Pööningule viib teiselt korruselt keerd­trepp. See asub endise raekoja köögi [[mantelkorsten|mantelkorstnas]].<ref name="Raekoda võlub" />
 
Raekoja võlvidepealselt veeti toona välja ligi 300 tonni ehk umbes 70 veoautokoormat prahti. Sellest enamuse moodustas võlvikuplite vahesid täitnud pinnas, mis ajalooliselt oli täitnud soojustuse ülesannet. Kaevetööde käigus tuli prahi seest välja üle 300 leiu, nende hulgas haruldasi dokumente ja esemeid. Neid uuriti, puhastati ja konserveeriti ning väike, kuid põnevam ja haruldasem osa neist on raekoja pööningul väljanäitusel. Näha saab pööningult leitud kirju raele ja raehärradele 14.–16. sajandist, keskaegseid [[tuletõrje]]vahendeid, tööriistu jms kuni [[1905. aasta revolutsioon]]iliste [[lendleht]]edeni välja.<ref name="pööninguleiud" />
 
[[Teddy Böckler]] ([[17. mai]] [[1930]] – [[8. detsember]] [[2005]]) oli Tallinna raekoja restaureerimis[[arhitekt]] alates [[1959]]. aastast kuni surmani. Restaureerimine lõpetati tema projekti järgi [[2006]]. aastal.<ref name="raekoda9" />
 
Enamikku 1970. aastate lõpul tehtud sisekujunduse elementidest ei heidetud minema, kuna Teddy Böckler leidis, et tegu on õnnestunud, tervikliku ja väärika sisekujundusega. Lisaks linnakodanike saali mööblile säilisid näiteks omal ajal väga moekad süsimusta [[polüester]]lakiga kaetud vaheuksed hüüdnimega "klaveriuksed". Klaveriuksed sobivad väga hästi kujunduse teiste mustade elementidega. Raekoja direktor Elvira Liiver Holmström ütles, et ennistamise käigus tegeldi ka rekonstrueerimisega, mistõttu sai raekoja köök tagasi kunagi sealt välja lammutatud mantelkorstna. Korsten on ühtlasi trepikojaks, millest kulgeb pööningule keerdtrepp. Pööningusaal puhastati tolmust, uuendati ning sellest sai muuseumi- ja näitusepaik.<ref name="4eoCr" />
119. rida:
=== Raekoja torn ===
[[Pilt:Tallinna Raekoja tuulelipud.jpg|pisi|Tallinna Raekoja tuulelipud]]
Raekoja torn ehitati ühes raekojaga aastatel 1402–1404. Algselt oli tornil gootipärane püramiidjas kiiver. [[1627]]. aastal asendati see hilisrenessanss-stiilis kiivriga, mis on 26 meetrit kõrge. Raekoja torni kõrgus kaaristu alaosast tippu on 64 meetrit<ref name="9ZaJu" />.<ref name="Tallinna raekoda" />
 
Raekoja torni saab üles ronida ja [[Tallinna vanalinn]]a teise nurga alt vaadata. Päris tornikupli servani, kust paistab piire, ei pääse, üksnes esimeste akendeni (täpselt tornikellani). Pooltel akendel on ees metallvõrk, ülejäänutel trellid. [[Trepp]] on järsk, aga kuna torn pole kõrge, siis pole see probleem. Lähedalasuva restorani [[Olde Hansa]] köögist levib trepikotta piparkoogi lõhn<ref name="RdGfb" />. Kitsas trepp võimaldab tulla-minna vaid ühel külastajal. Niisiis pole ühelt küljelt teisele saamine kõige lihtsam, ent trepiorvad annavad vahepeal võimaluse mõni kiirem või teises suunas liikuv külaline mööda lasta. Tornitrepil on 115 astet<ref name="4fqYH" />. Kellarõdu asub 34 meetri kõrgusel<ref name="gaNIv" />. Tornis saab tutvuda kirjutistega torni ajaloost, tänapäevast ja Vanast Toomast<ref name="uk4Fu" />.
125. rida:
=== Vana Toomas ===
[[Pilt:Tallinn Vana Toomas 1530 (2009).JPG|pisi|1530. aasta Vana Toomas]]
[[Vana Toomas]] on tänapäeval oluline Tallinna sümbol. Raekoja tippu asetati see [[tuulelipp]] aastal [[1530]]. Kuuldavasti oli tuulelipu modelliks [[talupoeg]]. Poisina hiilgas ta Tallinna baltisaksa eliidi korraldatud kevadistel [[ammulaskmine|ammuvõistlustel]], mille käigus lasti ammunooltega posti otsa püstitatud puust värvilist [[papagoi]]d. Temal õnnestus ainsana pärast pikaleveninud võistlust see alla lasta. Tema madal sünnijärgne staatus ei võimaldanud aga talle auhinda anda. Selle asemel sai ta tänu linnapeale igavese au linnavalvurina. Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil torn [[Märtsipommitamine|9. märtsi pommirünnakus]] põlema süttis. 1952. aastal taastati tornikiiver ja üles seati Vana Tooma koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ja torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. Originaal, 1530. aasta Vana Toomas, on praegu raekoja iidses keldris<ref name="Tallinna raekoda" />. 1952. aasta Vana Tooma koduks on [[Tallinna Linnamuuseum]]<ref name="vq8Gq" />.
 
==Sisustus==
133. rida:
[[1667]]. aastal kaeti raesaali lääne- ja idaseina põhjapoolsed lõigud nikerdatud puitfriisiga, mille elegantselt keerduvasse palmikvääti kombineeriti osavalt jahistseenid ja muud nikerdatud figuraalsed reljeefid<ref name="lk123" />. Friisi 12 osa valmistas meister [[Elert Thiele]], kes Tallinna kodanikuks sai [[1661]] ja suri [[1674]]<ref name="lk123" /><ref name="Rannu 36" />. Ülejäänud 8 friisitahvlit lõpetas pärast tema surma muude kaunistustööde kõrvalt [[Joachim Armbrust]] (elas Tallinnas alates [[1692]], suri umbes 1703). Need paigutati saali lääne- ja idaseina lõunapoolsetesse lõikudesse. Armbrust kujundas oma friisi kõrgbarokselt lopsaka ja volüümse lillornamendiga<ref name="6eJxE" />. Friiside kohal asub 8 piibliteemalist maali, mille autor on lübecklane [[Johann Aken]] (surnud [[1689]] [[Riia]]s)<ref name="Reference378" /><ref name="Rannu 36" />. Raad tellis need raesaali lünetiväljade katteks. Maalide keskne teema on kohtumõistmine ([[Saalomoni]] kohus, [[Kristus]] [[Pilaatus]]e ees, [[Simson]] ja [[Delila]], [[Seeba kuninganna]] jt.)
 
Traditsioon maalida raekodadesse moraliseerivaid kohtumõistmisteemalisi kompositsioone pärineb [[Madalmaad]]est, kus seda praktiseeriti juba 13. sajandil. Sujuv valguse ja varju vaheldus ning särav ja soe koloriit on Tallinna raekoja istungitesaali tänini kaunistavate Akeni maalide peamisi võlusid<ref name="Reference378" />. Kuid ka jõuliste figuuride käsitluses ja kompositsioonis esines Aken oskusliku meistrina. Maalides mõnevõrra ilmnev hollandi ja flaami kunsti ([[Rubens]], [[Rembrandt]]) mõju süvendab ettekujutust J. Akenist kui meistrist, kes oli kursis oma kaasaegse kunsti saavutustega. Raekoja maalid ei ole kvaliteedilt ja maneerilt võrdselt head. “Seeba"Seeba kuninganna”kuninganna" ning “Kristus"Kristus teenarirahaga”teenarirahaga" on ülejäänuist kohati tunduvalt nõrgemad ning nende maalimaneer reedab teiste maalijate, tõenäoliselt meistri abiliste kätt.<ref name="lXYMU" />
 
Eriline väärtus on meie päevini säilinud bürgermeistrite pingi külgtugedel. 14. sajandist pärineva pingi külgleenil on kujutatud [[Tristan]]i ja [[Isolde]] kohtumine ning [[Simson]]i võitlus lõviga. 15. sajandist pärineva pingi otsatoed on kaunistatud [[Taavet]]i ja [[Koljat]]i võitlust kujutava stseeniga ning stseeniga, kus Delila lõikab maha Simsoni juuksed. Viimane reljeef kujutab [[Aristoteles]]e sattumist nõiduslikku [[Phyllis]]e võrku<ref name="Rannu 36" />. Phyllis ajanud Aristotelesel pea nii segi, et see lubanud tal enda seljas isegi ratsutada. Selle pildiga tahetakse mõista anda, et naiselik kavalus teeb vahel võimatugi võimalikuks. Muuseas on seda kujutist tõlgendatud ka nii, et ükskord olevat jutukas raehärra rae saladused oma naisele välja lobisenud. Et teda karistada ja häbistada, sunniti teda oma naisele hobuseks olema.<ref name="Hahn 26" /> Hiljem on liidetud kaks skulptuuri: “"[[Ristija Johannes]]e pea”pea" ja “"[[Veronika]] rätt”rätt". Nende autor on [[Clawes Sittow]], tuntud maalikunstniku [[Michel Sittow]]i isa.
 
Raekojas on kõik raiutud kividetailid (sambad, kaared, mõned kivid) ja puunikerdused värvitud ja kullatud. Allegoorilised moraliseerivad süžeed kujutavad truudust ja salakavalust, nõrkust ja jõudu, mehisust ja õiglust. Sama eesmärk on raehärrade jaoks mõeldud manitsustahvlil: “Aastal"Aastal 1651. Raehärra, kes sa ka ei oleks, astudes raekotta ametitalitusele, heida ära selle ukse ees kõik eraelu ärritused: viha, ülekohus, vaen, sõprus, meelitused; ühiskonnale alista oma isik ja mure, sest nii, nagu sina oled teistele õiglane või ebaõiglane, nõnda esined sina ka Jumala kohtu ees kohtualusena.”"
 
Raekoja ruume kasutati mitmel otstarbel. Peale raeistungite korraldati seal pidustusi ja teatrietendusi. Keldrikorrusel asusid laoruumid ja veinikelder, esimesel korrusel arkaadkäigu taga olid kaubasaal ja piinakamber. Põhiruumid olid teisel korrusel; siin asusid kodanikesaal, raesaal, kämmerei, varakamber ja raeköök. Raekoda köeti keldrikorrusel asunud [[kalorifeer]]i – õhusoojendi – abil.<ref name="Rannu 35" />
146. rida:
[[Pilt:Tallinna raevaiba detail 1.JPG|pisi|Tallinna raevaiba detail]]
{{vaata|Tallinna rae piltvaibad}}
[[1547]] lasi Tallinna raad Raekoja seinte tarbeks kududa seina- ja pingivaibad. Vaibad on kootud looduslike tekstiilivärvidega värvitud [[vill]]asest [[lõng]]ast. Need valmistati [[Madalmaad]]es [[Enghien]]i linnas. Kõigile vaipadele on tellija tunnusena sisse kootud kolm [[Tallinna vapp]]i, vappide kohal on kudumise aasta 1547. Alates [[1937]]. aastast kuuluvad vaibad Tallinna Linnamuuseumi varade hulka. Raekojas paiknevad nende koopiad.
 
Seitse Tallinna raekoja piltvaipa tellis Madalmaadest raehärra [[Arent Pakebusch]]. Ta maksis ette 150 marka. Pärast vaipade valmimist [[1548]]. aastal tasus ta veel 341,5 marka ja 4 killingit. Kahel üle 8 meetri pikkusel piltvaibal on kujutatud [[Vana Testament|vana testamendi]] sündmusi [[Iisrael]]i riigi kuldaja kuninga Saalomoni elust. Viiel lühemal pingivaibal on värvirohked [[taimornament|taimornamendid]]. Vaibad pandi raekoja saali vaid eriti pidulikel puhkudel. Kaunis [[tapeet]] elavdas ruumi ja muutis ühtlasi tuuletõkkeplaadi ülesandeid täites rõsked kiviseinad soojemaks.
156. rida:
== Raad ==
[[Pilt:Tallinna vapp Tallinna raekoja seinal 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Tallinna vapp Tallinna raekoja seinal]]
Juba [[1248]]. aastal kinnitas [[Taani kuningas]] [[Erik IV]] Tallinnale [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõiguse]], millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud [[Tallinna raad]]. Sellega astus Tallinn [[Euroopa]] õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni [[1970]]. aastani. Tänapäevani munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist ülesannet linna esindushoonena.<ref name="raekoda5" />
 
Üks olulisimaid vabalinna privileege oli luua linnanõukogu ehk magistraat. Magistraadi ülesanne oli “järgida"järgida linna kasu ja hüvangut”hüvangut". Raad andis välja [[seadus]]i, sõlmis kokkuleppeid, tal oli oma [[pitsat]]. Raad müntis [[raha]], määras inimesi ametisse, valvas korra ja kaubanduse üle linnas, käsutas linna vara, juhatas linna kaitset, korraldas kindlustuste ehitamist ja sõjaväe ülalpidamist, pidas kohut ja jälgis kohtuotsuste täitmist. Raad pööras tähelepanu linlaste olmele ja väljanägemisele<ref name="Rannu 33" /> ning võttis vastu riietusreglemendid. Raekojas otsustati kõik tähtsad küsimused: kui mitu uut torni linnamüüri ehitatakse, mis juhtub teolt tabatud varastega, mitu pulmakülalist kaupmees oma pulma tohib kutsuda ja mitu {{kas|puuda}} kuldehteid tohib kanda [[kullassepp|kullassepa]] naine<ref name="Hahn 22" />. Rae ülesanne oli linna rahvusvaheline esindamine: [[leping]]ute sõlmimine välismaiste valitsejate ja linnadega, hoolitsemine Tallinna kohustuste täitmise eest Hansa liidu liikmena ja osalemine hansapäevadel, kaubandusläbirääkimiste pidamine, oma kodanike huvide kaitsmine välismaal, seaduslikkuse ja korra tagamine, linna kaitsevõime eest vastutamine, arvepidamine linna [[kinnisvara]] üle, [[maksud]]e kogumine, osaline arvepidamine kirikute ja [[seek]]ide tulude ja kulude üle jne. Raad pidas linna arve-, rendise-, kinnistu- ja kodanikeraamatuid. Lisaks tuli pidada kirjavahetust teiste võimukandjatega ning vaadata läbi linnakodanike palveid ja kaebusi<ref name="raekoda38" />. Raad oli seega kõrgeim linnavõim.
 
Alguses kuulusid rae koosseisu vaid [[raehärra]]d – nõunikud, kes valiti [[kaupmees]]te seast. 13. sajandi teisest poolest oli raeistungite eesotsas kaks bürgermeistrit. Raehärrade arv ei olnud püsiv, 16. sajandi lõpul oli neid 14<ref name="Rannu 34" />. Üldiselt kõikus raehärrade arv 19 ja 25 vahel<ref name="raekoda38" />.
178. rida:
[[9. juuli]]l [[1889]] kehtestati Balti provintsides Venemaa [[1864]]. aasta kohtuseadus, millega Tallinna raad likvideeriti. Rae viimane pidulik istung peeti [[17. november|17. novembril]] 1889.<ref name="raekoda38" />
 
Raad on magistraadi lühem vorm. See tähendas keskajal vabade linnade eesotsas seisvat kogu<ref name="Rannu 33" />. Tallinna linnaomavalitsuse ehk rae tekkeaeg ei ole täpselt dateeritav. Selle võiks paigutada [[1230. aastad|1230. aastatesse]], mil juba olemasolevasse kindlustatud eestlaste asulasse ja selle ümbrusse hakkasid kogunema taani, saksa, skandinaavia ja slaavi päritolu käsitöölised-kaupmehed. Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (''consilium consulum civitatis'') Taani kuninga [[Erik IV]] [[15. mai]]l [[1248]] antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse [[Lübecki õigus|Lübecki õiguse]] kasutamise luba. Siitpeale jäi Tallinna raad ligi 6½ sajandiks linnaelu juhtivaks institutsiooniks.<ref name="Rannu 33" /><ref name="raekoda38" />
 
Linnade iseseisvumine oli ajalooline samm, mis vabastas linna kuninga ja feodaalide võimu alt. Viimastele tundus aga selliste linnade olemasolu “jumala"jumala ja inimeste seaduste rikkumisena”rikkumisena". See võit ei tulnud kergesti ja võitlust kroonis edu vaid seetõttu, et linnad pürgisid iseseisvusele kogu Euroopas.<ref name="Rannu 33" />
 
Oma tegevuses lähtus raad Lübecki õigusest ning andis igal aastal välja määrusi ja korraldusi (''bursprake, willküre''), mis linnaelanikele avalikult välja kuulutati. Tähtsate otsuste langetamisel pidi raad arvestama [[gild]]ide seisukohti, kusjuures mõjukaim oli [[Suurgild]]<ref name="raekoda38" />. Rae ja suurgildi tihedatele suhetele viitab asjaolu, et mõlemad kasutasid oma vapil sama kujutist: valget risti punasel taustal. Mõne aasta pärast, [[1255]]. aasta augustis kinnitati Tallinna õigused uuesti, kuu aja pärast koostati aga esimene [[Tallinna koodeks]], milles oli 99 artiklit. Koodeksist on säilinud 14 [[pärgament|pärgamendi]]lehte (15. leht on katkine, aga tekst on jäänud puhtale 16. lehele).
188. rida:
{{tsitaat3|Aastal [[1525]], pühapäeval pärast Fabianuse ja Sebastianuse päeva, lasi auväärne raad kõiki ja igaüht, kes selle linnaga seotud, nii vaimulikke kui ka ilmalikke, tungivalt paluda ja neile teatavaks teha, et kui kellelgi on mingit vara kullana, rahana ja [muude] väärtustena, hõbedana, hõbesepisena, pisiasjadena, pitsatite ja ürikutena või mis tahes varana, mis kuulub mustade [vendade] kloostrile ja on sealsete munkade käest deposiidina või muul viisil saadud või mida enese juures hoitakse, tuleb sellest auväärsele raele otsekohe teatada ja see üle anda. Vastasel korral peetakse kõike, mis pärast käesoleva [teatavakstegemist] kellegi juurest ilmsiks tuleb või arestitakse, varastatuks ja selle vara varjajat ei jäeta sellekohaselt karistamata.|}}
 
Ülaltoodud raemäärus sisaldub koondkäsikirjas, mille varasemad osad on üles tähendatud 16. sajandi esimestel aastatel, hilisemad [[1550. aastad|1550. aastatel]]. Leidub ka ärakirju tekstidest, mille algversioonid pärinevad 15. sajandi algusest. Põhiosas sisaldab köide erinevate käsitööametite [[skraa]]sid, lisaks [[maaler|maalrite]], [[kangur|kangrute]], [[kiviraidur]]ite, [[sepp]]ade, [[kullassepp]]adekullasseppade, [[pagar]]ite, [[pistemaaker|pistemaakrite]], [[sadulsepp]]ade, [[lihunik]]e, [[voorimees]]te, [[mündrik]]e, [[köösner]]ite ja [[kingsepp]]ade skraade versioone 15.–16. sajandist. Lisaks nendele on üles tähendatud raemäärusi, sealhulgas reformatsiooniaegseid kirikuelu ümberkorraldusi puudutavaid õigusakte aastatest 1524–1525. Oluline osa sellest, mis Tallinna rae tegevusest usupuhastusega seoses teada on, näiteks esialgne uus kirikukorraldus, nõudmised pildirüüste käigus röövitud kirikuvara väljaandmise kohta ja sellega seoses teade pildirüüste toimumisest üldse, pärineb nimelt sellest säilikust.
 
[[1525]]. aasta [[22. jaanuar]]i määrus oli ajendatud asjaolust, et Tallinna jutlustajavendade konvendi laialisaatmisel ei õnnestunud rael olulist osa konvendi varast üle võtta. Vennad olid väärtuslikuma vallasvara ja dokumendid ära peitnud, suures osas ilmselt Harju-Viru vasallide juurde, ent osalt ka Tallinna kodanike majadesse. [[12. jaanuar]]il 1525 pärast konvendi laialisaatmist võeti kloostri juhtkond (prior Augustinus Emsinckhoff, lektor ja subprior Thomas de Reken ning [[prokuraator]] David Sliper) vahi alla. Neid sunniti avaldama andmeid kloostri varanduse ja privileegide asukoha kohta. Kõigi kolme aruanded on säilinud, ent dateerimata. Otsustades nendes kirjades leiduvate vihjete järgi prokuraatori ja priori vahelistele läbirääkimistele vara väljaandmise üle, koostati aruanded tõenäoliselt pärast raemääruse väljastamist. Arvatavasti oli raele määruse väljaandmise ajaks teada, et Tallinna kodanike kodudes võib konvendi vara leiduda, selle täpsem asupaik polnud aga teada. Välistada ei saa sedagi, et mõne varjaja kohta oli rael lähemaid andmeid või vähemalt oletusi, ent soovimata jõuvõtteid kasutada, kutsuti esmalt üles konvendi vara vabatahtlikult välja andma. Määruse sõnastus on huvitav. Nimelt on märkimisväärne, et ei pöörduta mitte linna kodanike või elanike poole, vaid kõigi poole, kes on linnaga seotud. Nagu öeldud, ei paigutanud dominiiklased oma vara mitte ainult Tallinna elanike juurde ja selle kohta võis rael andmeid olla (väljaspool linna elavate inimeste karistamine oli raele juriidiline probleem). Pöördumist nii vaimulike kui ka ilmalike poole tuleb pidada tolleaegse [[kantseliit|kantseliidi]] formaalsuseks, sest ka vaimulike vastutuselevõtmine tollases siiski veel katoliiklikus linnas pidi rae jaoks olema väga küsitav. Osa väljendeid, mis puudutavad vendade vara laialijagamist, on kindla juriidilise sisuga ja viitavad sellele, et üleandmine toimus kõigi vallasvara deponeerimise reeglite järgi, pole välistatud, et koguni linna kohtuvõimu osalusel. Millised need reeglid olid, pole teada – ükski keskaegse Tallinna säilinud õigusakt niisugust menetlust ei kirjelda. Võimalik, et kasutati mõnda universaalsemat [[tsiviilõigus]]t.
 
Teated selle kohta, kas rae üleskutsel oli tulemusi või mitte, puuduvad. Võib aga oletada, et midagi olulist ei saavutatud – raedokumentide seas pole pikemaid inventare kloostri vara kohta. Konvendi arhiivi aegsed ümberkorraldused vajaksid eraldi uurimist. Mainitud määrus on vaid üks näide sellest, kui energiliselt sekkus ilmalik võim usupuhastuse ajal kirikuellu.<ref name="S8FYh" />
198. rida:
===Tallinna rae vahtkond===
 
Tallinna rael oli oma [[vahtkond]]. Vahisõdurite ülesanne oli linnas korda hoida ja raekoja tornis vahti pidada. Nad pidid kohe teada andma, kui linnale olid lähenemas vaenuväed või kuskil oli [[tulekahju]] lahti läinud. Kui linna ohustas õnnetus, tõmbasid vahisõdurid kellarõdul asuvat häirekella. Häirekella valmistas Tallinna suurtükimeister [[Hinrik Hartmann]]. Kella alumisel serval on kiri: “Au"Au olgu jumalale kõrges. Issanda aastal [[1586]]. Igaüks hoidku oma tuld ja lõket, et sest linnale mingit kahju ei tekiks.”" Kuni 20. sajandi alguseni tõmmati kellatila nöörist igal täistunnil vastavalt tundide arvule. 21. sajandi algusest juhib kellatila lööke elektroonilise süsteemi abil raekoja esifassaadil asuv kell.<ref name="jO3st" />
 
==Vaata ka==
218. rida:
<ref name="Hahn 25">K.R. Hahn, 2001, lk 25</ref>
<ref name="Rannu 33">Rannu J., 1983, lk 33</ref>
<ref name="ReferenceB">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 56</ref>▼
<ref name="lk56-57">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 56–57</ref>▼
<ref name="ReferenceC">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 57</ref>▼
<ref name="Kangropool">[[Rasmus Kangropool]], 1982</ref>▼
<ref name="Rannu 34">Rannu J., 1983, lk 34</ref>▼
<ref name="Rannu 35">Rannu J., 1983, lk 35</ref>▼
<ref name="Reference378">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 378</ref>▼
<ref name="lemill.net">[http://lemill.net/content/webpages/tallinna-raekoda Tallinna raekoda], lemill.net, vaadatud 28. juulil 2013</ref>▼
<ref name="Tallinna raekojas kukkus lagi sisse">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-raekojas-kukkus-lagi-sisse.d?id=5552407 Tallinna raekojas kukkus lagi sisse], Delfi, 17. aprill 2003</ref>▼
<ref name="Postimees">Triin Parts. [http://www.postimees.ee/leht/96/07/26/kuum.htm Tallinna raekoda sai uue torni ja uue tuulelipu], Postimees, vaadatud 28. juuli 2013</ref>▼
<ref name="tallinn.ee">[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=3186 Raekoja korstnajalatükk lõhkus saali lae], tallinn.ee, 17. aprill 2003</ref>▼
<ref name="pööninguleiud">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Raekoda-eksponeerib-ponevaid-pooninguleide Tallinna raekoda eksponeerib põnevaid pööninguleide], tallinn.ee, 3. juuli 2013</ref>▼
<ref name="Raekoda võlub">[http://www.postimees.ee/20809/raekoda-volub-nii-keldri-kui-pooninguga Raekoda võlub nii keldri kui ka pööninguga], postimees.ee, 16. juuli 2008</ref>▼
<ref name="Tallinna raekoda">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=10 Tallinna raekoda], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref>▼
<ref name="Hahn 26">K.R. Hahn, 2001, lk 26</ref>▼
<ref name="lk123">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 123</ref>▼
<ref name="Rannu 36">Rannu J., 1983, lk 36</ref>▼
<ref name="raekoda38">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=38 Tallinna raekoda], tallinn.ee, vaadatud 20. juuni 2013</ref>▼
<ref name="Z7CIK">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1199 1199 Tallinna Raekoda, 13. saj, 14. saj, 15.-20. saj], [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref>
▲<ref name="ReferenceB">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 56</ref>
<ref name="SJXBG">[http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/linnareisid/tallinn/keskaegne-vanalinn Keskaegne vanalinn], puhkaeestis.ee, vaadatud 8. juulil 2013</ref>
▲<ref name="lk56-57">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 56–57</ref>
<ref name="ZHGLz">Eesti arhitektuuri ajalugu 1963, lk 174</ref>
▲<ref name="ReferenceC">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 57</ref>
<ref name="D1B0L">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=11 Europa Nostra medal Tallinna raekojale], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
▲<ref name="Kangropool">[[Rasmus Kangropool]], 1982</ref>
<ref name="v8ulm">[http://www.epl.ee/news/kultuur/tallinna-raekojale-antakse-ule-euroopa-kultuuriparandi-auhind.d?id=51056474 Tallinna raekojale antakse üle Euroopa kultuuripärandi auhind], Eesti Päevaleht, vaadatud 19. juulil 2013</ref>
▲<ref name="Rannu 34">Rannu J., 1983, lk 34</ref>
<ref name="JJFNq">Eesti Nõukogude entsüklopeedia, lk 369, Tallinn 1974</ref>
▲<ref name="Rannu 35">Rannu J., 1983, lk 35</ref>
<ref name="yKCTP">Valt L., Raudits L., Mihkelsoo A. Tallinn, lühientsüklopeedia. Raekoda. Tallinn, Valgus 1979, lk 272</ref>
▲<ref name="Reference378">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 378</ref>
<ref name="JuPEN">K.R. Hahn, 2001, lk 24</ref>
▲<ref name="lemill.net">[http://lemill.net/content/webpages/tallinna-raekoda Tallinna raekoda], lemill.net, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="rcC64">K.R. Hahn, 2001, lk 30</ref>
▲<ref name="Tallinna raekojas kukkus lagi sisse">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-raekojas-kukkus-lagi-sisse.d?id=5552407 Tallinna raekojas kukkus lagi sisse], Delfi, 17. aprill 2003</ref>
<ref name="QA3WW">1627, Daniel Pöppel</ref>
▲<ref name="Postimees">Triin Parts. [http://www.postimees.ee/leht/96/07/26/kuum.htm Tallinna raekoda sai uue torni ja uue tuulelipu], Postimees, vaadatud 28. juuli 2013</ref>
<ref name="hfErf">[http://www.ohtuleht.ee/7901], Õhtuleht, vaadatud 28. juuli 2013</ref>
▲<ref name="tallinn.ee">[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=3186 Raekoja korstnajalatükk lõhkus saali lae], tallinn.ee, 17. aprill 2003</ref>
<ref name="O8RdQ">Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk 176–177</ref>
▲<ref name="pööninguleiud">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Raekoda-eksponeerib-ponevaid-pooninguleide Tallinna raekoda eksponeerib põnevaid pööninguleide], tallinn.ee, 3. juuli 2013</ref>
<ref name="p0cs6">Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk 177–178</ref>
▲<ref name="Raekoda võlub">[http://www.postimees.ee/20809/raekoda-volub-nii-keldri-kui-pooninguga Raekoda võlub nii keldri kui ka pööninguga], postimees.ee, 16. juuli 2008</ref>
<ref name="nw739">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=21 Tallinna raekoja ruumid], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
▲<ref name="Tallinna raekoda">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=10 Tallinna raekoda], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="8QHzE">[http://www.epl.ee/news/tallinn/raekojas-leiti-kultuurikihi-alt-ligi-400-aastased-seinamaalingud.d?id=50980184 Raekojas leiti kultuurikihi alt ligi 400-aastased seinamaalingud], Eesti Päevaleht, vaadatud 9. juulil 2013</ref>
▲<ref name="Hahn 26">K.R. Hahn, 2001, lk 26</ref>
<ref name="D9voS">K.R. Hahn, 2001, lk 27</ref>
▲<ref name="lk123">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 123</ref>
<ref name="jsyXq">Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk 178</ref>
▲<ref name="Rannu 36">Rannu J., 1983, lk 36</ref>
<ref name="ZV3y7">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 58</ref>
▲<ref name="raekoda38">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=38 Tallinna raekoda], tallinn.ee, vaadatud 20. juuni 2013</ref>
<ref name="jykWs">[http://www.epl.ee/news/tallinn/raekoja-ihuarst-teddy-bockler-esitles-raamatut-raekoja-leidudest.d?id=50999935 Raekoja ihuarst Teddy Böckler esitles raamatud raekoja leidudest], Eesti Päevaleht, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="9CHFS">[http://www.kul.ee/index.php?path=0x885x1194 Soolale ehitatud linn – näitus Tallinna Raekojas], www.kul.ee, vaadatud 8. juuli 2013</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_raekoda"