Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
==Eelmäng ehk Nõukogude Liidu ja Saksamaa koostöö==
[[Nõukogude Liit]] oli Euroopa ja maailma vallutamiseks ettevalmistusi teinud juba [[Stalin]]i võimuletulekust peale 1927. aastal, muutes riigi majandust sõjatööstuse vajadusteks.
{{Sisukord paremale}}
 
Uude etappi oma plaanides astus Nõukogude Liit Stalini kõnega 1939. aastal toimunud XVIII partei kongressil, mis [[Joachim von Ribbentrop|Ribbentropi]] väljendi järgi võeti Berliinis vastu "mõistmisega".<ref>Viktor Suvorov "Jäälõhkuja" Olion, Tallinn 2000, ISBN 9985661648 lk 161</ref>.
 
Veebruaris 1941 viidi tööstus sõjaaegsele töörežiimile, st kaks vahetust à 10 tundi (Saksamaa viis oma tööstuse sõjaaegsele töörežiimile alles 1943). Alustati vägede koondamist piiriäärsesse tsooni ja otseselt piirile, kuhu ehitati uusi lennuvälju, teid ja muid kommunikatsioone, kuid mitte kaitseehitisi.<ref>"1941 год – уроки и выводы" lk 80–86</ref> Aprillis alustasid liikumist Nõukogude Liidu läänepiirile väed riigi sisepiirkondadest. Nende vägede dislotseerumine uutele positsioonidele oli ette nähtud [[10. juuli]]ks 1941.
 
*10. juuliks pidid piiritsoonis uutel positsioonidel olema järgmised armeed: [[16. armee]] 1443 tanki, [[19. armee]] 110 339 inimest, [[20. armee]] 113 093 inimest, [[21. armee]] 106 112 inimest, [[22. armee]] 83 162 inimest, [[24. armee]] 88 029 inimest <ref>Димитрий Хмельницлий "Ледакол из "Аквариума"", Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 53</ref>.
10. juuliks pidid piiritsoonis uutel positsioonidel olema järgmised armeed:
*[[16. armee]] 1443 tanki
*[[19. armee]] 110 339 inimest,
*[[20. armee]] 113 093 inimest,
*[[21. armee]] 106 112 inimest,
*[[22. armee]] 83 162 inimest,
*[[24. armee]] 88 029 inimest <ref>Димитрий Хмельницлий "Ледакол из "Аквариума"", Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 53</ref>.
 
Vägedesse saadeti 4 miljonit komplekti Euroopa kaarte; Nõukogude Liidu kaarte nende hulgas ei olnud. Need kaardid vastavate kirjadega on säilinud Saksa arhiivides. [[29. mai]]l 1941 anti trükki lühike vene-saksa vestlussõnastik nooremale sõjaväekoosseisule.
*[[Sõjaväeringkond]]ade baasil [[rinne]]te moodustamise otsuse kinnitamine
*Moodustati ülemjuhatuse reserv, mille ülemaks määrati [[marssal]] [[Semjon Budjonnõi]]. Reservi kuulusid seitse läänepiirile ruttavat teise ešeloni [[armee]]d
*[[Georgi Žukov]]i määramine [[Edelarinne (Teine maailmasõda)|Edela-]] ja [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarinde]] üldjuhiks, armeekindral [[Kirill Meretskov]]i määramine Põhjarinde[[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarin]]de üldjuhiks<ref>Viktor Suvorov "Jäälõhkuja" Olion, Tallinn 2000, ISBN 9985661648 lk 335–337</ref>
 
Nüüd oli põhirünnakuobjekti Saksamaa ründamiseks vaja valida veel vaid poliitiliselt ja strateegiliselt sobiv hetk.<ref>[[Vaino Kallas]] "[[Kahe sõja vahel]]" Tallinn 2007 ISBN 9789949150342</ref>
===Idarindel poolte käsutuses olnud väed===
====Nõukogude Liit====
Ajavahemikul 1939–1941 viidi Nõukogude Liidus läbi mitu salajast mobilisatsiooni[[mobilisatsioon]]i, mille tulemusel Punaarmee isikkoosseis kasvas 1,5 miljonilt mehelt 5,5 miljoni meheni.
 
Maavägedes oli 303 diviisi, neist 198 laskur- ja mägilaskurdiviisi, 31 motoriseeritud laskurdiviisi, 16 ratsaväediviisi ja 61 tankidiviisi, kokku 4,5 miljonit meest. Maavägede raskerelvastuses oli 56 700 suurtükki, 56 100 miinipildujat, 25 000 tanki, 29 000 sõjaotstarbelist lennukit. Sõjaväe vajaduseks oli 100 ehituspataljoni.
 
1941. aastaks oli komplekteeritud ja välja õpetatud 10 õhudessantvägede [[Korpus (sõjandus)|korpust]] ja 9 mehhaniseeritud vägede korpust, millest enamus ei kuulunud armeede koosseisu, vaid asetsesid armeede vahel. Komplekteeritud oli 3 [[NSV Liidu siseväed|NKVD vägedest]] koosnevat armeed.
Maavägede raskerelvastuses oli 56 700 suurtükki, 56 100 miinipildujat, 25 000 tanki, 29 000 sõjaotstarbelist lennukit.
 
Sõjaväe vajaduseks oli 100 ehituspataljoni.
 
1941. aastaks oli komplekteeritud ja välja õpetatud 10 õhudessantvägede [[Korpus (sõjandus)|korpust]] ja 9 mehhaniseeritud vägede korpust, millest enamus ei kuulunud armeede koosseisu, vaid asetsesid armeede vahel.
 
Komplekteeritud oli 3 [[NSV Liidu siseväed|NKVD vägedest]] koosnevat armeed.
 
Merel tegutses neli [[sõjalaevastik]]ku (kaks ookeani- ja kaks merelaevastikku) ja kaks [[jõeflotill]]i [[Amuur]]i ja [[Dnepr]]i jõgedel, mille koosseisus oli 350 000 meest.
[[Dnepri jõeflotill]] jaotati kaheks osaks, millest üks paigutati [[Doonau]] suudmesse ([[Doonau flotill]]) ja teine Valgevene metsadesse ([[Pinski jõeflotill]]). See sai täienduseks ka roodu [[merejalavägi|merejalaväge]]. [[Balti laevastik]]u koosseisus formeeriti 1940. aastal merejalaväebrigaad. [[Musta mere laevastik]] sai 1941. aasta juuni algul merejalaväe ülesannete täitmiseks oma koosseisu 9. erilaskurkorpuse, mis oli vastavalt väljaõpetatud kindralleitnant P. Batovi juhtimisel. 14. laskurkorpus pidi maabuma Doonau flotilli laevadelt.<ref>Viktor Suvorov "Jäälõhkuja" Olion, Tallinn 2000, ISBN 9985661648 lk 157</ref>
 
"Groza" plaani (täieliku nimega "Nõukogude Liidu strateegiline plaan sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega", põhiautor armeekindral [[Dmitri Pavlov]]) läbiviimiseks oli planeeritud 5 miljonit meest ehk 13 armeed 190 maavägede diviisiga, lisaks 172 lennuväepolku 15 000 lennukiga. Raskerelvastust oli planeeritud 11 000 tanki ja 35 000 suurtükki. Operatsiooni pikkuseks arvestati 3–4 kuud ja inimkaotuste arvuks 1,5–2 miljonit meest. 1. juulil 1941 algas uus mobilisatsioon, mis viis Punaarmeearmee koosseisu koos NKVD ja õhudessantvägedega 10 miljoni meheni ja mobiliseeritud meestest moodustati 300 uut diviisi.
 
1. juulil 1941 algas uus mobilisatsioon, mis viis Punaarmeearmee koosseisu koos NKVD ja õhudessantvägedega 10 miljoni meheni ja mobiliseeritud meestest moodustati 300 uut diviisi.
 
13. juunil said rinded korralduse asuda lähtepositsioonidele Nõukogude Liidu piiridel.
 
Nii valmis 1940. aasta kevadsuvel [[Barbarossa plaan]] – Saksamaa ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. Nii see juhtuski – [[22. juuni]]l [[1941]] tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Punaarmee oletatav teoreetiline rünnakupäev [[Päev "M"]] oli 6. juuli 1941.
 
[[File:Invasion1941.jpg|pisi|Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 25. august 1941]]
====Invasiooni algfaas====
Sakslaste rünnakut saatis kohe edu., Nadnad murdsid läbi Nõukogude Liidu läänepiiril olevatest [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägedest ning liikusid kiirelt edasi loode, lääne ja edela suunal. [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] väed tungisid 24. juunil [[Leedu NSV]] ja [[Valgevene NSV]] aladele ning hõivasid [[Vilnius]]e ja [[Kaunas]]e. [[26. juuni]]l 1941 jõudsid väegrupi Nord [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[Erich von Manstein]]i LVI soomuskorpus [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] [[Daugava]] jõe joonele. [[1. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Riia ajalugu#Teine maailmasõda ja okupatsioonid|Riia]]. Väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] ja [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad liikusid pealetungilahingutes Loode-Venemaal [[Pihkva]], [[Novgorod]]i ja [[Leningrad]]i suunal, taganeva Punaarmee [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägede vastu. [[4. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Ostrov]]i ning [[8. juuli]]l [[Pihkva]] Loode-Venemaal. 14. juulil pealetung peatati, et oodata jalaväe järelejõudmist.
 
[[26. juuni]]l 1941 jõudsid väegrupi Nord [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[Erich von Manstein]]i LVI soomuskorpus [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] [[Daugava]] jõe joonele. [[1. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Riia ajalugu#Teine maailmasõda ja okupatsioonid|Riia]]. Väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] ja [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad liikusid pealetungilahingutes Loode-Venemaal [[Pihkva]], [[Novgorod]]i ja [[Leningrad]]i suunal, taganeva Punaarmee [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägede vastu. [[4. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Ostrov]]i ning [[8. juuli]]l [[Pihkva]] Loode-Venemaal. 14. juulil tankiüksuste pealetung peatati, et oodata jalaväe järelejõudmist.
Juuli alguseks olid Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] väed piiril asunud kaitsjad purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]i ([[28. juuni]]l) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. Pärast jõgede ületamist murdsid väegrupp Mitte soomusväed Smolenski lähistele Moskva suunal.
[[File:Invasion1941.jpg|pisi|Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 25. august 1941]]
Juuli alguseks olid Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] väed piiril asunud kaitsjad[[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Läänerinde]] väed purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]i ([[28. juuni]]l) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. Pärast jõgede ületamist murdsid väegrupp Mitte soomusväed Smolenski lähistele Moskva suunal.
[[File:Южен фронт ВСВ (22.06 - 10.07.1941).png|pisi|left|Saksa [[väegrupp Süd]] rünnakusuunad Idarinde lõunatiival, Ukraina piirkonnas 22.06–10.07.1941]]
[[Koola poolsaar]]el ründasid Saksa väed Norrast [[Murmansk]]i suunal. Murmanski vallutamine ei õnnestunud ning 1941. aasta detsembris asusid sakslased positsioonisõda pidama.
 
[[Väegrupp Süd|Väegrupi Süd]] [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1. tankiarmee]] ja [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]] pealetungisuunaks oli [[Edelarinne (Teine maailmasõda)|Edelarinde]] kaitsepiirkonnas asunud [[Rivne]] ja [[Žitomir]] ning Kiiev, [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] pealetungisuunaks oli läbi Ukraina keskosa [[Lviv]], [[Ternopil]] ja [[Vinnõtsja]]. Saksa [[11. armee (Saksamaa)|11. armee]] ja [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] väed sisenesid [[Moldaavia NSV]]-sse ja ohustasid [[Odessa]]t.
{{Vaata|Väegrupp Nord}}, ''[[Väegrupp Mitte]], [[Väegrupp Süd]]''
{{Vaata|Põhjarinne (Teine maailmasõda)}}, ''[[Põhjarinne (Teine Maailmasõda)]], [[Looderinne (Teine maailmasõda)]], [[Läänerinne (Idarinne)]], [[Edelarinne (Teine maailmasõda)]], [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)]]''
 
Vahetult Nõukogude Liidu ja Saksamaa piiril asunud Punaarmee esimeses ešelonis olnud 170 diviisist purustati 1941. aasta juuli keskpaigaks (kolme nädalaga) täielikult 28 diviisi. 70 diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast üle 50%. Eriti suuri kaotusi kandsid [[Läänerinne (Punaarmee)|Läänerinde]] väed, kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28-st. Selle rinde ülejäänud 20 diviisi olid kaotanud 50–90% oma koosseisudest ja tehnikast<ref name="ReferenceA">Димитрий Хмельницлий "Ледакол из "Аквариума"", Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 264</ref>. Olles purustanud sõja esimeste nädalate jooksul tohutud Nõukogude väeüksused, langes Saksamaa arhiivide andmetel esimestel sõjakuudel vangi 3,9–4,2 miljonit punaarmeelast<ref name="ReferenceA"/>. 1941. aasta lõpuks oli Punaarmee kaotanud kõik oma esimese ešeloni väed, mis olid hästi välja õpetatud ja komplekteeritud parima [[ohvitser]]idekaadriga. 1941. aastal liikusid Saksa väed edasi ida suunas keskmiselt 25–35&nbsp;km päevas, kirde suunas 25–30&nbsp;km päevas, kagu suunas 16–20&nbsp;km päevas. Saksamaa sõjalised kaotused samal ajaperioodil olid 40% tankidest (sellest lahingukaotused 20%), 900 lennukit, 4 [[miinitõrjelaev]]a, 2 torpeedokaatrit ja 1 hävitaja [[Läänemeri|Läänemerel]], umbes 100 000 sõdurit ja ohvitseri langenute ja haavatutena ning 27 teadmata kadunut<ref>Димитрий Хмельницлий "Ледакол из "Аквариума"", Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 265</ref>. Kuna ei Nõukogude Liit ega Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa-osast ja [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|okupeeris alad]].
Operatsiooni Barbarossa teises faasis juuli lõpus ja augusti alguses tungis Saksa väegrupp Nord läbi Läti ja Eesti [[Leningrad]]i poole, vallutas [[Pihkva]] ning liikus edasi [[Luga]] ja [[Novgorod]]i suunas. [[Loode-Venemaa]]l, [[Leningradi oblast]]is väegrupp Nordi [[4. tankiarmee]] väeosad vallutasid [[4. juuli]]l [[Ostrov]]i, sisenesid [[8. juuli]]l ja hõivasid [[9. juuli]]l tähtsa raudtee ja maanteede ristumiskoha [[Pihkva]]. Pihkva vallutamise järel jätkasid 4. tankiarmee väed pealetungi Leningradile, 6. tankidiviis suundus aga [[Porhov]]i suunas.
 
[[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] jätkas pealetungi [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Põhja-Eestis]] ja [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinnas]] blokeeritud Punaarmee [[Põhjarinne (Teine Maailmasõda)|Põhjarinde]] ja [[Balti laevastik Teises maailmasõjas|Balti laevastiku]] vägedele. Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati ära täielikult [[7. august]]il, kui Saksa väed Põhja-Eestis [[Kunda]] juures jõudsid [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates sellega Eestit kaitsnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kaheks. Kunda-Paide joonest lääne poole jäänud [[Punaarmee]] väeosad tõmbusid Tallinna kaitsele. Pärast seda liikus 18. armee Narva alla.
 
Pealetung jätkus 1. septembril, tankiüksused 4. tankiarmeest vallutasid [[Laadoga]] jõel [[Shlüsselburg]]i, samal ajal kui 16. armee vallutas [[24. august]]il Novgorodi ning jõudis seejärel välja [[Laadoga järv]]e juurde, [[Leningrad]]ist ida pool. 17. septembril viidi 4. tankiarmee [[väegrupp Mitte]] koosseisu, mis tungis peale Moskvale. Leningradi piiramine tehti ülesandeks 16. ja 18. armeele. Novembris 1941 [[3. tankiarmee]] XXXIX tankikorpus, kes püüdis ühineda Soome vägedega [[Svir]]i jõel vallutas [[Tihvin]]i.
{{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}, ''[[Läti Teises maailmasõjas]], [[Leedu Teises maailmasõjas]]''
 
====Leningradi blokeerimine ja blokaad====
{{vaata|Leningradi blokaad}}
[[File:Finnish advance in Karelia during the Continuation War.png|pisi|left|Soome vägede poolt kontrollitud piirkonnad]]
[[Pilt:Leningrad Siege May 1942 - January 1943.png|pisi|Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede paiknemine 1942. aasta mai – 1943. aasta jaanuar]]
[[10. juuli]]l 1941 alustasid Soome väed rünnakut [[Karjala maakitsus]]el ja [[Laadoga-Karjala]]s, [[Laadoga]]–Äänisjärve vahelisel suunal. [[30. juuli]]st [[9. september|9. septembrini]] vallutas Soome tagasi talvesõjaeelsed alad. [[4. september|4. septembril]] jätkati edasitungi Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. [[10. oktoober|10. oktoobriks]] 1941 oli Soome saavutanud positsioonid [[Sviri jõgi|Sviri jõel]] ja asetus kaitsele. [[Soome laht|Soome lahe]] ja Laadoga järve vahelisel alal jõudsid Soome väed välja 30&nbsp;km kaugusele Leningradi kesklinnast, kuid edasist otsest sõjategevust Leningradi linna vallutamiseks nad ei teostanud, vaid olid [[Leningradi blokaad|Leningradi piiramisrõnga]] põhjapoolsel liinil.
{{Vaata|Jätkusõda}}
Saksa [[väegrupp Nord]] väed viisid septembri alguseks lõpule pealetungioperatsiooni strateegiliselt tähtsa Leningradi linna blokeerimisega maismaa poolt ning algas [[8. september|8. septembrist]] [[1941]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[1944]] kestnud [[Leningradi blokaad|Leningradi linna blokaad]]. Leningradi piiramine kestis 900 ööpäeva. Leningradi kaitsetegevust teostas nõukogude vägede poolt [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] väed, Saksa vägedest sõdisid piirkonnas [[Wehrmacht]]i [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]]i [[16. armee (Wehrmacht)|16.]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]]. Leningradi linna päästis vallutamisest Saksa sõjavägede ülemjuhataja [[Adolf Hitler]]i poolt strateegilise otsuse vastuvõtmine, millega suunati suur osa Leningradi suunal tegutsenud vägesid [[Lõuna-Venemaa]]le ja [[Ukraina]]sse, kus samal ajal peeti suuri lahinguid [[Smolensk]]i, [[Kiiev]]i ja [[Odessa]] juures.
====Pealetung Smolenski suunal====
[[File:Smolensk 1941 Diagram.jpg|pisi|]]
 
====Pealetung Ukraina suunal====
[[Fail:Invasion1941.jpg|pisi|]]
 
[[Väegrupp Süd]] jätkas oma edasitungi Kiievi suunas, 17. armee murdis 30. juunil Lvovi garnisoni vastupanu ning ühines 8. augustil 11. armeega selleks, et.purustada [[Umani lahing|Uman]]i regioonis kaks Nõukogude armeed (6. ja 12. armee), sulgeda [[Umanski kott]] ning blokeerida [[Odessa lahing|Odessa]]. Pealetungil Kiievile võitsid Guderiani tankiüksused Punaarmee vägesid 9. augustil [[Roslavl]]i all, 20. augustil [[Gomel]]i juures ja 19. septembril Kiievi all. [[Kiievi kott]] suleti 26. septembril, vangi langes 665 000 nõukogude sõdurit ja ohvitseri. Nõukogude vägede [[Kiievi lahing|Kiievi kaitseoperatsioon]] kestis 6. juulist kuni 26. septembrini 1941. Augusti lõpus käskis Hitler ajutiselt katkestada edasitungi Moskvale ja Leningradile ning selle asemel rünnata ja elimineerida Kiievit ja Ukrainat kaitsvad Punaarmee osad.
{{vaata|Kiievi lahing}}
 
Odessa vallutamises (8. augustist – 16. oktoobrini 1941) kandis põhiraskust Saksamaa liitlase [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] armee. 1939. aasta [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga oli määratletud Nõukogude "huvid" Bessaraabias. 1940. aasta [[26. juuni]] esitas NSV Liit Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] ja Põhja-[[Bukoviina]] alade loovutamiseks ning [[28. juuni]] toimus Punaarmee sissetung, Rumeenia valitsus leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]] alad NSV Liidule.
 
16. oktoobril hõivasid Saksa 11. armee üksused koos [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia vägedega]] Odessa ning 27. oktoobril [[Krimmi poolsaar]], millele järgnes Sevastopoli piiramine ja vallutamine 27. juunil 1942.
 
====Leningradi blokeerimine ja blokaad====
{{vaata|Leningradi blokaad}}
[[File:Finnish advance in Karelia during the Continuation War.png|pisi|left|Soome vägede poolt kontrollitud piirkonnad]]
[[Pilt:Leningrad Siege May 1942 - January 1943.png|pisi|Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede paiknemine 1942. aasta mai – 1943. aasta jaanuar]]
[[10. juuli]]l 1941 alustasid Soome väed rünnakut [[Karjala maakitsus]]el ja [[Laadoga-Karjala]]s, [[Laadoga]]–Äänisjärve vahelisel suunal. [[30. juuli]]st [[9. september|9. septembrini]] vallutas Soome tagasi talvesõjaeelsed alad. [[4. september|4. septembril]] jätkati edasitungi Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. [[10. oktoober|10. oktoobriks]] 1941 oli Soome saavutanud positsioonid [[Sviri jõgi|Sviri jõel]] ja asetus kaitsele. [[Soome laht|Soome lahe]] ja Laadoga järve vahelisel alal jõudsid Soome väed välja 30&nbsp;km kaugusele Leningradi kesklinnast, kuid edasist otsest sõjategevust Leningradi linna vallutamiseks nad ei teostanud, vaid olid [[Leningradi blokaad|Leningradi piiramisrõnga]] põhjapoolsel liinil.
{{Vaata|Jätkusõda}}
Saksa [[väegrupp Nord]] väed viisid septembri alguseks lõpule pealetungioperatsiooni strateegiliselt tähtsa Leningradi linna blokeerimisega maismaa poolt ning algas [[8. september|8. septembrist]] [[1941]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[1944]] kestnud [[Leningradi blokaad|Leningradi linna blokaad]]. Leningradi piiramine kestis 900 ööpäeva. Leningradi kaitsetegevust teostas nõukogude vägede poolt [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] väed, Saksa vägedest sõdisid piirkonnas [[Wehrmacht]]i [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]]i [[16. armee (Wehrmacht)|16.]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]]. Leningradi linna päästis vallutamisest Saksa sõjavägede ülemjuhataja [[Adolf Hitler]]i poolt strateegilise otsuse vastuvõtmine, millega suunati suur osa Leningradi suunal tegutsenud vägesid [[Lõuna-Venemaa]]le ja [[Ukraina]]sse, kus samal ajal peeti suuri lahinguid [[Smolensk]]i, [[Kiiev]]i ja [[Odessa]] juures.
 
====Ukraina vallutamine====
[[File:Eastern Front 1941-06 to 1941-09.png|pisi|Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 1. september 1941]]
Operatsiooni Barbarossa kolmandas faasis augusti lõpust kuni septembrini ründasid väegrupid Mitte ja Süd ühiselt [[Kiievi lahing|Kiievi]] regiooni kaitsvaid Nõukogude vägesid, samal ajal kui ülejäänud väegrupi Süd osad tungisid sügavamale Ukrainasse. Kahe nädalaga piirasid Saksa väed neli Nõukogude Edelarinde armeed (5., 21., 26. ja 37. armee) Kiievist idas sisse ning purustasid need. 26. septembril sulgesid [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1.]] ja [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] Kiievi "koti" ning 20. oktoobril vallutas [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]] vallutas [[Donbass]]i regiooni tööstuskeskuse [[Donetsk]]i (Stalino). 24. oktoobril vallutati [[Harkov]] ning 20. novembril hõivas 1. tankiarmee [[Rostov Doni ääres|Rostovi Doni ääres]]. Kiievi eendi likvideerimise ja 600 000 Nõukogude sõjavangi siirdumisega Saksa tagalasse oli Hitleri silmis eeldus Moskva vallutamiseks täidetud.
{{Vaata|Lõunarinne (Teine maailmasõda)}}
[[File:RedArmy19Aug31Dec44.jpg|pisi|Punaarmee pealetungisuunad 1944. aasta 19. augustist 31. detsembrini]]
NSV Liit loobus Soome vallutamisest vaid lääneliitlaste nõudel (kokkuleppel) ning poliitilistel põhjustel (lääneriikide sõjajõud just vallutasid augustis Prantsusmaa, Nõukogude Liidul oli oht, et kogu Saksamaa jääb-alistub neile). [[19. september|19. septembril]] sõlmiti Moskvas Soome ja NSV Liidu ning [[Suurbritannia]] vahel vaherahu.
{{vaata|Jätkusõda}}, ''[[Soome Teises maailmasõjas]], [[Lapi sõda]]''
[[12. august]]ini toimusid [[Tannenbergi liin]]il rasked [[Sinimägede lahingud]]. Punaarmee suurpealetungi peatasid III. SS-Soomuskorpuse koosseisus 11. SS-diviis "Nordland", 23. SS-diviis "Nederland", 4. SS-Brigaad "Langemarck" ja 20. Eesti SS-diviis ning XXVI ja XXXXIII armeekorpus. [[22. august]]il pidas raskeid võitlusi Tartu rindel SS-rünnakubrigaad "Wallonie" SS-Sturmbannführer [[Leon Degrelle]] juhtimisel.
[[File:Eastern Front 1943-08 to 1944-12.png|pisi|Idarinde pealetungisuunad ajavahemikul august 1943 – detsember 1944]]
==Vaata ka==
*[[Atlandi vall]]
*[[Eesti Teises maailmasõjas]]
*[[Jätkusõda]]
*[[Lapi sõda]]
*[[Lääneliitlaste sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal]]
*[[Nimekiri Saksa vägedest Teises maailmasõjas]]
*[[Norra vallutamine 1940. aastal]]
*[[Poola II maailmasõjas]]
*[[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]]
*[[Talvesõda]]
*[[Teine maailmasõda]]
*[[Teise maailmasõja kronoloogia]]
*[[Teise maailmasõja lennuässad]]
*[[Teise maailmasõja ohvrid]]
*[[Tšehhoslovakkia II maailmasõjas|Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas]]
*[[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]]
*[[Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend]]
 
52 733

muudatust