Taktsagedus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Quartz_resonators-01.jpeg|thumb|Erinevad kristallostsillaatorid]]

Arvuti kiiruse üks põhilisi kontrollivaid komponente on [[kvarts]]kristalli kasutav [[kristallostsillaator]]. Kvarts ise on aga [[ränidioksiid]]<nowiki/>kristalli kujul. Sellisel kujul suudab kvarts genereerida regulaarseid ja stabiilseid signaaliimpulsse, millega juhitakse [[vooluring]]ide tööd (sarnane näide on [[metronoom]] muusika juhtimisel).

Kristallile voolu andes hakkab kristall resoneerima. Võnkumise sagedus sõltub kristalli suurusest ja kujust. Üldiselt kehtib reegel, et mida väiksem, õhukesem on kristall, seda kiiremini toimub vibreerimine. Kristalli liikumine sealjuures on suurusjärgus 68 [[nanomeeter|nm]].

[[Kristallostsillaator]]i tootmisel viimistletakse kristallitükid õhukesteks lamedataks ketasteks; mida õhem on ketas, seda suurem võnkesagedus saavutatakse; ent eksisteerivad ka piirangud, kui õhukene võib üks ketas olla, enne kui ta murdub – tüüpiliste ostsillaatorite puhul ligi 50 [[MHz]]. Ometi on võimalik saavutada suuremaid sagedusi, kasutades skeeme ja komponente, mis kristalli signaali sünteesivad ja väljastavad signaali mitmekordistatuna. Tänapäevased protsessorikiirused saavutataksegi kasutades just selliseid komponente.

== Viited ==

{{viited|allikad=

<ref name="Ugrading_repairing_PCs">Upgrading and Repairing PCs, 20th edition, lk 124–125: ''Quartz Crystals''</ref>

}}