Mõniste vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
 
==Ajalugu==
Mõniste on läbi terve keskaja olnud Üxküllidele kuulunud läänivaldus ja pärusmõis, püsides nende valduses [[1765]]. aastani. Mõniste juurde kuulus kõrvalmõisana ka Saru (Saara).
 
[[1386]] aastast on vanimad teated mõisakohtamõisa kohta. Siis tegutses seal keegi Nicolaus von Üxküll (Ixkulle). Arvatakse, et tollal asus mõis 5 km lääne pool teisel pool Mustjõge asuvas Ahli külas.
 
[[1529]] on seda mainitud praeguses mõisa asukohas olevana. Siis oli Mõniste Vigala mõisniku Johann Üxkülli käes<ref>https://books.google.nl/books?id=t8FLaOlB6UoC&pg=PA276&dq=Fierenhof&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwift7GQrtDhAhUDb1AKHbXpBW8Q6AEIJzAA#v=onepage&q=Menzen&f=false L von Stryk, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter von Livlands I, lk. 233</ref>
[[1529]] on seda mainitud praeguses mõisa asukohas olevana.
 
Liivi sõjas poola ajal Üxküllid küll korraks kaotasid selle, kuid [[1578]] aasta paiku sai eelmise Johanni poeg Johann Üxküll selle Poola kuningalt lääniks tagasi.
 
[[1627]] mainitakse mõisas tagasihoidlikku puust elumaja. Ilmselt oli kivilinnus Liivi sõjas ja Poola-Rootsi sõdades maha põletatud.
18. rida ⟶ 20. rida:
 
[[1702]] suutis mõisahärra Gotthard Wilhelm von Üxküll seal isegi Boriss Šeremetjevi juhitud vene vägedele ajutiselt vastupanu osutada<ref>Chr. Kelch, Liivimaa ajaloo järg, Ivar Leimus, Tartu 2009, lk. 204</ref>.
 
[[1764]] pantisid meeskohtuniku Berend Johann von Üxkülli 5 poega Mõniste ja Saru mõisad kubermangunõunik Carl Reinhold von Kosküllile<ref>https://books.google.nl/books?id=t8FLaOlB6UoC&pg=PA276&dq=Fierenhof&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwift7GQrtDhAhUDb1AKHbXpBW8Q6AEIJzAA#v=onepage&q=Menzen&f=false L von Stryk, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter von Livlands I, lk. 234</ref>.
 
[[1789]] on August Wilhelm Hupel kirjeldanud Mõniste mõisahoonet, kui vanaaegset kivist elumaja, millel nii väljas-, kui ka seespool on paksud tugevad seinad<ref>A. W. Hupel, Die gegenwärtige Verfassung, Zur Ergänzung der topographischen Nachrichten, Riga 1789, lk. 439</ref>