Liustik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
1. rida:
[[Pilt:Greenland Kangerlussuaq icesheet.jpg|pisi|[[Gröönimaa jääkilp|Gröönimaa jääkilbi]] äär [[Kangerlussuaq]]i lähedal]]
'''Liustik''' on [[Lumi|lume]] tihenemisel ja [[Ümberkristalliseerumine|ümberkristalliseerumisel]] tekkinud [[
Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. [[Geoloogiline aeg|Geoloogilises minevikus]] on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka [[Eesti]] oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga. Liustikutekkelisi [[pinnavorm]]e võib leida kõikjalt Eestist. Liustikud kujundavad [[reljeef]]i ka tänapäeval, kuid on taandunud [[
Liustikud võivad paikneda ka [[lumepiir]]ist allpool, kuid osa liustikust peab asuma siiski [[kionosfäär]]is, kus lume akumulatsioon ületab selle sulamise ja aurustumise. Liustike kujunemiseks ei ole vaja väga külma kliimat, küll on aga vaja piisavalt sademeid, sest liustik saab kujuneda vaid siis, kui ablatsioon ehk jää sulamine ja aurustumine on väiksem lume kuhjumisest akumulatsioonialal ehk firnibasseinis.
Liustikke, nende liikumist, levikut, [[füüsika]]lisi omadusi jms uuriv [[teadusharu]] on [[glatsioloogia]].
[[
==Liustiku liikumine==
[[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (13).jpg|pisi|Liustiku ületamine [[1982]]. aasta [[Pamiir]]i ekspeditsiooni ajal
Jää on küll [[Tahkis|tahke]] aine ja tavaarusaama järgi ei tohiks voolata, kuid suure rõhu all muutub ta siiski [[Plastilisus|plastilisemaks]] ja hakkab käituma väga [[Viskoossus|viskoosse]] [[vedelik]]una. Rõhku avaldab jääle tema enda raskus. Peale rõhu (mis oleneb liustiku paksusest) avaldavad voolamise kiirusele olulist mõju ka liustiku temperatuur ja [[nõlv]]a kaldenurk. Mida soojem on liustik, seda suurem on plastilisus. Arvatavasti avaldab liikumiskiirusele olulist mõju ka sulaveekiht, mis "sooja" liustiku alla võib tekkida. Liustik hakkab voolama siis, kui ta paksus ületab 50 meetrit. Erinevalt [[vooluvesi|vooluveest]] võib liustik liikuda ka ülesmäge, samuti võib liustik uuristada maapinda ka allpool [[erosioonibaas]]i. Näiteks [[Jõgi|jõgedega]] ei juhtu seda kunagi. Sellega on seletatav väga sügavate [[fjord]]ide, mis on liustikutekkelised [[pinnavorm]]id, olemasolu näiteks [[Norra]] [[rannik]]ul. Liustik ei liigu kogu ulatuses sama kiirusega. Näiteks oruliustiku servad, mis [[Hõõre|hõõrduvad]] vastu orunõlvi, liiguvad aeglasemalt kui jää liustiku keskosas. Liustiku ülaosas, kus jää on väiksema rõhu tõttu habras, esineb tihti lõhesid. Lõhed ei ulatu sügavamale kui poolsada meetrit, sest sellest piirist allpool on liustik plastiline. Lõhesid esineb kõige rohkem seal, kus liustiku pind on kumer.
24. rida:
Mandriliustikud jaotatakse [[jääkilp]]ideks ja [[jäämüts]]ideks, neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Jääkilbi staatus ongi ainult kahel liustikul. Need on [[Gröönimaa jääkilp]] ja [[Antarktise jääkilp]]. Antarktise jääkilbi suurim paksus ulatub ligikaudu 4300 meetrini. Jäämütsid on väikesed ja suhteliselt õhukesed jääkatted. Eristatakse [[kiltmaa]]de ja [[madalik]]e jäämütse. Jäämüts on näiteks [[Island]]i suurim liustik [[Vatnajökull]].
[[Pilt:Eyjafjallajökull.jpeg|pisi|[[Eyjafjallajökull]], liustik [[Island]]il]]
[[Oruliustik]]ud ehk mäestikuliustikud on pikad "jääjõed", mis on reeglina kujunenud mäestikuorgudes. Oruliustikke jaotatakse omakorda:
*[[orvandiliustik|orvandi-]] ehk kaariliustik on kõige väiksem liustikutüüp, pikkusega kuni 1
*[[Alpi liustik]] toitub ühest või mitmest [[Tsirkusorg|tsirkusorust]], pikkus võib ulatuda üle 100
*[[Oskulaarne liustik|oskulaarsed liustikud]] erinevad Alpi liustikest selle poolest, et toituvad jääkilpidest. Levinud näiteks Gröönimaa jääkilbi servaaladel
*[[rippliustik]]ud on suure kaldega oruliustikud, enamasti [[ripporg]]udes. Neis on suur varinguoht
| |||