Rooma vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
108. rida:
[[Pilt:SPQRomani.svg|thumb|200px|]]
Vabariigi ajajärgul kujunes ka välja Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus:
:Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust ''res publika'' ([[ladina keel]]es 'ühiskondlik asi'), kuna enamik ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3. sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused, [[Hortensiuse seadus]]ega ([[287 eKr]]) ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k ''populus romanus'' – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt
{{Rooma poliitika külgriba}}
*[[Magistraat (Vana-Rooma)|Magistraadid]]: [[rahvakoosolek]]ul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed [[riigiametnik]]ud, kellele palka ei makstud, ilma kohese tagasivalimise õiguseta.
*[[Konsul (Vana-Rooma)|Konsul]]id (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid, täitsid eeskätt väejuhi ülesandeid, kuid omasid ka kohtunikuvõimu ja olid rahvakoosoleku ning senati eesistujad. Konsulite järgi tähistati ka aastat.
*[[Preetor]]id (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kandsid hoolt riigi õigusemõistmise korraldamise eest ja kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge.
*[[Ediil]]id (4 tk): madalamad ametnikud, kes kandsid hoolt Rooma linna heakorra ja ehitustegevuse eest.
*[[Kvestor]]id (8 tk): madalamad ametnikud, kes hoidsid [[riigikassa]]t.
*[[Tsensor (Vana-Rooma)|Tsensor]]id (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust ([[tsensus]]t), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.
*[[Diktaator]] (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal oli diktaatoril piiramatu võim, kuid oli pärast selle lõppu aruandekohustuslik.
119. rida ⟶ 122. rida:
{{Vaata|Rooma Senat}}, ''[[SPQR]]''
Kõik Itaalia kogukonnad olid ühel või teisel moel Roomale allutatud, kuid nende allumistingimused olid erinevad ja vastavad lepped sõlmitud igaühega eraldi. [[Poliitika]]ga – “[[jaga ja valitse]]” (''divide et impera'') püüti vähendada alistatute suutlikkust moodustada Roomale ühist vastasrinda. Osa Apenniini poolsaare kogukondi (nt. [[latiinid]]) oli saanud kas täielikud või piiratud Rooma kodanikuõigused ja kuulusid [[munitsiipium]]itena (''municipium'') Rooma kui linnriigi koosseisu.
===Rooma armee===
Kõigi Itaalia kogukondade mehed teenisid [[Rooma kodanik]]ena Rooma armees. Ülejäänud ja enamus Itaalia linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased (''socii''), välispoliitilise sõltumatuse ja osa territooriumi loovutamisega ning oma sõjajõudude andmist roomlaste käsutusse. Liitlastelt võõrandatud territooriumil rajasid roomlased oma kodanike asulaid ehk [[koloonia]]id (''colonia''), mille asukad säilitasid Rooma kodakondsuse ja toimisid allutatud aladel Rooma [[garnison]]idena. Liitlaste ja alistatud maade lojaalsust edendas kiire romaniseerumine ja samuti roomlaste suutlikkus tagada Itaalia turvalisus, sõjalise võimekuse abil.
| |||