Paranoia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P HC: eemaldatud Kategooria:Isiksushäired |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Paranoia''' on inimese [[instinkt]] või [[mõtlemine]], mis on tugevalt mõjutatud [[
Arstide poolt on paranoiat [[Isiksushäired|isiksushäirena]] diagnoositud rohkem meeste seas ja seda esineb 0,5–2,5 protsendil elanikkonnast. Paranoilise isiksushäirega inimesed on pidevalt valvel solvangute, vääritimõistmise ja ohu suhtes ning tõlgendavad oma hoiakute tõttu teiste signaale sageli endale ohtlikuna, petmisena jne. Sellest tulenevalt võivad paranoilise isiksusega inimeste reaktsioonid olla agressiivsed ja ennast kaitsvad.
6. rida:
==Diagnoosimine==
Paranoiat iseloomustavad püsivalt kestvad luulumõtted või luulumõtete kompleks. Sümptomid avalduvad enamasti hilises täiskasvanu- või keskeas. Kaaskodanikel või lähikondlastel võib tihti olla raskusi paranoiliste indiviidide äratundmisega, sest kui luulud välja arvata, püsivad kannatanute kõne, käitumine ja emotsioonid tavapärasena.
Paranoilise häirega isikute kõige sagedasemad käitumismallid kipuvad olema umbusaldus, vaidlushimulisus ja veendumus, et neid kritiseeritakse või tahetakse ära kasutada, samuti ülim valvsus ja pinges olek. Tihti on neil raskusi andestamisega.<ref name="mentalhealthamerica"/> Paranoilised inimesed väldivad teistele oma isikliku info jagamist, kartuses, et seda võidakse hiljem nende vastu ära kasutada, ning otsivad teiste öeldus või pilkudes tagamõtteid. Suheldes on nad eemalolevad ja armukadedad, samuti agressiivse reageerimismaneeriga. Seetõttu on paranoiliste inimeste lähisuhete loomine ja nende püsivana hoidmine oluliselt raskendatud.<ref name="webmd"/>
==Tekkepõhjused==
Paranoial pole kindlaid tekkepõhjuseid, väljakujunemisele võivad kaasa aidata psühholoogilised ja bioloogilised põhjused kas eraldi või kombineerituna. Samuti seostatakse paranoiat vaimsete haigustega, näiteks [[dementsus]]e ja [[skisofreenia]]ga. Paranoia võib tekkida ka trauma tagajärjel või narkootiliste ainete kasutamise kõrvaltoimena.
=== Bioloogilised ===
25. rida:
=== Paranoia ja depressioon ===
Paranoia esineb enamasti psühhootilise [[depressioon]]i korral, mil lisaks depressiooni sümptomitele kogeb inimene ka viirastusi ja hallutsinatsioone. Sellised inimesed võivad hakata arvama, et keegi sisestab nende pähe või suudab pealt kuulda nende mõtteid. Seda on keeruline diagnoosida, sest üldjuhul suudavad inimesed mõista, et nende kahtlused ei vasta tõele. Seetõttu võib psühhootiline depressioon kujuneda krooniliseks, areneda edasi [[Bipolaarne häire|bipolaarsuseks]] või lõppeda [[enesetapp|suitsiidiga]].
=== Paranoia ja ärevus ===
Paranoia ja ärevushäire sümptomid on küll sarnased, kuid tegemist on erinevate haigustega. Kuigi ärevushäirega inimesed võivad kogeda paranoia sümptomeid (ja vastupidi), teavad nad, et tegemist on pelgalt muremõttega. Paranoia all kannatavat inimest on selles keeruline veenda, sest ta on veendunud, et teda ähvardab oht.
=== Paranoia seotus skisofreenia ja dementsusega ===
35. rida:
==Ravivõimalused==
Kuigi paranoiast täielikult vabanemiseks ei ole välja töötatud kindlat ravimeetodit, on sümptomeid võimalik leevendada ja kontrolli all hoida. Levinuimad viisid selleks on ravimite võtmine ja teraapia, ekstreemsematel juhtudel ka haiglas viibimine. Määratud ravi sõltub sellest, kui ägedad on haige sümptomid.<ref name="betterhealth"/> Tihti ei otsi paranoilised indiviidid iseseisvalt abi, sest nad ei näe ise oma käitumises probleemi.<ref name="mentalhealthamerica"/>
[[Pilt:Thioridazine.svg|pisi|Tioridasiini, rahusti, mida paranoia puhul välja kirjutatakse, molekul
===Ravimid===
45. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="
<ref name="
<ref name="
<ref name="
}}
| |||