Hubble'i kosmoseteleskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
26. rida:
| suurused = 13,2 × 4,2 m
| võimsus = 2800 [[Vatt|W]]
| akud =
 
<!-- Orbiidi andmed -->
44. rida:
| orbiidid = <!-- mitu orbiiti tegi/on teinud -->
}}
[[Pilt:Hubble ultra deep field.jpg|thumbpisi|Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest]]
'''Hubble'i kosmoseteleskoop''' on astronoom [[Edwin Powell Hubble|Edwin Hubble]]'i järgi nime saanud [[kosmoseobservatoorium]], mis tiirleb [[kosmos]]es ümber [[maakera]].
 
Selle asupaik väljaspool Maa [[atmosfäär]]i annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole [[valgusreostus]]t. Alates kosmosesse saatmisest [[1990]]. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on suur osa paljude avastuste tegemises. See on aidanud paremini aru saada mitmest [[astrofüüsika]] põhiprobleemist.
69. rida:
 
===Probleemi olemus===
Loodi komisjon, mida juhtis Lew Allen, Jet Propulsion Laboratory direktor, et vea tekkepõhjused välja selgitas. Alleni komisjon leidis, et peamine testseade ''null corrector'', millega testitakse kumerpeegleid oli valesti kokku pandud – seadme üks läätsedest oli positsioonist 1.3 &nbsp;mm väljas. Algse lihvimise ja poleerimise käigus kasutas Perkin-Elmer (optikafirma) pinna analüüsimiseks kahte tavalist ''null corrector''-it, kuid tootmise viimasel etapil asendasid need ekstra selleks ehitatud seadmega. Kahjuks pandi seade valesti kokku ning valmis erakordselt täpne, kuid vale kujuga peegel. Viimased kaks mõõtmist tehti uuesti tavaliste seadmetega, mis vea tuvastasid, ent seda ei võetud arvesse, sest arvati, et ehitatud seade on täpsem.<ref name="Flawed" />
 
===Lahendus===
[[FilePilt:Hubble Images of M100 Before and After Mirror Repair - GPN-2002-000064.jpg|thumbpisi|uprightpüsti=1.2|Spiraalgalaktika [[Messier 100|M100]], pildid enne ja pärast vea parandust.]]
 
Teleskoop oli juba algusest peale disainitud mõttega, et sellele teha hooldamismissioone. Kuigi Kodak oli teleskoobile teinud varupeegli, oli seda orbiidil võimatu vahetada ning teleskoobi Maale tagasi toomine liiga raha- ja ajakulukas. Fakt, et teleskoop oli nii täpselt vale kujuga, pani meeskonna disainima uut optilist komponenti, millel on täpselt sama viga, kuid vastupidise efektiga. 1993. aastal lisati teleskoobile uus komponent, mille tööpõhimõte oli nagu prillidel, et sfäärilist aberratsiooni parandada.<ref name="Astropolitics" /><ref name="Trouble" />
85. rida:
 
===20. aastapäev===
[[FilePilt:Hubble's Wide View of 'Mystic Mountain' in Infrared.jpg|thumbpisi|leftvasakul|WFC3-ga lähis-infrapunakiirguses tehtud pilt Carina udu piirkonnast "Mystic Mountain".]]
 
Hubble'i teleskoop tähistas 24. aprillil 2010 20 aastat kosmosesolekut. Selle mälestuseks avaldasid NASA, ESA ja Kosmoseteleskoobi Instituut (STScI) pildi Carina udust.
96. rida:
Hubble võimaldas lahendada pikalt püsinud astronoomiaprobleeme ning aitas ka tõstatada uusi küsimusi. Mõni tulemus on selgitamiseks vajanud uusi teooriaid. Tähtsate ülesannete seas oli pulseerivate tähtede kauguse mõõtmine täpsemalt kui kunagi varem. Sellega saadi [[Hubble'i seadus|Hubble'i konstandi]] uus väärtus. Hubble'i konstandi e. Hubble'i parameetriga kirjeldatakse Universumi paisumise kiirust. Enne Hubble'i kosmoseteleskoobi orbiidile läkitamist oli Hubble'i konstandi hinnangute viga kuni 50%, kuid kosmoseteleskoobiga tehtud mõõtmiste tulemusel kahanes konstandi määramatus ±10%-ni, mis langeb kokku teistel meetoditel saadud täpsete mõõtmistega.<ref name="Key Project " />
 
Kuigi Hubble aitas täpsustada Universumi vanust, pani see ühtlasi kahtlema selle tuleviku üle. Astronoomid High-z Supernova Search Teamist ja "Supernova Cosmology Projectist" kasutasid maapealseid teleskoope ja Hubble'i teleskoopi, et vaadelda kaugeid [[Supernoova|supernoovasidsupernoova]]sid, ning avastasid, et [[Gravitatsioon|gravitatsioonigravitatsioon]]i tõttu aeglustumise asemel võib Universumi paisumine hoopis kiireneda. Kiirenemise põhjust ei osata veel seletada,<ref name="Dark Energy" /> kuid kõige tavalisemaks põhjuseks peetakse [[tumeenergia]]t.<ref name="Tiptoes" />
 
==Vaata ka==
108. rida:
* [http://www.stsci.edu/ Kosmoseteleskoobi Instituudi koduleht]
* [http://archive.stsci.edu/ Hubble'i kosmoseteleskoobi arhiivi veebileht]
 
[[Kategooria:Teleskoobid]]
[[Kategooria:Tehiskaaslased]]
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Ferguson2000b">Ferguson et al. (2000b)</ref>
<ref name="Great Observatories">{{cite web |url=http://www.nasa.gov/audience/forstudents/postsecondary/features/F_NASA_Great_Observatories_PS.html |title=NASA's Great Observatories |publisher=NASA |last=Canright |first=Shelley |accessdate= 26. aprill 2008}}</ref>
<ref name="Space ">{{cite news |title=Telescope Is Set to Peer at Space and Time |first=John |last=Wilford |url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9C0CE3D6153AF93AA35757C0A966958260&sec=&spon=&pagewanted=all |work=The New York Times |date= 9. aprill 1990 |accessdate= 19. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="James Webb">{{cite web |url=http://www.nasa.gov/pdf/499224main_JWST-ICRP_Report-FINAL.pdf |title=James Webb Space Telescope (JWST) Independent Comprehensive Review Panel (ICRP) Final Report |page= 32 |publisher=NASA |accessdate= 4. september 2012 |format=PDF}}</ref>
<ref name="Ferguson2000b">Ferguson et al. (2000b)</ref>
<ref name="Esimene hooldus">" Esimene hooldusmissioon" [http://web.archive.org/web/20080420202154/http://hubble.nasa.gov/missions/sm1.php Arhiiv: hubble.nasa.gov]</ref>
<ref name="Flawed">Dunar, p. 512: "the firm’s optical operations personnel dismissed the evidence as itself flawed. They believed the other two null correctors were less accurate than the reflective null corrector and so could not verify its reliability. Since they assumed the perfection of the mirror and reflective null corrector, they rejected falsifying information from independent tests, believed no problems existed, and reported only good news."</ref>
128. rida ⟶ 125. rida:
<ref name="Tiptoes">{{cite journal |journal=Science |date= 20. juuni 2003 |volume=300 |pmid=12817137 |issue=5627 |pages= 1896–1897 |doi=10.1126/science.300.5627.1896 |title= Dark Energy Tiptoes Toward the Spotlight |first=Charles |last=Seife}}</ref>
}}
 
[[Kategooria:Teleskoobid]]
[[Kategooria:Tehiskaaslased]]