Meediauuringud: erinevus redaktsioonide vahel

'''Meediauuringud''' on [[teadusharu]], mis keskendub [[meedia]] (eelkõige [[massimeedia]]) sisule, ajaloole ja mõjudele. Meediauuringud toetuvad nii sotsiaal- kui ka humanitaarteadustele, tuginedes eelkõige [[Kommunikatsioon|kommunikatsioonilekommunikatsioon]]ile, [[Massikommunikatsioon|massikommunikatsioonilemassikommunikatsioon]]ile ning kommunikatsiooniteadustele<ref>Webster, Frank (1995). Theories of The Information Society. London: Routledge.</ref>. Meediauurijad võivad kasutada ka teooriaid ja meetodeid, mis lähtuvad [[Kultuuriuuringud|kultuuriuuringutest]], [[Retoorika|retoorikastretoorika]]st (sh digitaalsest retoorikast), [[Filosoofia|filosoofiastfilosoofia]]st, kirjandusteooriast, [[Psühholoogia|psühholoogiastpsühholoogia]]st, [[Politoloogia|politoloogiastpolitoloogia]]st, [[Poliitiline ökonoomia|poliitilisest ökonoomiast]], [[Majandusteadus|majandusteadusestmajandusteadus]]est, [[Sotsioloogia|sotsioloogiastsotsioloogia]]st, [[Antropoloogia|antropoloogiastantropoloogia]]st, [[Kunstiajalugu|kunstiajaloost]] ja –kriitikast, filmiteooriast, feministlikust teooriast ja [[Informatsiooniteooria|informatsiooniteooriastinformatsiooniteooria]]st<ref>Dayan, Daniel & Katz, Elihu (1992). Media Events. London, England: Harvard University Press. </ref>.

Meediauuringud said alguse uurijate huvist meedia ja kultuuri omavaheliste suhete vastu 20ndatel ja 30ndatel aastatel, mil erinevad massimeedia vormid nagu raadio, ajalehed ja ajakirjad, hiljem ka televisioon, leidsid tee üha rohkemate inimeste kodudesse<ref>Boyd-Barrett, Oliver & Rantanen, Terhi (2002). </ref>.

Meediauuringud on arenenud välja sotsioloogiast ja inglise keele teadusest. Thornhami ja O´ Sullivani järgi võtsid meediauuringud sotsioloogialt üle fookuse sotsiaalse tootmise ja tarbimise mustritele ning nende seosele [[Võim|võimuvõim]]u ja [[Ideoloogia|ideoloogiagaideoloogia]]ga, lisaks empiirilised uurimisvõtted. Inglise keeleteadusest võeti üle rõhuasetus tekstianalüüsi oskustele ja meetoditele<ref>Thornham, Sue & O´Sullivan, Tim (2004). Chasing the real: ‘Employability’ and the media studies curriculum. Media, Culture and Society, 26 (5), 717-736.</ref>. Sotsioloogid ei hinnanud esialgu meediauurijaid, uskudes, et nende uuritavad objektid ja nähtused ei ole piisavalt tõsised, et neile üldse tähelepanu pöörata (näiteks sotsioloogide huviorbiidis olid probleemid nagu [[kuritegevus]], [[vaesus]], rassisuhted ja [[Perekond|perekondlikudperekond]]likud probleemid) Sotsioloogide huviorbiiti kerkisid meedia ja ühiskonna vahelised suhted 1950.-1960. aastatel, mil hariduspsühholoogid näitasid üles üha suuremat muret televisiooni mõju suhtes lastele ja perekondlikele suhetele<ref>McQuail, Denis (2010). McQuail's mass communication theory. New Delhi: Sage Publications.</ref>. Viimase 50 aasta jooksul on meediauuringute teadusharu arenenud jõudsalt edasi – näiteks Nordenstreng väidab, et rohkem kui ükski teine akadeemiline teadusvaldkond ([[Informaatika|arvutiteadused]] ja [[biomeditsiin]] välja arvata)<ref>Nordenstreng, Kaarle (2011). Communication research has expanded phenomenally since the 1950s, but where has it taken us? </ref>.

Eestis viiakse läbi mitmeid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meediauuringuid.

Aastatel 2002-2014 viidi Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis läbi uuringud „Mina"Mina. Maailm. Meedia“Meedia", mis vaatleb Eesti ühiskonna infokäitumist ning kuidas meediakasutus ja kultuurisuhted on aja jooksul muutunud.

Eesti meediauuringuid viiakse läbi näiteks [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]]i ühiskonnateaduste instituudis. [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]]u uuringukeskus on 2007. aastal asutatud avalik-õigusliku ringhäälingu analüüsiüksus, mille peamiseks ülesandeks on pakkuda analüüside ja uuringute abil tuge rahvusringhäälingu tele- ja raadioprogrammidele. Samuti kogub uuringukeskus teavet televisiooni, raadio ja uue meedia arengu kohta Eestis. Rahvusringhäälingu meediauuringute osakonna juhataja on [[Andres Jõesaar]]. Igal aastal viib Eesti Rahvusringhääling koostöös mõne Eesti uuringufirmaga läbi esindusliku meediauuringu, kus osaleb umbes 1000 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Muuhulgas hindab uuring elanikkonna ootusi avalik-õiguslikule ringhäälingule, rahulolu ERR poolt pakutavate teenustega jms<ref>Rahvusringhäälingu koduleht </ref>.

[[Kantar Emor]] viib läbi mitmeid meediauuringuid. Nende hulka kuuluvad brändiuuring; interneti uuring, meediapäeva uuring; trükimeedia loetavuse uuring; raadioauditooriumi päeviku-uuring; Eesti Teleauditooriumi Mõõdikuuring ning reklaamikulutuste uuring<ref>Kantar Emor koduleht </ref>.