Antigeen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
'''Antigeen''' ([[ladina keel|ladina]] ''antigenes''; lüh Ag) on [[Selgroogsed|selgroogse organismi]] tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt [[antikeha|antikehaga]]ga või [[T-lümfotsüüdid|T-rakkude]] retseptoriga. Antigeenidena võivad toimida praktiliselt kõik bioloogilised makromolekulid: [[polüpeptiidid]], [[polüsahhariidid]], [[nukleiinhapped]] jt.
 
Antigeen on aine, mis stimuleerib antikehade teket; antigeeni, mis kutsub esile [[immuunvastus]]e, nimetatakse [[immunogeen]]iks.<ref>Ain Heinaru (2012) "Geneetika", Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>
5. rida:
Antigeen on üldiselt potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine, mille sissepääs organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti [[lümfotsüüt]]ide aktiivseks muutumise.
 
Antigeenidena võivad toimida ka [[maomürk|maomürgis]] sisalduvad molekulid, kui need kutsuvad maohammustuse järgselt nii [[madu]]del endil (maolt maole) kui ka teistel hammustada saanud loomadel esile antikehade tekke.
 
Antigeenid võivad organismi tungida [[nahk|naha]], [[limaskest|limaskestade]]ade, hingamis- ja seedetrakti kaudu.
 
== Antigeenide loend (osaline) ==
13. rida:
*Austraalia antigeen - [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] pinnaantigeen;
*[[B-antigeen]] - [[erütrotsüüt]]ide (jt rakkude) pinnal olev B-vererühma antigeen;
*[[HL-antigeen]] (lüh HLA) - rakkude pinnal olev valk, mille alusel [[T-rakud]] tunnistavad oma organismi rakke.
 
== Vaata ka ==