Alfred Nobel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
40. rida:
Aastal [[1838]] kolis Immanuel Nobel Turust [[Peterburi]]. Tema äri edenes hästi. Tal olid lõhkeainetega ümberkäimise kogemused juba sellest ajast, kui ta ehituse alal tegutses. Nobelil oli õnnestunud veenda Venemaa sõjaväeametnikke ja keiser [[Nikolai I]]-st maamiinide vajalikkuses. Ta sai preemiaks 3000 hõberubla ning laiendas selle abil oma maamiine tootvat katsetöökoda. Aastal [[1842]] otsustas ta pere Peterburi kutsuda.<ref name="nobelprize.org">[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/frangsmyr/index.html Elulugu Nobeli auhinna lehel]</ref>
Samal ajal sai Immanuel Nobel tänu hästi õnnestunud lõhkeaineesitlusele keisrilt 25 000 hõberubla suuruse preemia. Tema äri õitses. Ta oli ostnud Peterburis ühekorruselise puitmaja<ref name="Pete" />. Kuigi Peterburis oli palju häid välismaalastele mõeldud koole, palgati Alfredile ja Ludvigile eraõpetaja, kes õpetas neile [[kirjandus]]t, [[filosoofia]]t, keeli, [[matemaatika]]t ja loodusteadusi. Nii Alfred ja Ludvig kui ka merelt tagasi tulnud Robert oskasid lisaks [[rootsi keel]]ele kõnelda ja kirjutada [[vene keel|vene]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] ja [[saksa keel]]es.<ref name="britannica"/><ref>Strandh lk 21</ref
1840. aastatel läks Immanuel Nobeli äril hästi.<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/gradeschool.html Elulugu]</ref> Lisaks maamiinidele tootis tema töökoda ka [[meremiin]]e, [[relv]]i ja mitmesuguseid [[masin]]aid, sealhulgas [[aurumasin]]aid [[Volga]] jõe [[aurik]]ute jaoks. Ka Venemaa esimesed [[keskküte|keskkütteseadmed]] toodeti Nobeli tehases; esimesed neist paigaldas Nobel oma majja.<ref name="Pete" /> Nobel ostis oma äripartneri osa välja, laiendas tegevust ja kolis äri uude kohta. Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques, Nobel & Fils. Alates 1840. aastate teisest poolest töötasid pereäris ka lapsed. Igaüks neist pidi alustama kontoris, seejärel töötama tellimuste osakonnas, tootmises töödejuhatajana ja juhtkonna abilisena finantsküsimustes.
94. rida:
==Tegevus Saksamaal==
Saksamaal seadis Alfred Nobel end sisse [[Hamburg]]is, kus asutas sadamas väikese labori, et esitluste tarbeks nitroglütseriini valmistada. Kaevandused tundsid tema leiutise vastu huvi ning sellest kirjutati ajalehtedes. Juunis [[1865]] asutati Saksamaal ettevõte Alfred Nobel & Co. See oli esimene Alfred Nobeli osalusega ettevõte välismaal. Ka Saksamaal oli lõhkeaine tootmiseks raske kohta leida. Oktoobris leiti lõpuks Hamburgi lähedal krunt tehase jaoks. Nobel ostis 42 hektari suuruse maalapi [[Elbe]] jõe ääres [[Krümmel]]is, mis asub umbes 30
Nobel oli esitanud patenditaotluse ka [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. Ameeriklane [[Taliaferro Shaffner]] oli püüdnud 1864. aastal Nobelilt tema leiutist odavalt ära osta ning keeldumise peale pahandanud. Nüüd vaidlustas ta patendi andmise, väites, et tema oli sama meetodi juba varem leiutanud. Alfred Nobel kutsuti 1865. aastal USA Hamburgi konsulaati selgitusi andma. Tal õnnestus oma autorsus tõestada ja talle anti patent.
128. rida:
[[Prantsusmaa]]l kuulus lõhkeainete valmistamise [[monopol]] riigile. Kõik Nobeli dünamiidisaadetised olid tollis kinni peetud. Juba Suurbritannias viibides püüdis Nobel oma prantsuse koostööpartneri [[Paul Barbe]]'i abiga asuda ka Prantsusmaal ettevõtet looma. Samal ajal alustas Prantsusmaa sõda [[Preisimaa]]ga. Pärast sõda mõistis Prantsusmaa valitsus vajadust uuenduste järele ning Nobeli partnerile anti luba alustada dünamiidi suurtootmist. Tootmine läks käima, kuid see peatati [[1871]]. aastal, sest jõustus seadus, mis keelas lõhkeaine tootmise ja müümise. Riigi esindajad ei soovinud Nobeli ettevõttega läbirääkimisi pidada, katkestasid senised lepingud ja aasta hiljem hakkas kaitseministeerium hoolimata Nobeli patendist ise dünamiiti tootma. Selgus, et patent ei kehtinudki, sest asjaga tegelenud volinik oli unustanud patendi eest maksta. Kogu dünamiit, mis oli toodetud mujal kui riiklikes ettevõtetes, kavatseti konfiskeerida. Samal ajal puhkes aga pahameel riikliku monopoli vastu, sest riigiettevõte müüs lõhkeainet tootmishinnast kõrgema hinnaga, see aga oli seadusega keelatud. Lõpuks otsustati, et monopol ei kehti nitroglütseriinil põhinevate lõhkeainete kohta. Aastal [[1875]] asutasid Nobel ja Barbe ettevõtte Société Générale de la Fabrication de la Dynamite.
Aastal [[1873]] ostis Nobel Pariisis Malakoffi avenüül maja ja asus sinna elama. Pariis jäi tema kodulinnaks kuni [[1891]]. aastani. Tal oli esialgu aias väike labor, kus ta töötas koos noore prantsuse keemiku [[Georges D. Fehrenbach]]iga. Peagi asus ta katsetamise jaoks sobivamat kohta otsima ning ostis 1881. aastal kinnistu Pariisist umbes 16
Aastal 1875 leiutas Alfred Nobel dünamiidist stabiilsema [[želatiindünamiit|želatiindünamiidi]] ja sai aasta hiljem sellele patendi.
187. rida:
{{Vaata|Nobeli auhind}}
Kui Alfred Nobeli vend Ludvig 1888. aastal suri, pidas üks prantsuse ajaleht teda ekslikult dünamiidi leiutajaks ja mõistis ta tapmist hõlbustava ainega tegelemise eest hukka.<ref name=Nobel>
Ta tegi [[1895]]. aastal uue [[Nobeli testament|testamendi]], millega jättis suurema osa oma varast viie auhinna loomiseks.<ref name=Nobel /><ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/will/will-full.html Nobeli testament]</ref>
Nobel pärandas 32 miljonit [[Rootsi kroon]]i [[Nobeli sihtasutus|sihtasutusele]], mis sai ülesande anda igal aastal viies valdkonnas rahaline [[Nobeli auhind|auhind]] inimesele, kes on aasta jooksul oma alal kõige suurema panuse andnud. Ta asutas oma testamendiga [[Nobeli füüsikaauhind|füüsika-]], [[Nobeli keemiaauhind|keemia-]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|füsioloogia- või meditsiini-]], [[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus-]] ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhinna]].<ref name=Nobel2>
Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt suure summaga.<ref name=Nobel2 /> Sihtasutus pidi raha investeerima väikese riskiga võlapaberitesse.<ref>[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/will/will-full.html Full text of Alfred Nobel's Will]</ref> Alfred Nobel suri 10. detsembril 1896 Itaalias [[Sanremo]]s. Ta oli surres üks maailma rikkamatest inimestest.<ref name="rikkaus">[http://nobelpeaceprize.org/en_GB/alfred-nobel/ Alfred Nobel. Inventor, businessman, peace-lover]</ref>
| |||